- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas nurjata järgmise terroristi kaubiku rentimise plaani?
Ajal, mil regulatsioone on palju ning uued regulatsioonid valmivad tihtipeale enne, kui vanu on jõutud rakendada, on ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas järjekordsed muudatused rakendamist ootamas ning uued regulatsioonid juba loomisel. Terrorismi uudised on saanud meil peaaegu igapäevaseks ning ühiskonna normaalse toimimise tagamiseks muutub selle rahastamise vastu võitlemine järjest tähtsamaks.
Rahapesu ja terrorismi rahastamine on väga kiiresti arenev valdkond ning seadusloome on selle arengust alati sammuke võik kaks maas1. Selle ajaga, kui seadusloome tasandil suudetakse sulgeda üks uks, on rahapesijad ja terrorismi rahastajad jõudnud avada juba kaks uut. Seetõttu on suunatud uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS-i) fookus riskipõhisele lähenemisele. See tähendab, et iga kohustatud isik peab hindama oma äritegevuse riskitaset ning valima proportsionaalselt riskitaseme ja ettevõtte võimalustega riskide maandamise meetmed. Ühest küljest annab see kohustatud isikule vabaduse ning võimaluse jagada oma piiratud ressursse vastavalt sellele, kus ta enda riske näeb, teisest küljest võib tekkida aga oht, et järelevalvet teostavad organsatsioonid hindavad äritegevusest tulenevaid riske erinevalt. Uue regulatsiooni sisulise ning läbimõeldud rakendamise tulemus peaks olema kulude mõistlikum suunamine teenustele ja klientidele, kes kujutavad endast oma tegevuse või olemuse tõttu suuremat riski... Näiteks ei saa enam kohaldada lihtsustatud hoolsusmeetmeid, tuginedes pelgalt asjaolule, et tegemist on börsiettevõttega, vaid iga kliendi puhul tuleb arvesse võtta mitmeid erinevaid faktoreid..
Järgnevalt on esitatud mõningad olulisemad planeeritavad muudatused. Kuivõrd uus RahaPTS eelnõu on saanud esimese lugemise tulemusel arvukalt kommentaare ja eelnõus võidakse teha veel olulisi muudatusi, ei käsitle antud artikkel muudatuste detaile ega kata kõiki muudatusi.Tegelike kasusaajate registri loomine
Neljas rahapesu direktiiv (edaspidi 4AMLD) näeb liikmesriikidele ette kohustuse luua tegelike kasusaajate register, mille raames täiendatakse Eestis äriregistrit vastava informatsiooniga, mis peaks kohustatud isikutele tegelike kasusaajate kontrollimise lihtsamaks muutma. RahaPTS-i eelnõu seletuskirja kohaselt muudetakse äriregistri teenuste ringi, mille tulemusel saavad juriidilised isikud kanda sinna informatsiooni tegelike kasusaajate kohta ning teised isikud sealt vastavat informatsiooni näha. Käesoleva seaduseelnõu alusel on informatsiooni juurdepääsetavus piiratud isiku õigustatud huviga, viienda rahapesu direktiivi (edaspidi 5AMLD) alusel on tehtud ettepanek muuta tegelike kasusaajate register avalikuks kõigile EL-i liikmesriikide kodanikele2
Kohustatud isiku enesehindamine
Kohustatud isikutel tuleb oma tegevusega kaasnevate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide tuvastamiseks, hindamiseks ja analüüsimiseks koostada riskihinnang. Selle raames tuleb hinnata oma äritegevust, võttes arvesse riske, mis on seotud klientide, nende geograafiliste piirkondade ja neile pakutavate teenustega, ning samuti arvestada nendega suhtlemise ja toodete või teenuste edastamiskanalitega seonduvaid riske. Enesehindamise eesmärk on kaardistada ettevõtte tegevusega kaasnevad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid, määrata aktsepteeritav riskitase ning kirjeldada selle alusel protseduurid riskide maandamiseks.Kliendi riskiprofiili hindamine
Efektiivseimaks viisiks oma ettevõtte kaitsmiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise kasutamiseks on tunda oma kliente – kes nad on, millega nad tegelevad ning mis on nende ärisuhte loomise eesmärk. 4AMLD-i üks printsipiaalne muutus on rõhuasetuse suunamine kliendipõhisele riskihindamisele, millest tulenevad juba konkreetsed edasised tegevused ja nende ulatus.Samas ei saa kohustatud isik hinnata halduskoormuse vähendamise eesmärgil kõiki oma kliente ning teenuseid madalale riskitasemele. Ka lihtsustatud hoolsusmeetmete kasutamisel peab kohustatud isik suutma tõendada, miks kõnealune klient on hinnatud madalale riskitasemele, ning ei piisa vaid sellest, et klient langeb mingisse kategooriasse3
Samuti täpsustab uus RahaPTS, milliseid hoolsusmeetmeid tuleb rakendada kliendile kõrgendatud riskitaseme hinnangu andmisel. Näiteks tuleb uue seaduse kohaselt vaadata kõrge riskitasemega klientide riskihinnang üle 6 kuu möödumisel ärisuhte loomisest. Seni veel kehtivas seaduses sellist ajalist raami määratletud ei ole.Riikliku taustaga isikud
Uue seaduse kohaselt jagatakse riikliku taustaga isiku mõiste kohaliku ning kolmandate riikide riikliku taustaga isikuteks. Kehtiva RahaPTS-i alusel peetakse riikliku taustaga isikuid kõrgendatud riskiga klientideks, kuid RahaPTS eelnõu § 42 lg 4 näeb ette võimaluse mitte kohaldada kõrgendatud hoolsusmeetmeid kohalike riikliku taustaga isikute puhul, kui ei esine muid kõrgemale riskitasemele viitavaid asjaolusid. Seega võib mõiste jagamine tuua kohustatud isikutele kaasa vajaduse eksisteeriva kliendibaasi hindamiseks, et tagada kohaste hoolsusmeetmete rakendamine. Selgituseks, et kohalikuks riikliku taustaga isikuks ei ole mitte ainult Eesti, vaid ka teiste Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide riikliku taustaga isikud, ning samuti isikud, kes osalevad mõne Euroopa Liidu institutsiooni juhtimises. Samuti on oluline, et riikliku taustaga isiku staatus ei ole igavene, vaid lõppeb, kui isik ei ole ametipositsioonil enam aasta aega olnud.Milline saab olema vastuvõetava seaduse lõplik versioon, saab loodetavasti näha juba suvel. Seaduse vastuvõtmisest alates on kohustatud isikutel nõuete rakendamiseks aega täpselt üks aasta. Seniks võib alustada oma kliendibaasi ning pakutavate toodete ja teenuste hindamise planeerimisega, mille põhjalt saab seaduse jõustumisel edasi minna juba nõutavate hoolsusmeetmete juurutamisega.Kui teil on küsimusi artiklis avaldatu kohta või soovite saada riskijuhtimisega seotud nõu, võtke EY-ga ühendust.Vaata rohkem infot EY teenuste kohta SIIT
1 Tänaseks juba kaks aastat kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/849 ehk neljanda rahapesu direktiivi (4AMLD) siseriikliku rakendamise tähtaeg on 26. juuni 2017, mis tähendab uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) vastuvõtmise tähtaja lähenemist. Samas juba aasta pärast 4AMLD vastu võtmist avaldati seda täiendav dokument, mida mitmete allikate kohaselt nimetatakse ka viiendaks rahapesu direktiiviks (5AMLD)4. Kuna praegu on asjakohane aga 4AMLD siseriiklikusse õigusesse ülevõtmine, on keskendutud just sellele.https://www.int-comp.com/ict-views/posts/2017/04/10/five-key-points-of-the-upcoming-fifth-anti-money-laundering-directive-(5amld)/https://accuity.com/accuity-insights-blog/4th-money-laundering-directive-how-does-it-affect-you/http://www.acams.org/aml-resources/samantha-sheens-blog/5th-anti-money-laundering-directive/
2
3
4
Autor: Anneli Puusepp, EY rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna spetsialist
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele