Esmapilgul võib tunduda veider soovitus meeskonnaliikmeid kaasates küsida kohe nende lahkumistingimuste kohta. Oma blogis soovitab koolitaja-konsultant Ülo Vihma seda aga teha, sest koostöö lõppemine on siis mõlemale poolele valutum.
Börsimaailmas on selline mõtlemine tavapärane - aktsiaid ostes mõeldakse nende müügile. Või antakse maakleritele käsk osta ja müüa teatud hinnatasemel. Ka idufirmade rahastajad plaanivad enne investeeringu tegemist seda, millal ärist väljuda.
Ometi võiks sama asi toimida ka meeskonnaliikmete vahel.Ajakirjas Navigaator 2/2011 antakse soovitusi, mida jahtlaeva kapten peaks küsima oma meeskonna kandidaadilt. Näiteks seda, kas tulevasel meeskonnaliikmel on raha tagasisõiduks või on tema plaanid lahtised – loodab leida mõnda laeva, millega edasi liikuda. Või kas tal on kehtiv reisikindlustus. Või mis siis saab, kui reis pikeneb tundide, päevade või isegi nädalate võrra. Või kas tal on viisa selle maa jaoks, kus ta plaanib lahkuda.Kõik need küsimused on seotud sellega, mis juhtub inimesega pärast töölepingu lõppu või kui asjad ei lähe nii, nagu plaanitud. Me ju teame, et iga tööleping (loe koostöö) lõpeb kord ja mitte alati pensionileminekuga. Kui kaptenil soovitatakse niisugustele asjadele tähelepanu pöörata, ju siis on selleks praktiline vajadus.Näiteks viib laevameeskonna liikme tähelepanu seilamisest kõrvale see, kui ta peab muretsema, mis temast edasi saab. Merel võib tähelepanematus väga kalliks maksma minna. Sekeldused sõidugraafikute ühitamisega või vajadus neid ümber teha häirivad kogu meeskonda. Kui tuleb teha hädapeatus ning on vaja laeva remontida, on ilma maaleminekuloata laevamehest või -naisest vähe abi. Meeskonnaliige võib sihtkohta jõudes kaptenile ja teistele meeskonnaliikmetele ka „kaela peale" jääda, sundides neid tegelema asjadega, millega nad ei peaks tegelema.
Täpselt sama võib juhtuda igas meeskonnas ja firmas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele