Autor: E-Audit OÜ vandaeudiitorid Ellen Tohvri ja Robert Pirk • 6. jaanuar 2022

Rendilepingute kajastamine rentniku raamatupidamises

Rent on kokkulepe, mille kohaselt rendileandja annab ühe makse või rea maksete eest rentnikule õiguse kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul. Sellisele definitsioonile vastavaid kokkuleppeid sõlmivad ettevõtted väga tihti ning õigeks kajastamiseks on juba lepingu sõlmimise ajal vaja aru saada, et tegemist on rendiga ning selgitada rendi tingimused, mis annavad aluse kajastamiseks.

Tüüpiliseks rendilepinguks on sõidukite, tootmisseadmete, hoonete, maa jmt rendid – sellisel kokkuleppel on enamasti juba lepingu pealkirjas vihje olemas. Samas tuleb tähele panna, et rendi definitsioonile vastavad ka näiteks IT seadmete, arvutiprogrammide, hoonestusõiguse ja paljud muud lepingud.

Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt (RTJ 9 „Rendiarvestus“) on rentnikul võimalik rendilepingut kajastada suures joones kahe arvestuspõhimõtete kogumi vahel. Esimesel juhul tuleb iga leping klassifitseerida kas kasutus- või kapitalirendiks ning vastavalt sellele ka kajastada. Teine variant on kajastada rendilepinguid rahvusvahelise finantsaruandluse standardi IFRS 16 põhimõtete kohaselt, ehk kõik lepingud kajastatakse kapitalirendina. Kohati on standardis kirjeldatud reeglid päris keerulised ja peab päris hoolega analüüsima, kuidas täpselt igast mõistest aru saada ja kuidas sellest johtuvalt raamatupidamises tehinguid kajastada. Analüüsimist vajavad näiteks järgmised olulised küsimused:

1. Kajastamise aeg

Millal tuleb hakata renti kajastama? Kas siis kui on sõlmitud leping või siis kui vara on kätte saadud ja kasutuses?

2. Perioodi kestus

Milline on aeg, mille jooksul renti kajastada tuleb? Mis juhtub siis, kui lepingut on võimalik pikendada või pikeneb see automaatselt, mis siis kui on tähtajatu?

3. Kapitalirendi kohustise suurus, mis bilansis tuleb kajastada

Kapitalirendi korral võetakse arvele vara ja rendikohustis, aga millises summas tuleb seda teha? Kas vara väärtuses, rendimaksete summas või on veel variante? Mida teha käibemaksuga kui sõiduautolt saab ainult 50% sisendkäibemaksuna arvestada?

4. Kas rent liigitub kasutus- või kapitalirendiks

Rendilepingut ei saa klassifitseerida kapitali- või kasutusrendiks pelgalt lepingu pealkirja või juriidilise vormi alusel. Arvesse tuleb võtta lepingu majanduslikku sisu. Aga millised on tingimused, mille puhul rendileping tuleb kajastada üht- või teistmoodi?

5. Rentniku poolt tehtud renditava vara ja varaga püsivalt seotud parenduste jm investeeringute maksimaalne amortisatsiooniperiood

Paljud ettevõtted töötavad renditud pindadel, renditud seadmetega. Tihti juhtub, et ettevõte teeb renditud varale ka parendusi, mida kapitaliseeritakse põhivarana. Milline peab olema selliste parenduste amortisatsioonimäär?

6. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatav info rentide kohta

Kasutusrendi puhul sõltub rendiperioodi pikkusest majandusaasta aruannetes avalikustatav info mittekatkestatavate lepingute tulevaste perioodide rendimaksete kohta. Mida see täpselt tähendab?

7. Müügi-tagasirenditehingud

Aeg-ajalt tuleb ette olukordi, kus ettevõte müüb endale kuuluva vara ning hakkab seda kohe tagasi rentima. Kuidas selliseid tehinguid raamatupidamises kajastada? See sõltub tagasirendi tingimustest ja mõnikord võib kajastamine kujuneda päris keeruliseks.

Kui mõni neist küsimustest peavalu valmistab, siis E-Audit OÜ vandeaudiitorid on kõik need juba läbi analüüsinud ja oma mõtted kirja pannud. Täpsemalt saab lugeda meie blogist. Ja kui sellel või mõnel muul raamatupidamislikul teemal mõni küsimus õhku jääb, võib pöörduda otse meie poole – kindlasti leiame vastused. Meie kontaktandmed leiab veebilehelt www.audit.ee.

Jaga lugu
Raamatupidaja.ee toetajad:
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700