Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksukorraldusest
Maksukorralduse seadust võib pidada teiste maksuseaduste suhtes
raamseaduseks. See on üldine maksumenetlust reguleeriv seadus, mis avab
maksukorralduses kasutatavad põhimõisted. Samuti reguleeritakse maksukorralduse
seaduses maksukohustuslase ja maksuhalduri vahelise suhtlemise põhireeglid.
Maks - on maksuseadusega või seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis.
Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.
Riiklikud maksud on:
Tulumaks - Residendist füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu 2004. aastal 16 800 krooni. 2005. aastal on maksuvaba tulu 20 400 krooni .
Sotsiaalmaks - Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2005. aastal on 700 krooni.
Maamaks - Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga.
Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Maamaksu soodustusi on kahesuguseid:
Käibemaks -
Tollimaks - Euroopa Ühenduse lepingu artikkel 23 keelab impordi- ja eksporditollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel ning näeb ette ühise tollitariifi vastuvõtmise suhetes kolmandate riikidega, luues seega aluse tolliliidu moodustamiseks liikmesriikide vahel. Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja kolmandate riikide suhtes kehtestatakse ühtsed tollimaksumäärad.
Aktsiisid - Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele.
Hetkel kuum
Alkoholiaktsiis - Alkoholiaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Alkoholiks loetakse üle 1,2 %-lise alkoholisisaldusega jooki ehk täpsemalt 1,2 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega jooki, välja arvatud õlu, mis algab juba 0,5%-st.
Tubakaaktsiis - Tubakaaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud suitsetamistubakas, sigaretid, sigarid ja sigarillod, närimistubakas ja muud tubakatooted.
Kütuseaktsiis - Kütuseaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud ning Eestisse imporditud autobensiin, diislikütus, lennukipetrool ja -bensiin, mootorikütusena kasutatav vedel- ja surugaas, mootoriõli, kerge kütteõli, nende sarnased tooted ning nende komponendid ja lisandid.
Eestis toodetud kaubad ja mootorikütusena kasutatav imporditud vedel- ja surugaas maksustatakse aktsiisiga realiseerimisel või omatarbeks võtmisel, imporditud kaubad (v.a. vedel- ja surugaas) nende deklareerimisel vabasse ringlusesse. Esimesel juhul maksab aktsiisi ja esitab Maksuameti kohalikule asutusele aktsiisideklaratsiooni tootja või vedel- ja surugaasi importija maksustamisperioodile, milleks on kalendri-kuu, järgneva kuu 20. kuupäevaks. Importimisel makstakse aktsiis tollieeskirjadega sätestatud korras Tolliameti pangakontole.
Pakendiaktsiis - Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis täidetud, Eestisse imporditud ja taassisseveetud täidetud alkoholipakend ja karastusjookide pakend. Eestis täidetud pakendilt ja taassisseveetud pakendilt maksab aktsiisi pakendi kasutaja ehk täitja või pakendi taassissevedaja pakendi müümisel, vahetamisel, tasuta võõrandamisel või omatarbeks kasutusse võtmisel, imporditud täispakendilt selle importija kauba deklareerimisel impordiks vahetult selle toimetamisel Eesti tolliterritooriumile või pärast eelneva tolliprotseduuri kohaldamist.
Raskeveokimaks -
Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele.
Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras.
Autor: Teabeportaal
Enimloetud
5
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele