Moodne õppimine ja neuroteadused

Koolitaja, coach ja konsultantLia Ratnik
Koolitaja, coach ja konsultantLia Ratnik

Enamik täiskasvanuid peab – sõltumata sellest, mis tööd nad teevad – õppima, et tänapäeval elatist teenida. Üha kiiremini muutuv keskkond esitab kõigile nõudmise saada aina kiiremaks ja paremaks õppijaks.

Et selles maratonijooksus tempos püsida, peavad organisatsioonid olema üha teadlikumad sellest, kuidas inimeste arengut toetada ning tegema õigeid otsuseid selle kohta, mida ja kuidas peab õppima.

Neuroteaduste ja aju-uuringute tulemused mõjutavad aina rohkem inimeste juhtimise ja arendamisega seotud igapäevaseid tegevusi ja otsuseid. Nii mõnigi õppimist puudutav seisukoht on praeguseks ümber hinnatud, aga mõni vana dogma on visa kaduma. Inimeste arendamine ja koolitamine on organisatsioonis sageli mahukas investeering ja seepärast on oluline, et aeg ja raha läheksid arendustegevustesse, mis päriselt töötavad ja soovitud tulemusi annavad. Seega tasub mõelda, ega mõni ajast ja arust tõekspidamine arenduse strateegia häid kavatsusi ei saboteeri. Aja jooksul on kõik ilmselt kokku puutunud mõne õppimist käsitleva neuromüüdiga. On räägitud, et pärast kriitilist perioodi lapsepõlves ja nooruses ei ole inimesel enam erilist lootust midagi õppida, et suur osa ajust on kasutamata ja seisab jõude, et inimene on suuteline korralikult õppima üksnes kindlat stiili eelistades jne. Kuidas asjad praeguse seisuga tegelikult paistavad?

Kas aju n-ö sai valmis või on suuteline muutuma?

Enamik on kuulnud, et õppimiseks on kriitiline periood esimestel eluaastatel, mille jooksul aju kõige rohkem areneb. Arvati, et sellega on inimese arengutrajektoor enam-vähem määratletud. Viimase aja uuringud näitavad aga, et kogemused ja õppimine võivad muuta nii aju füüsilist struktuuri kui ka selle funktsioneerimist. See tähendab, et aju on plastiline. Neuroplastilisuse uurijad on üha rohkem huvitatud teadveloleku (ingl mindfulness) praktika mõjust ajule ja seega ka inimesega toimuvatele muutustele. Uuringud näitavad, et ka väga lihtsad meditatsiooni tehnikad, näiteks keskendunud hingamine, aitavad ehitada tihkemat hallollust aju neis osades, mis on seotud õppimise ja mäluga, emotsioonide kontrollimise ja kaastundega. Facebook ja Google rakendavad seda meetodit oma töötajate arenguprogrammides.

Osalejad märkavad, et paraneb nii nende mõtteviis kui ka tulemuslikkus. Juhid on mõistnud, et andes inimestele tööriistad, mis aitavad neil paremini keskenduda ja teadlikumalt tegutseda, soodustavad nad parema töökeskkonna loomist, mis omakorda toob kaasa arengu ja head tulemused.

Kas kasutamata aju saab kasutada rööprähklemiseks?

Uskumus, et suur osa ajust seisab enamiku ajast jõude, ei ole kunagi olnud teaduslik käsitlus, vaid algusest peale arusaamatus. Praeguseks on ajuskaneeringute tähelepanelikuma tõlgendamisega jõutud seisukohale, et sõltumata sellest, mida inimene parasjagu teeb, on aktiivne kogu tema aju. Olenevalt täidetavast ülesandest on aju eri osad rohkem või vähem aktiivsed. Inimesed suudavad omandada uusi teadmisi ja oskusi, tehes seda mitte kasutamata aju osi sisse lülitades, vaid luues uusi või tugevamaid seoseid närvirakkude vahel.

See tõdemus aju võimekuse kohta on eriti oluline, pidades silmas keskkonda ja konteksti, kus õppimine tavaliselt toimub. Ilmselt on paljudele tuttav kiusatus visata keset koolitust kiire pilk e-kirjadele või üritada kokku leppida üks eriti tähtis kohtumine. Häda on selles, et niisugune rööprähklemine paneb kinni suure osa aju töömälust. Seda vabastamata ei suudeta edukalt uut informatsiooni omandada ja meelde jätta. Lühidalt – ei saa edukalt samal ajal rööprähelda ja õppida.

Kas on olemas vasak- ja parempoolne õppija?

Paljud on puutunud kokku teooriaga, et kõik inimesed on domineerivalt kas analüütilised (vasak ajupoolkera) või loovad (parem ajupoolkera). Seegi arusaam ei pea tegelikult paika. Aju mõlemad poolkerad on ühenduses ja suhtlevad aktiivselt teineteisega, nad ei tööta isolatsioonis. See lihtsustatud käsitlus valest binaarsusest on viinud paljudel juhtudel arusaamisele, et igaühel on rangelt eelistatud õppimisstiil ja vastuvõtukanal. Hiljutised uuringud on selle seisukoha ümber lükanud, soovitades selle asemel kaasata õppimisse kõik meeled erineval ja vahedusrikkal viisil. Just see aitab inimesel uut sisu meelde jätta.

Kas pigem üksi või teistega koos?

Tänapäeval kasutatakse õppimises üha rohkem e-õppe lahendusi ja õppija on aina rohkem oma arenguülesandega üksi. Miks on oluline ka koos teiste inimestega lahenduste leidmise kallale asuda, selgub järgnevast. Kui inimene töötab uue lahenduse leidmise kallal üksinda, vähendab ta aktiivsust selles aju osas, mida kasutatakse automaatses mõtteprotsessis. Ta püüab olla keskendunud ja ennast korrale kutsuda, surudes maha uitmõtted. Sellega tehakse endale loovuse seisukohalt karuteene. Teisisõnu, keskendutakse ühele ja samale ilmselgele lahendusele, jäädakse sellesse surnud punkti kinni ega märgata muid võimalusi. Huvitaval kombel on nii, et kinnijäämine ähvardab inimest vähem, kui ta tegutseb koos teistega ja jagab ideid. Koostööprotsessis tegeletakse vähem automaatsete mõtete väljalülitamisega ja suudetakse seetõttu kergemini loovaid ideid ja lahendusi leida.

Kas suruda kokku või laotada laiali?

See küsimus käib õppimise ja arenguga seotud tegevuste kohta. Teadlased on juba ammu olnud veendumusel, et pikema aja peale jaotatud õppimistegevus annab paremaid tulemusi kui kokku kuhjatud õppimine. Mis seda täpselt tingib, ei osatud seletada. Neuroteadus on sellelegi küsimusele vastuse leidnud. Kui õppimine oli jaotatud pikema aja peale, märgati lisaaktiivsust nendes aju osades, mis on seotud verbaalse kordamisega. See tähendab, et inimene tegeleb õpitu mitteteadvustatud kordamisega rohkem siis, kui õppimine on jaotatud pikema aja peale.

Miks inimesi koolitustel mööda tuba ringi keksima pannakse?

Üks parimaid vahendeid ajutegevuse turgutamiseks on teha füüsilisi harjutusi. Regulaarsed aeroobsed harjutused parandavad nende ühenduste tõhusust, mida on vaja, et õppida, tähelepanu ja mälu töös hoida. Üks huvitav katse näitas, et täiskasvanud osalejate uute sõnade õppimise tulemuslikkus paranes 20% pärast 2-3-minutilist jooksu.

Ja lõpuks see, millest oleks võib-olla pidanud alustama: selleks et mitte olulisi asju maha magada, on vaja ennast välja magada. Aju kui õppimise instrument saab inimest teenida ainult siis, kui talle vajalikud unetunnid antakse. Öösel taasloob magav aju päevaseid kogemusi, aidates need mällu salvestada. See tähendab, et regulaarne ja piisav uni on ajule edukaks õppimiseks hädavajalik.

Artikkel on ilmunud ajakirja Personali Praktik novembrinumbris

Osale arutelus

  • Lia Ratnik, koolitaja, konsultant, coach

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad