28. detsember 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kontoritreening ehk liigutades tervemaks

Kontoritreening aitab parandada töötajate produktiivsust
Foto: pixabay.com
Viimaste aastate jooksul on Eesti tööandjad muutunud märgatavalt teadlikumaks töötajatele lisandväärtuste pakkumisest. Olgu selleks sportimistoetus, massaaživõimalus või ühisüritused – iga ettevõte on leidnud just enda töötajatele sobiva. Küll aga ei paranda pärast tööd tehtav treening või ühine liikumine päeva jooksul istutud tervisekahju.

Kontoritöö on üha rohkemate töötajate tööviis, mis omakorda tekitab hulgaliselt terviseprobleeme. Ainus viis neid ennetada või vähendada, on liigutada ennast töötamise ajal.

Välismaal juba laialdaselt levinud office fitness (ehk kontoritreening) on lõpuks jõudmas ka Eesti tööandjate hulka. Kontoritreening kujutab endast lühikest võimlemissessiooni, mille programm on koostatud, arvestades töö iseloomu. Treening ei võta higistama ega nõua varasemaid oskusi. Praegusel hetkel Eestis veel lapsekingades olev kontoritreening on lahendus paljudele probleemidele.

Istudes on ebamugav? Paraku on põhiline trajektoor enda liigutamiseks kas kohvimasina juurde või suitsunurka minek. Kumbki variant pole hea ei tervisele ega ka ettevõtte kuvandile (või rahakotile).Pärast lõunat langeb töötajate tööproduktiivsus oluliselt. Pool tööpäevast on möödas ning keskendumisvõime ja motivatsioon hakkavad märgatavalt vähenema. Kontoritreening aitab lisaks tervislikkusele parandada ka töötajate produktiivsust ja motivatsiooni. Seda põhiliselt tänu sellele, et istudes vereringe ja hapniku transport aeglustub. Boonusena annavad kontoritreenerid positiivse energiasüsti. Pikad haiguslehed ettevõtte töötajate hulgas on märk, et suure tõenäosusega kimbutavad töötajaid kroonilised haigused ja valud. Tänapäeva töökultuuris võib selles suuresti süüdlaseks pidada istuvat tööstiili ja vähest liigutamist. Kroonilisi vaevusi ennetades hoiab ettevõte kokku ka sellest tuleneva märgatava kulu.

Pärast tööd tehtavad trennid on kindlasti vajalikud, et pakkuda endale füüsilist koormust, ent kuidas mõjub raske trenn, kui tööl on kaheksa tundi istutud, seejärel istutakse autosse ja sõidetakse trenni, siis rabeletakse raskes trennis ja pärast seda sõidetakse taas koju istuma? Niisuguse eluviisi juures võib trenn pigem liiga teha ja alustada võiks hoopis igapäevaste väiksemate liigutamisdoosidega. Tervis algab siiski regulaarsest liigutamisest ja võimaluse korral peaks seda tegema mõne professionaali juhendamisel. See tagab, et iga töötaja saab sellest liikumisest maksimaalset kasu.

Allikas: Ofit

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700