Milliseid tervisekulusid saab tööandja hüvitada ilma erisoodustusmaksuta?

Samas on seaduses ka mitmeid erandeid, eriti tervise ja spordi valdkonnas. Need erandid võimaldavad tööandjal teatud kulusid hüvitada ilma erisoodustusmaksuta. Sellist soodustust saab kasutada tööandja, kes pakub seda kõigile töötajatele ning peab kinni seaduses toodud piirmääradest ja tingimustest. Maksuvabalt saab tervise- ja spordikulusid hüvitada kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas.

Erisoodustuse mõistes võivad töötajateks olla töölepingu alusel töötavad inimesed, ametnikud, juhtimis- või kontrollorgani liikmed ning ka teatud juhtudel võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad isikud. Järgnevalt on selgitatud, millised tervisekulud saab tööandja maksuvabalt katta.

Raamatupidamise vaates on üks selgemini piiritletud maksuvabu kulusid avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu. Tegemist peab olema üritusega, mis on avatud kõigile huvilistele ning mille põhieesmärk on liikumine ja sportlik tegevus.

Lisaks tasub arvestada, et hambaravi maksuvabastus ei piirdu ainult tervisemurede lahendamisega, vaid hõlmab kõiki hambaraviteenuseid tervikuna. See tähendab, et maksuvabalt võib hüvitada ka esteetilise suunaga protseduure, näiteks hambakivi eemaldamine või hammaste valgendamine, kui need kuuluvad hambaraviteenuse alla ja on osutatud vastava tegevusloaga teenusepakkuja poolt.

Taastusravi ja seotud teenused hõlmavad laiemat tervishoiuteenuste ringi. Siia kuuluvad füsioteraapia, logopeediline ravi, psühholoogiline ravi ja ka toitumisnõustamine, kui seda osutab vastava kutsega spetsialist.

Samuti võib siia alla kuuluda tegevusteraapia ning erinevate erialaspetsialistide kaasamine, kui see on seotud raviprotsessiga. Oluline on kontrollida, et teenusepakkujal oleks vastav tegevusluba või kutsetunnistus, sest see on maksuvabastuse eelduseks.

Tööandjal on võimalik hüvitada ka ravikindlustuslepingute kulusid. Need lepingud võivad katta töötajate ravikulusid või pakkuda ligipääsu eraraviteenustele ja välisravile. Kindlustus on eriti asjakohane olukordades, kus töötajal puudub riiklik ravikindlustus või kui soovitakse täiendavat kaitset.

Kindlustuslepingud sõlmitakse kindlustusseltsidega, kellel peab olema tegevusluba. Neid kulusid on oluline käsitleda raamatupidamises kui tervisekulude osa ning tagada nende korrektne kajastamine maksuarvestuses.

Kui tööandjal on olemas oma spordirajatised, on võimalik ka nende ülalpidamiskulud teatud ulatuses maksuvabalt katta. See võib hõlmata näiteks spordisaale, väljakuid või muid liikumiseks loodud ruume.

Ülalpidamiskuludena käsitletakse eelkõige jooksvaid kulusid, nagu ruumide hooldus, koristus, seadmete remont ning elektri- ja veekulud. Oluline on eristada neid kulusid investeeringutest, mis ei kuulu maksuvabastuse alla. Maksuvabastuse arvestamisel tuleb lähtuda töötajate arvust, kes rajatist kasutavad, kuna piirmäär on seotud kasutajate arvuga.

Kõik tervise- ja spordikulud kokku on parajasti maksuvabad kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. See summa sisaldab käibemaksu ning ei ole ülekantav töötajate vahel.

Raamatupidaja peab pidama isikupõhist arvestust ning tagama, et valitud arvestusmeetodit kasutatakse järjepidevalt kogu aasta jooksul. Kui piirmäär ületatakse, tuleb ületav osa deklareerida erisoodustusena.

Deklareerimine toimub vormil TSD lisa 4, kus kajastatakse maksuvaba piirmäära ületav osa. Lisaks tuleb esitada INF 14, kus näidatakse maksuvabad tervisekulud ja töötajate arv.

Tervisekulude maksuvaba hüvitamine annab tööandjatele võimaluse toetada töötajate tervist mitmel erineval viisil, alates spordist ja rahvaspordiüritustest kuni hambaravi, taastusravi ja kindlustuse pakkumiseni. Raamatupidaja jaoks on oluline õigesti määrata, kas kulu vastab maksuvabastuse tingimustele ning jälgida piirmäära ja dokumenteerimise nõudeid. Kui tingimused on täidetud, saab neid kulusid käsitleda maksuvabalt kuni seaduses lubatud piirmäärani, ilma erisoodustusmaksu tekkimiseta.