Muutuvad juhendid mõjutavad kasumeid

Siiani on meie juhendid lähtunud rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (IFRS), olles sisuliselt nende lihtsustatud versioon. Samas IFRS areneb aasta-aastalt edasi, muutudes järjest keerukamaks – tänaseks on IFRSist saanud umbes 3000-leheküljeline piibli mõõtu raamat. IFRS on mõeldud eelkõige avaliku huvi all olevatele ettevõtetele nagu näiteks börsiettevõtted, pangad ja teised suurettevõtted ning kipub väiksematele ettevõtetele sageli osutuma liiga keeruliseks.Just sellest tingituna avaldati Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) poolt kaks aastat tagasi IFRS väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (ingl k IFRS for SMEs) ehk nn „väike IFRS“. Selle maht on „suurest IFRSist“ oma kümme korda väiksem ning mis peamine, mitmetes valdkondades on tehtud olulisi lihtsustusi või lubatud alternatiivseid arvestusmeetodeid.Seoses „väikese IFRSi“ ilmumisega oli Raamatupidamise Toimkond seatud küsimuse ette, kas üritada juhendeid hoida jätkuvalt kooskõlas „suure IFRSiga“ (mis oleks tähendanud nende järjest keerulisemaks kirjutamist) või muuta sihikut ning viia need hoopiski kooskõlla „väikese IFRSiga“. Kuna enamik Eesti ettevõtteid on globaalses mõistes väikesed või paremal juhul keskmise suurusega, siis otsustas Toimkond teise variandi kasuks. Värskelt avaldatud uute juhendite eelnõud lähtuvadki „väikesest IFRSist“.Millised on olulisemad muudatused?

Üheks läbivaks muudatuseks on see, et uued juhendid nõuavad õiglase väärtuse kasutamist ainult juhul, kui selle hindamine on lihtsasti teostatav – näiteks juhul, kui vastavatele varadele eksisteerib aktiivne turg. Juhul, kui õiglase väärtuse hindamine on keeruline ning nõuab hindamismudelite rakendamist, võib enamasti läbi ajada ka soetusmaksumusega. See mõjutab näiteks kinnisvarainvesteeringute, finantsinvesteeringute ja bioloogilise vara hindamist.Uute juhendite järgi tuleb firmaväärtust taas amortiseerima hakata (viimastel aastatel firmaväärtust ei amortiseeritud, selle asemel tuli igal bilansipäeval viia läbi väärtuse test veendumaks, et pole vajadust firmaväärtuse allahindluseks). Laenuintresside ja arenguväljaminekute kapitaliseerimine lõpetatakse. Muutub sihtfinantseerimise kajastamine. Sidus- ja tütarettevõtte kajastamisel tohib valida mitme erineva arvestusmeetodi vahel. Lisaks eelpool nimetatutele leidub väiksemaid muudatusi veel mitmetes valdkondades.Miks on muudatus oluline ettevõtete juhtidele?

Mitmed muudatused uutes juhendites mõjutavad ka ettevõtete kasumeid ja omakapitale. Kuna uute juhendite üldine suund on lihtsuse poole, siis lihtsamad arvestusmeetodid (näiteks soetusmaksumus õiglase väärtuse asemel või firmaväärtuse amortiseerimine) kipuvad sageli omama negatiivset mõju kasumile ja omakapitalile. Sellega tuleks arvestada näiteks uue aasta eelarvet koostades. Uued juhendid pakuvad ka mitmeid valikuvõimalusi, mis omakorda hakkavad tulevikus finantsnäitajaid mõjutama. Oleks mõistlik, kui ettevõtte juht osaleks nende valikute tegemise juures ning ei jätaks kasumit ja omakapitali mõjutavaid otsuseid puhtalt raamatupidaja hooleks.Selguse mõttes kinnitan üle, et nende paarisaja Eesti suurettevõtte jaoks , kes koostavad oma aruandeid vastavalt „päris“ IFRSile, ei muutu uute juhendite tõttu midagi.Raamatupidamise Toimkond kutsub kõiki asjast huvitatuid üles eelnõudega tutvuma ning neid kommenteerima. Ainult juhendite kasutajate abiga on meil võimalik koostada sellised juhendid, mis võimalikult paljusid ettevõtteid rahuldavad.

 

Autor: Lemmi Kann, Ago Vilu