andmekaitse üldmäärus

Möödunud on aasta palju kõneainet tekitanud isikuandmete kaitse üldmääruse kehtima hakkamisest. Ettevõtete ja asutuste jaoks tekitas uus andmekaitse kord palju küsimusi ja lisatööd ning Andmekaitse Inspektsioonile esitati üksjagu rikkumisteateid. Ettevõtjate peamistest murekohtadest kirjutab Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Allan Kubu.

Saates rääkisime, milline on isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldumise järgne mõju ettevõtetele, Äripäevale kaasa arvatud. Kuidas mõjutab määrus äri? Näiteks kas esineb raskusi ettevõtte müügil või investorite kaasamisel, kui määrust pole järgitud?

Probleemideta andmetöötluse olulisemateks põhimõteteks on eesmärgipärasus ja seaduslikkus. Kui soovite andmeid näiteks koguda, avalikustada ja säilitada, tuleb leida nendeks toiminguteks vastavad õiguslikud alused. Näiteks, kui ühe inimese andmeid vajate kolmeks eesmärgiks, peab olema kolm õiguslikku alust.

Õigus enda kohta käivate andmetega tutvuda on võimalik olnud enam kui paarkümmend aastat. Alates isikuandmete kaitse üldmääruse kehtima hakkamisest on lisandunud inimese jaoks uus õigus – andmete ülekandmine.

25. maist kehtima hakanud isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peab andmetöötleja isikuandmete turvanõuete rikkumisest järelevalveasutusele teada andma. Andmekaitse Inspektsioonile on rikkumisteateid esitatud kolme kuuga 33 - keskmiselt kaks korda nädalas.

Andmekaitseinspektsioon selgitab, millised teemad on seoses andmekaitsemäärusega seni kõige rohkem peavalu põhjustanud ning kuidas kõhkluste korral toimida.