Töölepingu seaduse muutmise kavatsus

Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat Alice Salumets
Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat Alice Salumets

Käesoleva aasta juulis saatis Sotsiaalministeerium kooskõlastamisele „Töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse“ (edaspidi nimetatud kavatsus) .

Tööturg muutub pidevalt, tuues kaasa uusi töötegemis võimalusi. Praegune töölepingu seadus ei sobi mitmesugustele paindlikele töötegemise vormidele, kuna töötegija soovib üha enam teha tööd temale sobival ajal ja kohas.

Sotsiaalministeerium on kavatsuse1 väljatöötamisel lähtunud analüüsist „Tulevikutöö – uued suunad ja lahendused“. Analüüsi tegi Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel technopolis |group| Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Analüüsis leiti, „et enim on kuuest uuritud töövormist kasutusele võetud IKT-põhine mobiilne töö, mida kasutatakse sageli või läbivalt paljudes väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes. Selle töövormiga on seotud ka digitaalse nomaadluse trend ja asjaolu, et Eesti alustavate ettevõtete seas on palju ka selliseid, mis ainult IKT-põhist mobiilset tööd kasutavadki. Töövormi peamised väljakutsed on seotud tööandja ja töötaja vastutuse ja kohustuse küsimustega. Kui seni on tööandja olnud vastutav töötaja töökeskkonna, tööohutuse ja töötervishoiu eest, siis eemalt töötava töötaja puhul ei saa tööandjalt täielikku vastutust nõuda2

Viidatud analüüsist tulenevalt on Sotsiaalministeerium tulnud välja järgmiste võimalike lahendustega.

Võimalus leppida tööaeg kokku ajavahemikuna ehk miinimum- ja maksimum-töötundidega leping

Kui kehtiva õiguse järgi eeldatakse, et töötaja töötab täistööajaga, siis tulevikus on eesmärk võimaldada leppida kokku töötundide arvu vahemiku, mille raames töötaja tööd teeb. Siinjuures viitab kavatsus Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile, kes „ toob välja, et tööd andva isiku jaoks seisneb antud töövormi kasutamisel peamine kasu sellisel viisil kaasatava tööjõu paindlikkuses. Tööandjal ei ole võimalik alati oma tööjõuvajadust pikaajaliselt ette plaanida ning see võib varieeruda sõltuvalt välistest teguritest või olla ka lühiajaline ette teadaolev tööjõuvajaduse kasv.“ Töötaja poolt vaadatuna peaks see võimaldama lihtsamat sisenemist tööjõuturule ja seda võiks eelkõige kasutada lisasissetuleku teenimiseks.

Iseseisva otsustuspädevusega töötaja

Iseseisva otsustuspädevusega töötaja definitsioon on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta. Selle direktiivi artikkel 17 võimaldab teha erandeid regulatsiooni, mis puudutab igapäevast puhkust, tööpäevasiseseid vaheaegu, iganädalast puhkaega, maksimaalset tööaega, öötöö pikkust, kui tööaja pikkust kõnealuse tegevuse konkreetsete omaduste tõttu ei mõõdeta, ei määrata eelnevalt kindlaks või kui selle määravad töötajad ise, eriti kui kõne all on:

a) tegevjuhid või muud iseseisva otsustamisõigusega isikud;

b) peresisesed abitöö tegijad;

c) töötajad, kes täidavad oma ametikohustusi usutalitustel kirikutes ja usukogukondades.

Kavatsus teeb ettepaneku tuua sisse iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste ja rakendada erisust tööaja kohaldamisel. Tööaja erisuse, sh oodatava tööaja mahu, peaksid pooled kokku leppima töölepingus.

Suurendada tähtajalise töölepingu paindlikkust

Praegu kehtiva seaduse kohaselt võib tähtajalist töölepingut sõlmida, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused. Kavatsus teeb ettepaneku võimaldada töötajal ja tööandjal sõlmida tähtajalist töölepingut ilma mõjuva põhjuseta. Samuti soovitakse võimaldada kolmeaastase perioodi jooksul korduvalt sõlmida tähtajalist töölepingut ilma, et tööleping muutuks tähtajatuks töölepinguks. Kavatsuse kohaselt „tähtajalise töölepingu paindlikkuse suurendamist lubab kolmeaastane periood, mille jooksul tööandja ja töötaja võivad korduvalt lühiajalisi tähtajalisi töölepinguid sõlmida.“ Samas soovitatakse lühendada tähtajalise töölepingu kestust ja pakutakse välja, et tähtajaline tööleping võiks kehtida kolm aastat (praegu võib tähtajalist lepingut sõlmida kuni viieks aastaks).

Kokkuvõtteks – selleks, et Eesti riik oleks globaalsel tööturul konkurentsivõimeline, tuleb töölepingu seadust varem või hiljem kaasajastada. Seetõttu on tervitatav Sotsiaalministeeriumi initsiatiiv kavatsus välja töötada. Jääb loota, et riigikogu uue töösuhteid reguleeriva seadustiku ka vastu võtab.

1 Artikkel põhineb töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusel. Saadaval SIIN.

2 Tulevikutöö – uued suunad ja lahendused, technopolis |group| Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, lk 156. Lõpparuande leiad SIIT.

Osale arutelus

  • Alice Salumets, Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Valdkonna tööpakkumised

PricewaterhouseCoopers otsib RAAMATUPIDAJAT

PricewaterhouseCoopers AS

04. veebruar 2019

Uudised

Tööriistad