Kui Kristi Saare kontorisse astus, oli kirjanik Heli Künnapas juba pikemat aega telefoni otsas. Vestlus tekitas Saarel kahtlusi ja peagi sai selgeks, et tegu on osava petukõnega. „Ma lihtsalt füüsiliselt võtsin Helilt selle telefoni käest ära ja panin kõne kinni,“ meenutas Saare juhtunut Äripäeva raadios.
Pettuse väljaselgitamine ei olnud siiski kiire. Petturid olid Helile keelanud teiste inimestega rääkida, mistõttu toimus esmane suhtlus kirjalikult. Saare kirjutas märkmikusse lühikesi küsimusi, näiteks: „Kas PIN-koodid on kinni?“ Künnapas vastas, et räägib parajasti panga ja politseiga.
Ühel hetkel muutus Saare kahtlus kindluseks. „Kuule, mitte keegi ei viitsi sinuga nii kaua rääkida,“ meenutab ta mõtet, mis pani tegutsema. Seejärel võttiski ta telefoni Helilt ära ja lõpetas kõne.
Künnapase sõnul ei meenutanud kõne tavapärast petuskeemi. PIN-koode ei küsitud ja jutt oli ehitatud näiliselt loogilistele teemadele. Otsustavaks sai hetk, kui talle öeldi, et investeeringud tuleb kohe välja võtta.
„See oli minu jaoks nagu päriselt punane lipp. Sellepärast, et kell oli kolm päeval, USA börs on kinni, mu investeeringud on USA aktsiates,“ rääkis ta. „See on nii ebamõistlik lause, kui üldse saab olla.“
Mõlemad tõdesid, et juhtum näitab, kuidas keegi ei ole petiste eest täielikult kaitstud. Seda ka siis, kui inimesel on finantsteemadest tavapärasest parem ülevaade.
„Ma olen ka elanud teadmises, et sellised asjad juhtuvad vana tädiga kuskil metsa sees, kes üksinda elab,“ sõnas Künnapas, kes on finantsraamatute autor.
Intervjuus oli täpsemalt juttu sellest, kuidas petuskeem lahti rullus, milliseid manipulatsioonivõtteid petturid kasutavad ja miks on väikeettevõtjad eriti suur riskigrupp.
Küsis Juhan Lang.
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.