Rahapesu tõkestamise seadus – kes ja mida peab tegema

Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat Anne Nurmi
Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat Anne Nurmi

Rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut.

Samuti selle omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemises. Rahapesuga on tegemist ka juhul, kui selline kuritegelik tegevus või selle eelkuritegu oli toime pandud väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. See nõue tagab, et kriminaaltulu liikumisel ühest riigist teise ei vabane isik karistusähvardusest.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks paneb seadus (RahaPTS) majandus-, kutse- ja ametitegevuses tegutsevatele isikutele, äriühingutele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele (kohustatud isikutele) kohustusi eesmärgiga ennetada rahapesu. Seadus reguleerib ka äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegelike kasusaajate teabe kogumist kesksesse süsteemi ning info automatiseeritud vahetamist panga- ja maksekontode omanike (ja tegelike kasusaajate) kohta.

Äriühingu korral on tegelik kasusaaja füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu, sealhulgas osalus esitajaaktsiate või -osade kujul, või muul viisil. Kohustatud isik peab registreerima ja säilitama teabe toimingute kohta, mida ta tegeliku kasusaaja tuvastamiseks tegi. Kui ühtegi sellist füüsilist isikut ei ole, tuleb sellise juriidilise isiku tegelikuks kasusaajaks (õigemini siis lõplikuks kontrollijaks) pidada juhatuse liiget. Tegelikud kasusaajad võivad olla ka füüsilistel isikutel, mistõttu tuleb mõiste rakendamisel ka selle võimalusega arvestada.

Kohustatud isik rakendab RahaPTS nõuete kohaldamisel kõiki isikuandmete kaitse reegleid. Kohustatud isikul on lubatud kogutud isikuandmeid töödelda üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil, neid andmeid ei tohi täiendavalt töödelda viisil, mis ei vasta nimetatud eesmärgile, näiteks turunduslikel eesmärkidel.

Kohustatud isik esitab uutele klientidele enne nendega ärisuhte loomist või juhuti tehingu tegemisel isikuandmete töötlemist puudutava teabe. Selle teabe hulgas esitatakse üldine teave kohustatud isiku RahaPTS-st tulenevate kohustuste kohta isikuandmete töötlemisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise meetmed

RahaPTS § 20 kohaselt on kohustatud isiku hoolsuskohustusteks:

- kliendi või tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine ja esitatud teabe kontroll;

- kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamine ning kontroll;

- tegeliku kasusaaja tuvastamine;

- teabe hankimine ärisuhte ja tehingu eesmärgi ning olemuse kohta;

- teabe hankimine, kas isik on riikliku taustaga isik, tema pereliige või lähedane või tema lähedaseks kaastöötajaks peetav isik;

- ärisuhte seire, riskiportfell.

Kohustatud isik peab aru saama ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgist, määrates muu hulgas kindlaks kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku püsiva asu-, tegevus- või elukoha, kutse- või tegevusala, olulisemad tehingupartnerid.

Ärisuhtest väliselt juhuti tehtava tehingu puhul kogub kohustatud isik teavet tehingus kasutatud vara päritolu kohta. Hoolsusmeetmete kohaldamise tulemusena peab olema võimalik kindlaks määrata kliendi riskiprofiil. Kohustatud isiku hoolsusmeetmete kohaldamise hindamisel arvestatakse võlaõigusseaduses sätestatud mõistlikkuse põhimõtet. Riskiprofiili alusel määratletakse kliendi suhtes rakendatava hoolsusmeetmena ärisuhte edasise seire režiim. Kohustatud isik koostab oma tegevusega kaasnevate rahapesu ja terrorism rahastamisega seotud riskide tuvastamiseks, hindamiseks ning analüüsimiseks riskihinnangu. Ka riskiprofiili määratlemisel kasutab kohustatud isik proportsionaalset lähenemist ja oma riskihinnangu tulemusi. Kohustatud isik tagab, et tema kohaldatavad hoolsusmeetmed, mis on määratud tema protseduurireeglites, on vastavuses tema riskihinnanguga ja et ta on valmis neid pädevale järelevalveasutusele, sealhulgas andmekaitse järelevalveasutusele, selgitama.

Riskihinnangu koostamisel võtab kohustatud isik arvesse vähemalt järgmisi riskikategooriaid:

-klientidega seonduv risk;

-riikide või geograafiliste piirkondade või jurisdiktsioonidega seonduv risk;

-toodete, teenuste või tehingutega seonduv risk;

-kohustatud isiku ja klientide vaheliste suhtlus- või vahenduskanalitega või toodete, teenuste või tehingute edastamiskanalitega seonduv risk.

Riskihinnang dokumenteeritakse. Riskihinnangu tulemusel määrab kohustatud isik kindlaks väiksema ja suurema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga valdkonnad ning riskijuhtimise mudeli, sealhulgas lihtsustatud ja tugevdatud hoolsusmeetmed, et tuvastatud riske maandada. Riskiisu, sealhulgas äritegevuse käigus pakutavate toodete ja teenuste maht ning ulatus tuleb kindlaks määrata ja ka dokumenteerida.

Töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine, tuleb korraldada vastav koolitus, millega tutvustatakse töötajatele rahapesu ja terrorismi rahastamise nüüdisaegseid meetodeid ning sellega kaasnevaid riske ja isikuandmete kaitse nõudeid. Töötajatel on vaja teada, kuidas ära tunda võimaliku rahapesuga või terrorismi rahastamisega seotud toiminguid ja kuidas sellistes olukordades tegutseda.

Vastutava juhatuse liikme ja kontaktisiku määramine

Kui kohustatud isikul on rohkem kui üks juhatuse liige, määrab kohustatud isik juhatuse liikme, kes vastutab RahaPTS ning selle alusel kehtestatud õigusaktide ja juhendite rakendamise eest. Kontaktisiku määramine kooskõlastatakse rahapesu andmebürooga. Kui kontaktisikut ei ole määratud, täidab kontaktisiku ülesandeid juriidilise isiku juhatus, juriidilise isiku juhatuse poolt kohustatud isikuks määratud juhatuse liige, Eesti äriregistrisse kantud välisriigi äriühingu filiaali juhataja või füüsilisest isikust ettevõtja.

Hoolsusmeetmete rakendamise asjaolud

Kohustatud isik kohustub rakendama hoolsusmeetmeid ärisuhte loomisel, ärisuhte väliselt tehingute juhuti tegemisel või vahendamisel, kui tehingu väärtus on üle 15 000 euro või sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hoolsusmeetmeid peab kohaldama ka siis, kui ilmneb kahtlus varem kogutud dokumentide või andmete piisavuse või tõelevastavuse osas. Samuti rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral hoolimata ükskõik millisest seaduses nimetatud mööndusest, erandist või piirsummast. Kaupleja kohaldab hoolsusmeetmeid, kui talle tasutakse või ta tasub sularahas üle 10 000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul.

Hoolsusmeetmete rakendamise viis

Kohustatud isik kehtestab majandus-, kutse- või ametitegevuses loodud ärisuhte jälgimise ehk seire põhimõtted. Seejuures tuleb jälgida, et ärisuhtes tehtud tehingute kontroll tagaks, et tehingud on kooskõlas kohustatud isiku teadmistega kliendist, tema tegevusest ja riskiprofiilist. Vajalik on hoolsusmeetmete kohaldamise käigus kogutud asjaomaste dokumentide, andmete ja teabe regulaarne ajakohastamine. Tähelepanu tuleb pöörata tehingutele, kliendi tegevusele ja asjaoludele, mis viitavad kuritegelikule tegevusele, rahapesule või terrorismi rahastamisele või mille seotus rahapesu või terrorismi rahastamisega on tõenäoline.

Erilist tähelepanu peab pöörama keerukale, suure väärtusega ning ebatavalisele tehingule ja tehingumustrile, millel ei ole mõistlikku või nähtavat majanduslikku või õiguspärast eesmärki või mis ei ole konkreetse ärispetsiifika jaoks iseloomulik. Hoolsuskohustuse täitmisel tuleb muu hulgas välja selgitada sellise tehingu olemus, põhjus ja taust, samuti muu teave tehingu sisu mõistmiseks.

Suuremat tähelepanu tuleb osutada ärisuhtele või tehingule, kui klient on pärit suure riskiga kolmandast riigist. Seda ka juhul, kui tema elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on riigis või territooriumil või tal on sellise riigi kodakondsus, kus pole kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhusaid meetmeid või kus usaldusväärsete allikate kohaselt on korruptsiooni või muu kuritegeliku tegevuse tase märkimisväärne. Sama kehtib riigi või territooriumi kohta, mille suhtes näiteks Euroopa Liit või ÜRO on kehtestanud sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed, või mis rahastab või toetab terrorismi või mille territooriumil tegutsevad Euroopa Liidu või ÜRO poolt kindlaks tehtud terroristlikud organisatsioonid.

Kohustatud isik peab isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise aluseks olevate dokumentide originaale või koopiaid ja ärisuhte loomise aluseks olevaid dokumente säilitama viis aastat pärast ärisuhte lõppemist. Kohustatud isik peab viis aastat säilitama ka kohustuste täitmisega seotud kogu kirjavahetust ning kõiki ärisuhte seire käigus kogutud andmeid ja dokumente, samuti andmeid kahtlaste või ebatavaliste tehingute või asjaolude kohta, millest rahapesu andmebürood ei teavitatud.

Kohustatud isik võib hoolsuskohustuse täitmisel tugineda teise isiku kogutud andmetele ja dokumentidele, kui kohustatud isik on taganud, et ta saab vajaduse korral viivitamatult kätte kõik andmed ja dokumendid, mille puhul tugineti teise isiku kogutud andmetele. Seejuures peab kohustatud isik olema kindlaks teinud, et teine isik, kellele tuginetakse, on ise kohustatud täitma ja täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärseid nõudeid, sealhulgas hoolsusmeetmete kohaldamise, riikliku taustaga isiku tuvastamise ja andmete säilitamise nõudeid, ning onvalmis olema nõuete täitmise osas riikliku järelevalve all.

Hoolsusmeetmete kohaldamise ulatuse ja täpse viisi määramisel tuleb lähtuda varem hinnatud või konkreetsest juhtumist tulenevatest riskidest ning määrata kliendi ja tehingus osaleva isiku riskiprofiil, milleks tuleb teha riskihinnang. Vajalik on hinnata kliendiga seonduvaid riske, geograafilist riski, konkreetse teenusega seotud riske, suhtluskanaliga seotud riske ja muid seonduvaid riske, mida on võimalik määratleda.

Tavakorras hoolsusmeetmete rakendamine toimub tavapärasest tegevusest ja sellega seotud riskidest lähtuvalt.

Suure riski korral tuleb rakendada tugevdatud hoolsusmeetmeid, näiteks saada kõrgema juhtkonna nõusolek, hankida lisadokumente, nõuda dokumentide ehtsuse kinnitamist, kontrollida raha päritolu, taotleda esimese makse tegemist Euroopa majanduspiirkonna või samaväärse krediidiasutuse kaudu. Tugevdatud hoolsusmeetmeks on ka näost näkku kohtumine andmete kontrolliks.

Suure riski tunnuseks on see, kui ärisuhtes osaleb riikliku taustaga isik, v.a kohaliku riikliku taustaga isik, samuti see, kui klient või ülesanne on seotud suure riskiga kolmanda riigiga. Riski suurendab see, kui kliendiga ei kohtuta näost näkku. Suure riski tunnuseks on alati see, kui isikusamasuse tuvastamisel või esitatud teabe kontrollimisel on tekkinud kahtlus esitatud andmete tõelevastavuses või dokumentide ehtsuses, tegeliku kasusaaja tuvastamise on võimatu või kui ärisuhe toimib ebatavalistel asjaoludel.

Kohustatud isik peab tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamisel tavapärasest sagedamini kohaldama ärisuhte seiret, sealhulgas hiljemalt kuus kuud pärast ärisuhte loomist hindama uuesti kliendi riskiprofiili.

Hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamine on lubatud teatud tingimustel väikese riski korral. RahaPTS § 11 kohaselt määratakse riikliku riskihinnanguga muu hulgas sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on väiksem. Ärisuhte seire osas võib kohaldada lihtsustatud hoolsusmeetmeid, kui on tuvastatud väiksemat riski iseloomustav asjaolu, ning tingimusel, et on sõlmitud kirjalik kestvusleping, laekumised kohustatud isikule laekuvad Euroopa majanduspiirkonna või samaväärse riigi krediidiasutusse ja ärisuhtes tehtavate tehingute sissetulevate või väljaminevate maksete koguväärtus aastas ei ületa 15 000 eurot.

Väikese riski tunnuseks on see, kui klient on reguleeritud turul noteeritud äriühing, kelle suhtes kohaldatakse avalikustamiskohustusi, mis tagavad tegeliku kasusaaja puhul piisava läbipaistvuse, Eestis asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi valitsusasutus või muu avalikke ülesandeid täitev asutus, Euroopa Liidu asutus, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või kolmandas riigis asuv või enda nimel tegutsev krediidiasutus või finantseerimisasutus, kelle kohta kehtivad tema asukohariigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded, mille täitmise üle tehakse riiklikku järelevalvet.

Hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamisel võib kohustatud isik kliendi või tema esindaja ning tegeliku kasusaaja tuvastada ja nende isikute isikusamasust kontrollida usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe abil. Seejuures peab kohustatud isik saama aru kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuurist ning hankima teavet selle kohta, kas isik on riikliku taustaga isik, tema pereliige või tema lähedaseks kaastöötajaks peetav isik.

Hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamine on lubatud ulatuses, milles kohustatud isik tagab tehingute, toimingute ja ärisuhete piisava jälgimise, et oleks võimalik tuvastada ebatavalised tehingud ning võimaldada kahtlastest tehingutest teatamine.

Isiku, tema esindaja või tegeliku kasusaaja tuvastamise võimatuse tagajärjed

RahaPTS § 42 kohaselt on kohustatud isikul keelatud luua ärisuhet või võimaldada juhuti tehingu tegemist või seda lõpule viia, kui klienti, tema esindajat või tegelikku kasusaajat on võimatu tuvastada või kui kohustatud isikul on rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. Kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või teha tehingut isikuga, kelle kapitali moodustavad esitajaaktsiad või muud esitajaväärtpaberid.

Kui eelnevalt kirjeldatud olukorras on kohustatud isikul kliendiga ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest tehingust rahapesu andmebürood. Ärisuhe loetakse lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile, mille järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult.

Siiski ei ole kohustatud isikul kohustust lepingut üles öelda juhul, kui kohustatud isik on seaduses sätestatud korras teavitanud ärisuhte loomisest, tehingust või tehingu katsest rahapesu andmebürood ja saanud rahapesu andmebüroolt konkreetse juhise ärisuhet, ärisuhte loomist või tehingu tegemist jätkata.

Teiste hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise tagajärjed

Kohustatud isikul on õigus keelduda tehingu tegemisest, kui tehingus või toimingus osalev isik, vaatamata sellekohasele nõudmisele, ei esita dokumente ja asjakohast teavet tehingu, sealhulgas tehingu objektiks oleva vara päritolu, kohta ja kohustatud isikul tekib kahtlus, et tegemist võib olla rahapesu või terrorismi rahastamisega või sellega seotud kuriteo toimepanemisega või sellise tegevuse katsega. Kohustatud isikul on õigus sel juhul ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda.

Kui eelkirjeldatud tingimustel on tehingu tegemata jätmine võimatu või kui tehingu tegemata jätmine või ärisuhte lõpetamine võib takistada kahtlasest tehingust kasu saajate tabamiseks tehtavaid jõupingutusi, võib kohustatud isik tehingu siiski teha või ärisuhtega jätkata, teavitades rahapesu andmebürood kohe pärast tehingu tegemist või ärisuhte jätkamise otsustamist seadusega sätestatud korras.

Rahapesu andmebüroo teavitamise kohustus

Kohustatud isik kohustub rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral sellest viivitamata, kuid hiljemalt kaks tööpäeva pärast tegevuse või asjaolude tuvastamist või kahtluse tekkimist, teatama rahapesu andmebüroole. Seejuures on keelatud isikut, selle isiku tegelikku kasusaajat, esindajat või kolmandat isikut teavitada nende kohta rahapesu andmebüroole esitatud teatest, sellise teate esitamise plaanist või esitamise toimumisest ning rahapesu andmebüroo tehtud ettekirjutusest või kriminaalmenetluse alustamisest.

Kokkuvõtteks

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eesmärk on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Olulisemad meetmed, mida rahapesu rahastamise kuritegude ennetamiseks rahvusvaheliselt vajalikuks peetakse ja mida kohustatud isikud peavad järgima, on vastavate riskide hindamine, hoolsusmeetmete rakendamine ja nn tunne-oma-klienti-põhimõte, tähelepanu pööramine riskantsematele valdkondadele ja tehingutele ning rahapesu andmebüroole kahtlustest teatamine.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Valdkonna tööpakkumised

PricewaterhouseCoopers otsib RAAMATUPIDAJAT

PricewaterhouseCoopers AS

04. veebruar 2019

Uudised

Tööriistad