Raamatupidaja on ettevõtte viimane kaitseliin: 5 võtet, mis aitavad maksepettusi ennetada
Petturid ei püüa ettevõtte raha kätte saada ainult süsteemidesse sisse murdes. Sageli kasutatakse hoopis ajasurvet, usaldust ja ametlikuna näivaid sõnumeid, et panna töötaja tegema kiiret makset või muutma tarnija pangakonto andmeid.
Pettuste ennetamist tuleks käsitleda nii IT-, raamatupidamis- kui ka juhtimisküsimusena
Foto: Pixabay
Raamatupidaja on sellistes olukordades sageli viimane inimene, kes saab pettuse enne raha liikumist peatada. Samas ei tohiks kogu vastutus jääda tema tähelepanelikkusele. Pettuste ennetamiseks on vaja selgeid reegleid, jagatud vastutust ja toimivaid kontrolliprotsesse.
Kas sundida panku ülekandeid rangemalt kontrollima või võtta kasutusele uus raamatupidamisprogramm, et raamatupidajaid kaitsta petturite eest? Ettevõtjad kurdavad, et esimene ei pruugi kaitsta kurjategijate eest ja teine on liiga kallis.
Raamatupidajad ja finantsjuhid on kelmide jaoks esmane sihtmärk ja põhjus on lihtne: neil on ligipääs rahale. Ja maikuu oli Eesti küberruumis erakordselt aktiivne: toimus 1561 mõjuga intsidenti, see on kõrgeim näitaja sellel poolaastal.
Kui ettevõttes on võimalik, et üks inimene vastutab üksi ebamõistlikult suurte summade eest, siis ei ole tegemist enam ainult IT- või küberriskiga, vaid juhtimisveaga, kirjutab raamatupidamisettevõtte Grow Finance asutaja ja Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liige Ulvi Tallo.
Raamatupidajad puutuvad igapäevaselt kokku olukordadega, kus tuleb sisse logida maksekeskkondadesse või kliendi andmetesse, mistõttu on nad petturite jaoks ahvatlev sihtgrupp. PIN1 sisestamine ei tähenda veel rahalist kahju ega kontrolli kaotust – kahju tekib siis, kui paanikas kinnitatakse järgmised sammud ilma sisusse süvenemata.