Ülevaade uuematest kohtulahenditest

Magister iuris, Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve
Magister iuris, Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve

Äripäeva tööõiguse seminaril tegi Heli Raidve ülevaate uuematest tööõigusealastest kohtuvaidlustest. Teeme neist valikkokkuvõtte ning vaatame, mida neist õppida ja meeles pidada.

Riigikohtu 07.03.2018 otsus 2-16-11889/42 – Lepingu tõlgendamise reeglid

Vaidluse asjaolud. Vaidlus puudutas juhatuse liiget ja äriühingut. Isik oli alates 1. märtsist 2004 olnud tööandja juhatuse liige. 8. novembril 2014 sõlmisid äriühing ja juhatuse liige teenistuslepingu. Teenistuslepingu kohaselt kohustus tööandja tasuma töötajale alates lepingu lõppemisest 12 kalendrikuu jooksul iga kuu konkurentsikeelu järgimise eest 25% juhatuse liikme tasust ehk 2000 eurot kuus. 26. augustil 2015 võttis Kaitsepolitseiamet töötaja vahi alla. Samal päeval esitas töötaja tööandjale avalduse, milles palus ennast juhatuse liikme kohalt vabastada. 27. augustil 2015 tegi tööandja nõukogu otsuse, millega rahuldas töötaja tagasiastumisavalduse. Töötaja ei ole enam tööandja juhatuse liige ja teenistusleping on lõppenud.

Töötaja ei ole tööandjale konkurentsi osutanud ja tööandja ei ole kokkulepitud hüvitist maksnud. Töötaja palus tööandjalt välja mõista 22 779 eurot ja 76 senti, mis koosneb 22 000 euro suurusest põhivõlast ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud 779 euro ja 76 sendi suurusest viivisest.

Lahendi kokkuvõte. Pooled vaidlesid selle üle, millisel õiguslikul alusel lõppesid isiku kui juhatuse liikme ja aktsiaseltsi kui tööandja vaheline ametisuhe ning teenistusleping. Samuti vaidlesid pooled selle üle, kas ja kui jah, siis millisel alusel lõppes nende vahel sõlmitud teenistuslepingus sisalduv konkurentsipiirangu kokkulepe ning kas tööandja pidi maksma töötajale konkurentsipiirangu järgimise eest kokkulepitud hüvitist ametisuhte lõppemisele järgnenud 12 kuu eest.

Maakohus asus otsuses seisukohale, et kuna teenistusleping lõpetati töötaja tahteavalduse alusel, siis ei kohaldu poolte suhetele teenistuslepingu see säte, mis annab õiguse hüvitis maksmata jätta vaid juhul, kui teenistusleping lõpetatakse tööandja algatusel. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ja märkis lisaks, et leping ei reguleeri teenistuslepingus kokku lepitud tööandja kohustust tasuda juhatuse liikmele hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest. Tööandjalt mõisteti välja hüvitis.

Jäta meelde. Kui juhatuse liige on mõnda oma kohustust rikkunud, võib see iseenesest olla konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemise alus, aga konkurentsipiirangu ülesütlemise materiaalsed eeldused tuleb igal konkreetsel juhul siiski eraldi kindlaks teha. Äriühing võib vaatamata juhatuse liikme kohustuste rikkumisele olla huvitatud sellest, et konkurentsipiirangu kokkulepe jääks kehtima.

Täismahus kohtulahendit saab lugeda SIIN.

Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2018 otsus 2-17-1049/26 – Keskmise töötasu arvutamine

Vaidluse asjaolud. Töötaja töötas tööandja juures autojuhina. Töölepingu kohaselt kohustus tööandja tasuma töötajale iga sõidutunni eest 4,64 eurot, ootetunni eest 1,78 eurot ja lisatasu veovahendi remondi eest 8 eurot tunnis. Tööandja eest maksid töötajale palka erinevad äriühingud ja töötajale ei olnud selge, kelle heaks ta töötab. Töötaja ütles töölepingu erakorraliselt üles, sest tööandja viivitas palga, puhkusetasu ja päevaraha maksmisega ega andnud tööd.

Töötaja esitas töövaidluskomisjonile (TKV) avalduse, milles palus mõista tööandjalt enda kasuks välja saamata töötasu 2802 eurot, puhkusehüvitise ja tööandja rikkumisest tingitud töölepingu ülesütlemise hüvitise.

Töövaidluskomisjon mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu 2802 eurot aja eest, mil tööandja jättis töötaja tööga kindlustamata. Puhkusehüvitisenõude jättis töövaidluskomisjon aegumise tõttu rahuldamata ja töölepingu ülesütlemise hüvitise osas lõpetas menetluse. Tööandja esitas Harju Maakohtule taotluse vaadata töötaja nõuded läbi hagimenetluse korras. Töötaja esitas Harju Maakohtule hagi täpsustuse, milles palus mõista tööandjalt enda kasuks välja töötasu 2802 eurot.

Lahendi kokkuvõte. Töötaja töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine, kuna avaldus esitati posti teel ja ümbriku peal on märge „tagastatud hoiuaja möödudes“. Sellest järeldub, et töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus ei ole tööandjani jõudnud. See ei takista töötajal nõuda tööandjalt töötasu maksmist tööga kindlustamata aja eest.

Töötaja kinnitusel ei ole temal selliseid andmeid, mille alusel saaks ta keskmist palka arvutada. Kuigi üldjuhul peab töötaja tõendama hagi aluseks olevad asjaolud, ei saa töötajalt seda nõuda olukorras, kus tõendid ei ole tema valduses.

Töötaja TVK-le ja kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et tööandja ei ole töötajale iga kuu palka maksnud, mistõttu ei ole võimalik arvutada töötaja keskmise töötasu suurust töölepingu seaduse (TLS) § 28 lõike 8 ning Vabariigi Valitsuse 2009. aasta 11. juuni määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lõigete 1 ja 2 alusel.

Põhjendatud on arvestada töötaja keskmist töötasu esitatud Statistikaameti andmete alusel. Statistikaameti andmetest nähtub, et 2014. aastal oli mootorsõidukijuhi keskmine brutotöötasu 934 eurot. Seega on töötajal õigus nõuda tööandjalt töötasu 2802 eurot (934 eurot × 3 kuud).

Jäta meelde. Töötaja hagi rahuldamiseks piisab ka sellest, kui töötaja suudab tõendada, milline on sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.

Täismahus kohtulahendit saab lugeda SIIN.

Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2018 otsus 2-17-1043/59 – Tööaja tõendamine

Vaidluse asjaolud. Töötaja esitas tööandja vastu hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise ja saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks.

Pooltel oli sõlmitud tööleping töötasuga 760 eurot kuus, mille kohaselt töötaja tööülesanneteks oli muru trimmerdamine tööandja objektidel ning tööandja juhtimisel ja kontrollimisel.

Lahendi kokkuvõte. Erakorralise ülesütlemise aluseks olevate asjaolude tõendamise koormis lasub tööandjal. Töölepingu ülesütlemise teatises puuduvad viited konkreetsetele rikkumistele, mille eest on hoiatatud, samuti ei nähtu teatisest rikkumisi, mis tõid kaasa töölepingu ülesütlemise. Tööandja ei ole TLS § 95 lõike 2 kohaselt põhjendanud erakorralist ülesütlemist osas, mis puudutab heakorratööde täitmata jätmist kalmistul. Seega ei ole võimalik hinnata, kas ühe või teise tööülesande täitmata jätmine kalmistul võis olla aluseks töölepingu erakorralisele ülesütlemisele. Mõistlikuks ei saa pidada töötaja hoiatamist 49 päeva pärast väidetavat rikkumist.

Tööaja arvestuse pidamine on TLS § 28 lõike 2 punkti 4 järgi tööandja kohustus. Seega on tööajaarvestuse tabelite täitmine tööandja kontrolli all ja see jätab vähemalt teoreetiliselt võimaluse selles kajastatud andmeid manipuleerida. Tööandja tööajaarvestuse tabelitest ei nähtu, et neid oleks töötajale tutvustatud. Seega ei saa ainuüksi nende tõendite alusel tuvastada töötaja töötundide arvu, st ettenähtust vähematel tundidel töötamist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tööandja esitatud ettekanded töötaja töölt omavolilise töölt eemal viibimise jm kohta tõenditena usutavad ja neid ei saa otsuse tegemisel arvestada. Tõendamata on asjaolu, et tööandja oleks enne töölepingu ülesütlemist mingil viisil juhtinud töötaja tähelepanu puudustele tema töös.

Kohus tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu ja töötaja kasuks hüvitise.

Jäta meelde. Tööaja arvestuse vorminõuet küll pole, aga reaalsuses peab see mingil andmekandjal olemas olema. Tööandja tööarvestuse tabelid ei ole usaldusväärsed, kui neid ei ole töötajale tutvustatud.

Täismahus kohtulahendit saab lugeda SIIN.

Tartu Ringkonnakohtu 07.06.2018 otsus 2-17-268/33 – Hoiatamine

Vaidluse asjaolud. Töötaja esitas tööandja vastu hagi, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping alates 30. augustist 2016 ning mõista tööandjalt töötaja kasuks välja töölepingu lõpetamise hüvitis 1200 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1. oktoobril 2014 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus töötaja tööle hooldajana. Tööandja ütles 30. augustil 2016 alates samast kuupäevast töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lõike 1 punkti 3 alusel. Ülesütlemisavalduse kohaselt on tööandjale esitatud töötaja kohta kaebusi, mille järgi on töötaja korduvalt solvanud klienti, riielnud kliendiga ja takistanud kliendil vajutada abikutsungi nuppu, jättes kliendi sellega abitusse seisundisse.

Lahendi kokkuvõte. Kuna tööandja hoiatas töötajat 22. detsembril 2015 sarnaste rikkumiste tõttu, mille eest ta töölepingu 30. augustil 2016 üles ütles, oli tööandja täitnud TLS § 88 lõike 1 punktis 3 ja lõike 3 esimeses lauses sätestatud hoiatamiskohustuse. Kui ka tööandja 2015. aasta 22. detsembri hoiatust mitte pidada hoiatamiskohustuse täitmiseks, sest selle hoiatuse tegemisest oli möödunud ebamõistlikult pikk aeg, vabanes tööandja siiski hoiatamiskohustusest TLS § 88 lõike 3 teise lause alusel. Töötaja töö iseloomu ning rikkumiste laadi ja korduvust arvestades ei saanud ta hea usu põhimõtte järgi oodata, et tööandja teda veelkord hoiatab.

TLS § 88 lõike 1 alapunktid on näitlik ja avatud nimekiri olukordadest, mil võib töölepingu üles öelda.

Töötajale hoiatuse tegemine ei ole iseenesest töölepingu ülesütlemise kohustuslik eeldus (TLS § 88 lõige 3). Kohus peab TLS § 88 lõike 1 kohaldamisel kaaluma mõjuvat põhjust ja arvestama mõlemapoolseid huvisid ehk tegema kaalutlusotsuse.

Lepingu rikkumise ja töölepingu ülesütlemise vahele jääv aeg (alla ühe kuu) ei olnud ebamõistlik. Kuu aja jooksul säilib piisav ajaline side rikkumise ja õiguskaitsevahendi kasutamisega.

Kohus jättis kaebuse rahuldamata.

Jäta meelde: töölepingu seadus ei näe ette hoiatuse kehtivuse aega. Hoiatamiskohustuse täidetuks lugemisel on oluline eelkõige see, milliste rikkumiste tõttu on töötajat hoiatatud, mitte hoiatuse ning uute rikkumiste ja töölepingu ülesütlemise vahele jääv aeg. Samas peab ka see aeg ikkagi mõistlik olema.

Täismahus kohtulahendit saab lugeda SIIN.

Osale arutelus

  • Heli Raidve, Magister iuris, Heli Raidve Tööõigusabi juhataja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Valdkonna tööpakkumised

PricewaterhouseCoopers otsib RAAMATUPIDAJAT

PricewaterhouseCoopers AS

04. veebruar 2019

Uudised

Tööriistad