Autor: Tõnis Elling, Deloitte Advisory maksunõustaja • 17. jaanuar 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maksustatav väärtus vastastiku osutatavatel tehingutel

Äritegevuse käigus on üsna tavaline, et kaks äriühingut teevad vastastiku tehinguid ja raha tegelikult omavahel ei liigu. Käibemaksukäsitlust selliste tehingute korral kirjeldab Deloitte Advisory maksunõustaja Tõnis Elling.
Maksustatava väärtuse leidmine vastastiku osutatavate tehingute korral
Foto: scanpix

Äritegevuse käigus on üsna tavaline, et kaks äriühingut teevad vastastiku tehinguid ja raha tegelikult omavahel ei liigu. Käibemaksudirektiivi ja ka käibemaksuseaduse mõte on see, et käive tekib nii ühelt kui teiselt poolt ja käibemaks tuleb riigile ikka tasuda, hoolimata sellest, et äriühingute vahel toimub tasaarveldamine. Nii on olukordi, kus üks firma pakub teisele näiteks lumekoristusteenust ja teine annab vastutasuks kütust. Mõlemad pooled tasaarveldavad kauba ja teenuse hinnad. Küll aga ei tähenda see seda, et riigile ei peaks käibemaksu maksma. Raha laekumine ei mängi siinkohal mingit rolli. Kaup on võõrandatud ja vastu on ka teenust saadud.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700