Jaga lugu:

IAS30 Pankade ja samalaadsete finantsasutuste

Käesoleva ümberkujundatud rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga asendatakse standardi, mille juhatus kinnitas algselt 1990. aasta juunis. See esitatakse muudetud vormingus, mida on rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites kasutatud 1991. aastast. Algselt kinnitatud tekstis ei ole tehtud olulisi muudatusi. Muudetud on teatavaid termineid, et need vastaksid IASC praegustele tavadele.

1998. aastal muudeti standardi IAS30 paragrahve 24 ja 25. Muudatustega asendatakse viited investeeringutearvestust käsitlevale standardile IAS 25 viidetega finantsinstrumentidekajastamist ja mõõtmist käsitlevale standardile IAS 39.

1999. aastal muudeti standardi IAS30 paragrahve 26, 27, 50 ja 51. Nende muudatustega asendatakse viitedstandardile IAS 10 “Tingimuslikud kirjed ja bilansipäevajärgsed sündmused”viidetega standardile IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised jatingimuslikud varad” ja võetakse kasutusele standardi IAS 37 kohased mõisted.

SISUKORD

  <_o3a_p /> Paragrahvid <_o3a_p /> Rakendusala <_o3a_p /> 1–5 <_o3a_p /> Taust <_o3a_p /> 6–7 <_o3a_p /> Arvestusmeetodid <_o3a_p /> 8 <_o3a_p /> Kasumiaruanne <_o3a_p /> 9–17 <_o3a_p /> Bilanss <_o3a_p /> 18–25 <_o3a_p /> Tingimuslikud varad ja kohustised ning siduvad tulevikukohustused, kaasa arvatud bilansivälised objektid <_o3a_p /> 26–29 <_o3a_p /> Varade ja kohustiste tähtajad <_o3a_p /> 30–39 <_o3a_p /> Varade, kohustiste ja bilansiväliste objektide kontsentratsioon <_o3a_p /> 40–42 <_o3a_p /> Laenudest ja muudest nõuetest tulenevad kahjumid <_o3a_p /> 43–49 <_o3a_p /> Üldised pangandusriskid <_o3a_p /> 50–52 <_o3a_p /> Tagatisena panditud vara <_o3a_p /> 53–54 <_o3a_p /> Varahaldus <_o3a_p /> 55 <_o3a_p /> Seotud osapoolte vahelised tehingud <_o3a_p /> 56–58 <_o3a_p /> Jõustumiskuupäev <_o3a_p /> 59 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatudtaustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardidei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõnaparagrahv 12).

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standarditrakendatakse pankade ja samalaadsete finantsasutuste (edaspidi “pangad”)finantsaruannete suhtes.

2. Käesoleva standardi rakendamiselhõlmab mõiste “pank” kõiki finantsasutusi, mille põhitegevuseks on hoiustekaasamine ja laenuvõtmine laenuandmise ja investeerimise eesmärgil ja miskuuluvad pangandusalaste või samalaadsete õigusnormide rakendusalasse. Standardkehtib selliste ettevõtete suhtes olenemata sellest, kas nende ärinimessisaldub sõna “pank”.

3. Pangad kujutavad endastmärkimisväärset ja mõjukat ärivaldkonda kõikjal maailmas. Enamik eraisikuid jaorganisatsioone kasutab pankade teenuseid, kas siis hoiustajate võilaenuvõtjatena. Pangad mängivad olulist rolli rahasüsteemi usaldusväärsusesäilitamisel oma tiheda seotuse tõttu järelevalveorganite ja valitsusorganiteganing regulatsioonide tõttu, mida need valitsusorganid neile kehtestavad.Seepärast tuntakse pankade heaolu ja eeskätt nende maksevõime ja likviidsuse janende äritegevuse eri liikidega seotud riskide vastu märkimisväärset jalaialdast huvi. Pankade tegevus ja seega ka nende arvestus- ja aruandlusnõudederinevad muude äriettevõtete omadest. Käesolev standard võtab arvesse nendeerivajadusi. Samuti julgustab standard esitama finantsaruannetes selgitusiselliste asjade kohta nagu likviidsuse ja riskide juhtimine ja kontroll.

4. Käesolev standard täiendab muidrahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, mida samuti rakendatakse pankadesuhtes, välja arvatud juhul, kui pangad on standardi rakendusalastselgesõnaliselt välja jäetud.

5. Käesolevat standarditrakendatakse panga eraldiseisvate finantsaruannete ja konsolideeritudfinantsaruannete suhtes. Kui kontsern tegeleb pangandustegevusega, rakendataksekäesolevat standardit pangandustegevuse suhtes konsolideeritud alusel.

TAUST

6. Panga finantsaruannete kasutajadvajavad asjakohast, usaldusväärset ja võrreldavat teavet, mis aitab neilhinnata panga finantsseisundit ja tulemuslikkust ja mis on kasulik majanduslikeotsuste vastuvõtmisel. Samuti vajavad nad teavet, mis annab parema ülevaatepanga tegevuse iseärasustest. Kasutajad vajavad sellist teavet hoolimatasellest, et pank kuulub järelevalve alla ja et ta annab järelevalveorganiteleteavet, mis pole avalikkusele alati kättesaadav. Seetõttu peab pangafinantsaruannetes avalikustatav teave olema piisavalt põhjalik, et rahuldadakasutajate vajadusi, kuid samas jääma juhtkonnalt mõistlikkuse piires nõutavaraamesse.

7. Panga finantsaruannete kasutajaidhuvitavad panga likviidsus ja maksevõime ning panga bilansis kajastatud varadeja kohustiste ja bilansiväliste objektidega seotud riskid. Likviidsus tähendabpiisavate vahendite olemasolu hoiuste väljavõtmiseks ja muude finantskohustustetagamiseks nende tähtaja saabumisel. Maksevõime tähendab, et varad ületavadkohustisi, ja seega, et panga kapital on piisav. Panka ohustavadlikviidsusriskid, samuti valuutakursimuutustest, intressimäärade ja turuhindademuutustest ja lepingupoolte kohustuste mittetäitmisest tulenevad riskid. Needriskid võivad peegelduda finantsaruannetes, kuid kasutajad saavad paremaülevaate, kui juhtkond lisab finantsaruannetele seletuse, milles kirjeldatakse,kuidas juhtkond juhib ja kontrollib panga tegevusega seotud riske.

ARVESTUSMEETODID

8. Pangad kasutavad tegevuste jasündmuste kajastamiseks ja mõõtmiseks oma finantsaruannetes erinevaidmeetodeid. Nende meetodite ühtlustamine on küll soovitatav, kuid käesolevstandard ei hõlma seda. Selleks et järgida standardit IAS 1 “Finantsaruanneteesitamine” ja seega võimaldada aruannete kasutajatel mõista, millistel alustelpanga finantsaruanded koostatakse, võib osutuda vajalikuks avalikustadaarvestusmeetodid järgmiste punktide osas:

a) peamiste tululiikide kajastamine(vt paragrahvid 10 ja 11);

b) investeerimisväärtpaberite jakaubeldavate väärtpaberite hindamine (vt paragrahvid 24 ja 25);

c) tehingute ja muude sündmuste,mille tulemusel kajastatakse bilansis varasid ja kohustusi, eristaminesellistest tehingutest ja muudest sündmustest, mis tekitavad üksnestingimuslikke varasid ja kohustisi või siduvaid tulevikukohustusi (vtparagrahvid 26–29);

d) laenudest ja muudest nõuetesttulenevate kahjumite kindlaksmääramise ja mittelaekuvate laenude ja muudenõuete mahakandmise alused (vt paragrahvid 43–49); ja

e) üldiste pangandusriskidega seotudkulude kindlaksmääramise ja selliste kulude kajastamise alused (vt paragrahvid50–52).

Mõned eespool mainitud teemadestleiavad käsitlemist olemasolevates rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites,mõned võetakse vaatluse alla tulevikus.

KASUMIARUANNE

9. Panga kasumiaruandes esitataksetulud ja kulud liigitatuna nende olemuse järgi ja avalikustatakse peamisteletulu- ja kululiikidele vastavad summad.

10. Lisaks muude rahvusvahelisteraamatupidamisstandarditega nõutavale teabele tuleb kasumiaruandes võifinantsaruannete lisades esitada vähemalt järgmised tulude ja kulude kirjed:

– intressitulu ja sarnased tulud;

– intressikulu ja sarnased kulud;

– dividenditulu;

– tulu teenus- ja vahendustasudest;

– kulu teenus- ja vahendustasudest;

– kasum/kahjum kaubeldavatestväärtpaberitest;

– kasum/kahjuminvesteerimisväärtpaberitest;

– kasum/kahjum välisvaluutatehingutest;

– muu tegevustulu;

– laenudest ja muudest nõuetesttulenevad kahjumid;

– üldised halduskulud; ja

– muu tegevuskulu.

11. Panga tegevusest tekkivatetulude peamised liigid on intressid, teenustasud, vahendustasud jatehingutulud. Iga tululiik avalikustatakse eraldi, et aruannete kasutajadsaaksid hinnata panga tulemuslikkust. Need tululiigid avalikustatakse lisakstuluallikatele, mille avalikustamist nõutakse standardiga IAS 14“Segmendiaruandlus”.

12. Panga tegevusest tulenevatekulude hulka kuuluvad intressid, vahendustasud, laenudest ja muudest nõuetesttulenevad kahjumid, investeeringute bilansilise maksumuse vähenemisesttulenevad kulud ja üldised halduskulud. Iga kululiik esitatakse eraldi, etaruannete kasutajad saaksid hinnata panga tulemuslikkust.

13. Tulu- ja kulukirjeid eitasaarvestata, välja arvatud need kirjed, mis on seotud riskimaandamisega ningvarade ja kohustistega, mis on tasaarvestatud paragrahvi 23 kohaselt.

14. Tasaarvestamine muudel juhtudelpeale nende, mis on seotud riskimaandamisega ning varade ja kohustistega, mison tasaarvestatud paragrahvi 23 kohaselt, ei võimalda kasutajatel hinnata pangaerinevate tegevusvaldkondade tulemuslikkust ja erinevate varaliikidetootlikkust.

15. Kasum/kahjum, mis tekiballjärgnevast, esitatakse tavaliselt netosummana:

a) kaubeldavate väärtpaberitevõõrandamine või nende bilansilise maksumuse muutumine;

b) investeerimisväärtpaberitevõõrandamine; ja

c) välisvaluutatehingud.

16. Intressitulu ja intressikuluesitatakse eraldi, et anda parem ülevaade netointressi koosseisust ja sellemuutumise põhjustest.

17. Netointress on intressimääradening võetud ja antud laenude korrutis. On soovitatav, et juhtkond esitakskommentaari aruandeperioodi keskmiste intressimäärade ning intressi teenivatevarade ja intressi kandvate kohustiste keskmise suuruse kohta. Mõningatesriikides osutab valitsus pankadele abi, andes hoiuseid ja muidkrediidivõimalusi turumääradest oluliselt madalamate intressimääradega.Sellistel juhtudel avalikustatakse juhtkonna kommentaarides tihtipeale sellistehoiuste ja krediidivõimaluste maht ja nende mõju netotulule.

BILANSS

18. Panga bilansis esitatakse varadja kohustised liigitatuna nende olemuse järgi nende suhtelise likviidsusejärjekorras.

19. Lisaks muude rahvusvahelisteraamatupidamisstandarditega nõutavale teabele tuleb bilansis võifinantsaruannete lisades esitada vähemalt järgmised varad ja kohustised:

varad:

– raha ja nõuded keskpangale,

– riigivõlakirjad ja muudvõlakirjad, mida saab rediskonteerida keskpangas,

– kauplemiseesmärgil hoitavad riigi-ja muud väärtpaberid,

– paigutused ning laenud ja muudnõuded teistele pankadele,

– muud paigutused rahaturul,

– laenud ja muud nõuded klientidele,ja

– investeerimisväärtpaberid.

kohustised:

– teiste pankade hoiused,

– muud rahaturu hoiused,

– võlgnevus teistele hoiustajatele,

– hoiusesertifikaadid,

– võlakirjad ja muud paberiltõendatud kohustised, ja

– muud laenatud rahalised vahendid.

20. Kõige kasulikum viis pangavarade ja kohustiste liigitamiseks on rühmitada need olemuse järgi nendeligikaudses likviidsuse järjekorras; see võib laias plaanis kattuda nendetähtaegadega. Lühiajalisi ja pikaajalisi kirjeid ei esitata eraldi, sestenamikku panga varadest ja kohustistest on võimalik müüa või arveldada lühikeseajavahemiku jooksul.

21. Teiste pankade ja ülejäänudrahaturuosaliste suhtes olevate saldode eristamine hoiustajate suhtes olevatestsaldodest on asjakohane teave, sest see annab ülevaate panga suhetest muudepankade ja rahaturuga ning panga sõltuvusest muudest pankadest ja rahaturust.Seetõttu avalikustab pank eraldi:

a) saldod keskpanga suhtes;

b) nõuded teistele pankadele;

c) muud paigutused rahaturul;

d) hoiused teistelt pankadelt;

e) muud rahaturu hoiused; ja

f) muud hoiused.

22. Üldjuhul pank ei tea, kes ontema hoiusesertifikaatide omanikud, sest tavaliselt kaubeldakse nendega avatudturul. Seepärast avalikustab pank eraldi kaasatud vahendeid, mis on saadudhoiusesertifikaatide või muude kaubeldavate väärtpaberite emiteerimise teel.

23. Mis tahes vara või kohustisebilansilist saldot ei tohi tasaarvestada mõne muu kohustise või vara saldoga,välja arvatud juhul, kui on olemas seaduslik tasaarvestamisõigus jatasaarvestus kujutab endast vara või kohustise müügi või arveldamise ootusetäitumist.

24. Pank peab esitama iga omafinantsvarade ja -kohustiste rühma õiglase väärtuse, nagu on nõutudstandarditega IAS 32 “Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine” ja IAS39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”.

25. Standardis IAS 39 sätestatakseneli finantsvarade liiki: ettevõtte antud laenud ja nõuded, lunastustähtpäevanihoitavad investeeringud, kauplemiseesmärgil hoitavad finantsvarad jamüügivalmis finantsvarad. Pank avalikustab õiglase väärtuse vähemalt nendenelja finantsvarade rühma kohta.

TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTISEDNING SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED, KAASA ARVATUD BILANSIVÄLISED OBJEKTID

26. Pank peab avalikustama järgmisedtingimuslikud kohustised ja siduvad tulevikukohustused:

a) krediidilubadustest, mis ontühistamatud, kuna pank ei saa neid ühepoolselt tühistada (tagasi võtta), ilmaet kaasneks märkimisväärsete trahvide või kulude risk, tulenevate siduvatetulevikukohustuste olemus ja summa; ja

b) bilansivälistest tehingutesttulenevate tingimuslike kohustiste ja siduvate tulevikukohustuste olemus ja summa,sealhulgas need, mis tulenevad:

i) otsestest krediidiasendajatest,kaasa arvatud üldistest võlatagatistest, panga aktseptina antud tagatistest javalmisoleku akreditiividest, mis täidavad laenude ja väärtpaberitefinantstagatiste otstarvet;

ii) teatud tehingupõhistesttingimuslikest kohustistest, sealhulgas täitmistagatistest,pakkumistagatistest, ostutähtedest ja kindlate tehingutega seotud valmisolekuakreditiividest;

iii) lühiajalistest likvideeruvatestkaupade liikumisest tekkinud tingimuslikest kohustistest, näiteksdokumentaalakreditiividest, mille puhul on tagatiseks asjakohane kaubapartii;

iv) müügi- ja tagasiostulepingutest,mida ei kajastata bilansis;

v) intressimääradega javaluutakurssidega seotud kirjetest, sealhulgas swap-tehingutest, optsioonidestja futuuridest; ja

vi) muudest siduvatesttulevikukohustustest, võlakirjade emissioonilubadustest ja uuendatavatestemissioonide tagamistest.

27. IAS 37 “Eraldised, tingimuslikudkohustised ja tingimuslikud varad” käsitleb üldiselt tingimuslike kohustistearvestust ja avalikustamist. Standard on eriti oluline pankade jaoks, sestpankadel tekib tihti mitmesuguseid tingimuslikke kohustisi ja siduvaidtulevikukohustusi, nii tühistatavaid kui ka tühistamatuid, mis sageli hõlmavadmärkimisväärseid summasid ja on oluliselt suuremad kui muude äriettevõtetepuhul.

28. Samuti sõlmivad paljud pangadtehinguid, mida praegu ei kajastata bilansis varade või kohustistena, kuid mistekitavad tingimuslikke varasid ja kohustusi ning siduvaid tulevikukohustusi.Sageli kujutavad sellised bilansivälised objektid endast panga tegevuse olulistosa ja mõjutavad märkimisväärselt panga riski taset. Need kirjed võivadsuurendada või vähendada muid riske, näiteks maandades bilansis kajastatudvarade või kohustistega seonduvaid riske. Bilansivälised objektid võivadtuleneda tehingutest, mis tehakse klientide nimel või panga endakauplemispositsioonilt.

29. Finantsaruannete kasutajatel onvaja ülevaadet panga tingimuslikest varadest ja kohustustest ningtühistamatutest siduvatest tulevikukohustustest, kuna need võivad mõjutadapanga likviidsust ja maksevõimet ja võimaliku kahjumi tekkimist. Samuti vajavadkasutajad asjakohast teavet panga bilansiväliste tehingute olemuse ja summadekohta.

VARADE JA KOHUSTISTE TÄHTAJAD

30. Pank peab avalikustama varade jakohustiste jaotuse tähtaegade lõikes bilansipäevast lepingulise tähtpäevani.

31. Varade ja kohustiste tähtaegadeja intressimäärade vastavuse ja nende mittevastavuse kontrollimine on pangajuhtimise seisukohast äärmiselt tähtis. Tavaliselt ei lange tähtajad kunagitäielikult kokku, sest sageli on pankade äritehingud määramata tähtaegadega jaerinevat laadi. Avatud positsioon võib suurendada kasumlikkust, kuid see võibsuurendada ka kahjumi riski.

32. Varade ja kohustiste tähtajad ningvõime intressi kandvaid kohustisi nende tähtaegade saabumisel mõistlikekulutustega asendada on olulised tegurid panga avatuse hindamiselintressimäärade ja valuutakursside muutustest tulenevatele riskidele ja pangalikviidsuse hindamisel. Selleks et anda oma likviidsuse hindamiseks vajalikkuteavet, avalikustab pank vähemalt oma varade ja kohustiste jaotuse tähtaegadelõikes.

33. Üksikute varade ja kohustistesuhtes kohaldatavad tähtajavahemikud erinevad pankade lõikes ja selle poolest,kuidas need teatavate varade ja kohustiste suhtes kohalduvad. Näitedkasutatavate vahemike kohta on järgmised:

a) kuni 1 kuu;

b) 1 kuni 3 kuud;

c) 3 kuud kuni 1 aasta;

d) 1 kuni 5 aastat; ja

e) 5 aastat ja rohkem.

Sageli tähtajavahemikud ühendatakse,näiteks liigitatakse kuni üheaastase tähtajaga laenud ja muud nõuded ühte rühmaja üle üheaastase tähtajaga laenud ja muud nõuded teise. Kui tagasimaksminetoimub teatava aja jooksul, paigutatakse iga osamakse tähtajavahemikku, mil seelepingu kohaselt või eeldatavasti makstakse või laekub.

34. On oluline, et pank kasutaks niivarade kui ka kohustiste puhul ühesuguseid tähtajavahemikke. See võimaldabselgitada tähtaegade vastavuse ulatust ja sellest tulenevat panga sõltuvustmuudest likviidsuseallikatest.

35. Tähtaegu võib väljendadajärgmiste ajavahemikena:

a) tagasimaksetähtajani järelejäänudajavahemik;

b) algne ajavahemiktagasimaksetähtajani; või

c) järelejäänud ajavahemik järgmisekuupäevani, mil võidakse muuta intressimäärasid.

Varade ja kohustiste jaotustagasimaksetähtajani järelejäänud ajavahemike järgi on parimaks aluseks pangalikviidsuse hindamisel. Pank võib avalikustada tagasimaksetähtajad ka algsetagasimaksetähtaja alusel, et anda teavet oma finantseerimise ja äristrateegiakohta. Lisaks sellele võib pank avalikustada tähtajavahemikud, lähtudesjärelejäänud ajavahemikust järgmise kuupäevani, mil võidakse muutaintressimäära, et näidata, kuivõrd ta on avatud intressimäärariskidele.Finantsaruannete märkustes võib juhtkond anda teavet ka intressimäärariskidening nende riskide juhtimise ja kontrolli kohta.

36. Paljudes riikides võidaksepangahoiused nõudmisel välja võtta ja panga antud laenud võivad nõudmiselkuuluda tagasimaksmisele. Tegelikkuses hoitakse neid hoiuseid ja laenetihtipeale pikka aega, ilma et neid võetaks välja või nõutaks tagasi; seega ontegelik tagasimaksekuupäev lepingujärgsest tähtpäevast hilisem. Pankavalikustab andmed siiski lepingujärgsete tähtaegade järgi jaotatuna, hoolimatasellest, et sageli ei vasta lepingujärgne tagasimaksetähtaeg tegelikuletagasimaksetähtajale, sest lepingujärgsed tähtajad peegeldavad panga varade jakohustistega kaasnevaid likviidsusriske.

37. Mõningatel panga varadel puudublepingujärgne tähtpäev. Tavaliselt loetakse nende varade tähtajaks ajavahemikkunende eeldatava realiseerimiskuupäevani.

38. Kasutajad hindavad pangaavalikustatavate tähtajavahemike põhjal panga likviidsust, arvestades kohalikkepangandustavasid, sealhulgas rahaliste vahendite pankadele kättesaadavust.Mõningates riikides on võimalik saada hariliku äritegevuse käigus lühiajaliseltvahendeid rahaturult ja hädaolukorras keskpangalt. On riike, kus see polevõimalik.

39. Selleks et anda kasutajateletäielik ülevaade tähtajavahemikest, võib osutuda vajalikuks lisadafinantsaruannetes avaldatud andmetele teavet selle kohta, kuivõrd tõenäoline ontagasimaksmine järelejäänud tagasimakseaja jooksul. Seepärast võib juhtkondanda finantsaruannete märkustes teavet tegelike tagasimakseaegade ja viisidekohta, kuidas ta juhib ja kontrollib erinevate tähtaegade ja intressimääradegaseotud riske.

VARADE, KOHUSTISTE JA BILANSIVÄLISTEOBJEKTIDE KONTSENTRATSIOON

40. Pank peab avalikustama kõikolulised varade, kohustiste ja bilansiväliste objektide kontsentreerumised. Seeteave tuleb avaldada geograafiliste piirkondade, kliendirühmade võitegevusharude või muude riskikontsentratsioonide kaupa. Pank peab avalikustamaka olulised avatud välisvaaluta netopositsioonid.

41. Pank avalikustab olulised varadejaotuse ja kohustiste allikate kontsentratsioonid, sest see on kasulik teavevarade realiseerimisega ja pangale kättesaadavate rahaliste vahenditega seotudriskide kohta. See teave avaldatakse geograafiliste piirkondade, kliendirühmadevõi tegevusharude või muude riskikontsentratsioonide kaupa, mis on pangaolukorda silmas pidades asjakohased. Oluline on esitada ka samalaadne analüüsja selgitus bilansiväliste objektide kohta. Geograafilised alad võivad koosnedaüksikutest riikidest, riikide rühmadest või teatavas riigis asuvatestpiirkondadest; klientide kohta avalikustatavad andmed võib esitada sellistesektorite kohta nagu valitsus, riigiasutused ning äriettevõtted. Selline teaveavalikustatakse lisaks segmendiinformatsioonile, mida nõutakse standardiga IAS14 “Segmendiaruandlus”.

42. Oluliste välisvaluuta avatudnetopositsioonide avalikustamine annab kasulikku teavet ka valuutakurssidemuutustest tuleneva kahjumiriski kohta.

LAENUDEST JA MUUDEST NÕUETESTTULENEVAD KAHJUMID

43. Pank peab avalikustama järgmiseinformatsiooni:

a) arvestusmeetodi, milleskirjeldatakse mittelaekuvate laenude ja muude nõuete kuludesse kandmise jamahakandmise aluseid;

b) aruandeperioodil laenude ja muudenõuete allahindluse summas toimunud muutuste kirjeldus. Eraldi tuleb avaldadamittelaekuvate laenude ja muude nõuete summa, mis on aruandeperioodil kuludessekantud, laenude ja muude nõuete summa, mis aruandeperioodil on maha kantud, javarem maha kantud, kuid laekunud laenude ja muude nõuete summa, mis onaruandeperioodi tuludesse kantud;

c) laenude ja muude nõueteallhindluse kogusumma bilansikuupäeva seisuga; ja

d) bilansis kajastatud laenude jamuude nõuete kogusumma, millelt ei arvestata intressi, ja selliste laenude jamuude nõuete bilansilise maksumuse kindlaksmääramise alused.

44. Kõiki summasid, mis pannaksekõrvale lisaks täpselt piiritletud või võimalikele laenudest ja muudestnõuetest tulenevatele kahjumitele, mis kogemuste põhjal laenuportfellissisalduvad, tuleb kajastada kui jaotamata kasumi kandmist reservi. Sellistekõrvalepandud summade vähendamised kajastatakse jaotamata kasumi suurenemisenaja neid ei kaasata aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi arvestusse.

45. Hariliku äritegevuse käigus onvältimatu, et pangad saavad kahju seoses laenude, muude nõuete jakrediidivahenditega, kui need muutuvad osaliselt või täielikult mittelaekuvateks.Täpselt piiritletud kahjumite summa kantakse kuludesse ja see arvatakse laenudeja muude nõuete allahindlusena maha vastava laenude ja muude nõuete rühmabilansilisest maksumusest. Võimalike, täpselt piiritlemata, kuid kogemustepõhjal laenuportfellis sisalduvate kahjumite summa kajastatakse samuti kulunaja see arvatakse laenude ja muude nõuete allahindlusena maha laenude ja muudenõuete bilansilisest kogumaksumusest. Nende kahjumite suuruse hindamine sõltubjuhtkonna hinnangust; siiski on oluline, et juhtkond kohaldaks oma hinnanguiderinevate aruandlusperioodide suhtes järjepidevalt.

46. Kohalikud olud või õigusnormidvõivad nõuda või lubada, et pank paneks kõrvale summasid laenudest ja muudestnõuetest tulenevate kahjumite katmiseks lisaks nendele, mis on eraldatudtäpselt piiritletud kahjumite ja võimalike, laenuportfellis kogemuste põhjalsisalduvate kahjumite katmiseks. Kõiki selliseid kõrvalepandud summasidkajastatakse jaotamata kasumi reservi kandmisena ja neid ei kaasata kuludenaaruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi arvestusse. Selliste kõrvalepandudsummade vähendamisest tulenevaid summasid kajastatakse jaotamata kasumisuurenemisena ja neid ei kaasata aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumiarvestusse.

47. Panga finantsaruannete kasutajadpeavad teadma, millist mõju laenudest ja muudest nõuetest tulenevad kahjumid onavaldanud panga finantsseisundile ja tulemuslikkusele; see aitab neil hinnataseda, kui tõhusalt pank on kasutanud oma ressursse. Seepärast avalikustab panklaenude ja muude nõuete allahindluse kogusumma bilansipäeva seisuga jaaruandeperioodil toimunud muutused allahindluses. Eraldi tuuakse väljaallahindluse muutused, sealhulgas varem maha kantud, kuid aruandeperioodillaekunud summad.

48. Pank võib otsustada laenult võimuudelt nõuetelt intressi mitte arvestada, näiteks juhul, kui laenuvõtjal ontasumata intressi- või põhiosamaksete võlgnevus kestnud pikemalt teatudperioodist. Pank avalikustab bilansikuupäeva seisuga laenude ja muude nõuetekogusumma, millelt ei arvestata tekkepõhist intressi, ja selliste laenude jamuude nõuete bilansilise maksumuse kindlaksmääramise alused. Samuti onsoovitav, et pank avalikustaks, kas ta kajastab sellistelt laenudelt ja muudeltnõuetelt saadavat intressitulu ja kuidas mõjutab intressi mittearvestamine temakasumiaruannet.

49. Kui laene ja muid nõudeid ei olevõimalik sisse nõuda, kantakse need maha ja kaetakse allahindluse arvelt. Mõneljuhul ei kanta neid maha enne, kui kõik vajalikud õiguslikud menetlused onteostatud ja kahjumisumma on lõplikult kindlaks määratud. Muudel juhtudelkantakse need maha varem, näiteks juhul, kui laenuvõtja pole üldse maksnudintressi või pole tagasi maksnud ühtegi põhiosamakset, mis teatavalajavahemikul maksmisele kuulus. Kuna mittelaekuvate laenude ja muude nõuetemahakandmise aeg pole üheselt kindlaks määratud, võib nii laenude ja muudenõuete kui ka allahindluste kogusumma sarnastes olukordades oluliselt erineda.Seepärast avalikustab pank oma mittelaekuvate laenude ja muude nõuetemahakandmise põhimõtted.

ÜLDISED PANGANDUSRISKID

50. Kõik summad, mis pannaksekõrvale üldiste pangandusriskide, sealhulgas tulevaste kahjumite ja muudeettenägematute riskide või tingimuslike varade ja kohustiste katmiseks, tulebesitada eraldi kui jaotamata kasumi reservi kandmist. Kõik sellistekõrvalepandud summade vähendamised kajastatakse jaotamata kasumi suurenemisenaja neid ei kaasata aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi arvestusse.

51. Kohalikud olud või õigusnormidvõivad nõuda või lubada, et lisaks paragrahvi 45 kohaselt kindlaksmääratudlaenude ja muude nõuete allahindlusele paneks pank kõrvale täiendavaid summasidüldiste pangandusriskide, sealhulgas tulevaste kahjumite või muudeettenägematute riskide katmiseks. Samuti võidakse nõuda või lubada, et pank panekskõrvale summasid tingimuslike varade ja kohustiste tarvis. Sellised summadüldiste pangandusriskide ja tingimuslike varade ja kohustiste tarbeks ei kuulukajastamisele standardi IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised jatingimuslikud varad” kohaste eraldistena. Seepärast kajastab pank selliseidsummasid jaotamata kasumist tehtud reservidena. See on vajalik, et vältidakohustiste näitamist suuremana, varade näitamist väiksemana, viitvõlgade ja-laekumiste ja eraldiste avalikustamata jätmist ja võimalust moonutada netotuluja omakapitali.

52. Kasumiaruanne ei näitaasjakohast ja usaldusväärset teavet panga tulemuslikkuse kohta, kuiaruandeperioodi puhaskasum või -kahjum hõlmab üldiste pangandusriskide võitäiendavate tingimuslike varade ja kohustiste tarvis kõrvalepandudavalikustamata summade või selliste kõrvalepandud summade vähendamise tulemuselkreeditisse kantud avalikustamata summade mõju. Samuti ei anna bilanssasjakohast ja usaldusväärset teavet panga finantsseisundi kohta, kui bilansssisaldab ülehinnatud kohustisi, alahinnatud varasid või avalikustamata jäetudviitvõlgu või -laekumisi ja eraldisi.

TAGATISEKS PANDUD VARAD

53. Pank avalikustab tagatudkohustiste kogusumma ning tagatiseks pandud varade olemuse ja bilansilisemaksumuse.

54. Mõnes riigis nõutakseõigusnormide või siseriikliku tavaga, et pank pandiks varasid teatavate hoiusteja muude kohustuste tagatiseks. Sageli on tegemist märkimisväärsete summadega,mistõttu võivad need avaldada olulist mõju panga finantsseisundi hindamisele.

VARAHALDUS

55. Pangad tegutsevad sagelivarahaldajate ja muude usaldusisikutena ja sellest tulenevalt hoiavad võipaigutavad varasid üksikisikute, usaldusühingute, pensionifondide ja muudeorganite huvides. Eeldusel, et usaldus- või samalaadne suhe toimub õiguslikulalusel, pole need varad panga varad ja seepärast ei kajastata neid pangabilansis. Kui pank tegeleb varahaldusega olulisel määral, avalikustatakse seeasjaolu ja selle tegevuse ulatus panga finantsaruannetes võimalike kohustustetõttu, mis pangal võivad tekkida, kui ta ei täida enda kui usaldusisikukohustusi. Seejuures ei hõlma varahaldus varahoidmisteenuseid.

SEOTUD OSAPOOLTE VAHELISED TEHINGUD

56. Standardis IAS 24 “Seotudosapooli käsitleva informatsiooni avalikustamine” käsitletakse üldiselt seotudosapoolte vaheliste suhete ning aruandva ettevõtte ja sellega seotud osapooltevaheliste tehingute avalikustamist. Mõnes riigis takistavad või piiravadõigusnormid või järelevalveorganid pankade tehinguid seotud osapooltega, samaskui muudes riikides on sellised tehingud lubatud. IAS 24 on eriti oluline pangafinantsaruannete esitamisel riigis, kus sellised tehingud on lubatud.

57. Teatavaid tehinguid seotudosapoolte vahel võib sooritada teistsugustel tingimustel kui tehinguidmitteseotud osapoolte vahel. Näiteks võib pank laenata seotud osapoolelesuurema summa või määrata madalama intressimäära kui samasuguses olukorrasmõnele mitteseotud osapoolele; laenud või hoiused võivad seotud osapoolte vahelliikuda kiiremini ja väiksemate formaalsustega kui mitteseotud osapoolte puhul.Isegi kui seotud osapoolte vahelisi tehinguid sooritatakse panga harilikuäritegevuse raames, on informatsioon selliste tehingute kohta kasutajatevajaduste seisukohast oluline ning standardiga IAS 24 nõutakse selle avalikustamist.

58. Kui pank on teinud tehinguidseotud osapooltega, siis on asjakohane avalikustada seotud osapoolte vahelisesuhte laad, tehingute liigid ja tehingute koostisosad, mis on vajalikud pangafinantsaruannete mõistmiseks. Tavaliselt hõlmab standardi IAS 24 kohaseltavalikustatav informatsioon tehingute koostisosade kohta pangakrediidipoliitikat seotud osapoolte suhtes ning seotud osapooltega sooritatudtehingute kohta järgmisi summasid või proportsioone:

a) laenud ja muud nõuded, hoiused jaaktseptid ning võlakirjad; avaldatav informatsioon võib hõlmata aruandeperioodialguses ja lõpus laekumata kogusummasid, samuti aruandeperioodil tekkinudnõudeid, hoiuseid ja tagasimakseid ning muid toimunud muutusi;

b) kõik peamised tululiigid,intressikulud ja makstud vahendustasud;

c) aruandeperioodil kuludesse kantudebatõenäoliselt laekuvate laenude ja muude nõuete allahindlus ning allahindlusesumma bilansipäeva seisuga; ja

d) tühistamatud siduvadtulevikukohustused ning bilansivälistest tehingutest tulenevad tingimuslikudvarad ja kohustised ning siduvad tulevikukohustused.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

59. Käesolevat rahvusvahelistraamatupidamisstandardit rakendatakse pankade finantsaruannete suhtes, mishõlmavad 1. jaanuaril 1991 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt