Majandusaasta aruannete esitamise eelistused

Egle Vainula
Egle Vainula annab ülevaate majandusaasta aruannete esitamise kohta

Alates 2016. aastast sõltub majandusaasta aruandes nõutava avalikustatava informatsiooni hulk ettevõtte suurusest, kusjuures kategooriaid on neli: mikroettevõtjad, väikeettevõtjad, keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad. Kas ja kuidas uusi võimalusi ka kasutatakse, uuris Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ettevõtete aruandluse infosüsteemide talituse juhatajalt Aleksandr Beloussovilt raamatupidamisbüroo eLMEK Accounting juhataja Egle Vainula.

Äriühingud peavad aruande lisamisel valima ühingu kategooria lähtuvalt ühingu näitajatest ja sellest, kui detailset aruannet esitada soovitakse, ent soovi korral võib ühing valida ka kõrgema kategooria. 2016. aastast tehtud kategoriseerimise põhjuseks oli eelkõige vähendada mikro- ja väikeettevõtjate halduskoormust.
Tuletame meelde, et mikro- ja väikeettevõtja saab koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss ja kasumiaruanne) ning lisadest. Kõige rohkem erineb varem esitatud aruannetest mikroettevõtja majandusaasta aruanne, kus peab avalikustama üksnes infot ettevõtja finantsseisundi ja -tulemuste kohta, mis on seaduses nõutud. Vähese avalikkuse huvi tõttu on mikroettevõtjate lühendatud aastaaruannetes kohustuslikult avaldatava info hulk olulisel määral piiratud. Lisaks ei ole mikroettevõtjal enam kohustust registrile esitada tegevusaruannet. Samas on üsna palju toonitatud seda, et perspektiividega arvestades võiks ettevõtja valida siiski vabatahtlikult kõrgema kategooria aruande. Sestap uurisime, kuidas on ajas muutunud aruande esitamise kohustuse täitmine ja kui palju uusi võimalusi üldse valitakse.

Majandusaasta aruande esitamise kohustuste täitmine
2016. aastal oli aruandluskohustuslasi kokku 184 220 (sh nii äri- kui ka mittetulundusühingud, sihtasutused), neist esitasid aruande 155 142 ehk 84%. Sealjuures 231 aruandekohustuslast koostas majandusaasta aruande lähtudes Euroopa Komisjoni vastu võetud rahvusvaheline finantsaruandluse standardist (IFRS-ist), ülejäänud kasutasid aruande koostamisel Eesti finantsaruandluse standardit.
2017. aastal oli kokku aruandluskohustuslasi 193 028 (sh nii äri- kui ka mittetulundusühingud, sihtasutused). Neist esitasid aruandeid 135 431 ehk 70% aruandekohustuslastest. IFRS-i standardi alusel koostas majandusaasta aruande 212 äriühingut.
Aruandluskohustuslaste arv kasvas 2017. aastal võrreldes eelmise aastaga 8808 ühingu võrra. Samas kasvas ka nende ühingute arv, kes jätsid majandusaasta aruande esitamata – kui 2016. aastal oli see number 29 078, siis 2017. aastaks juba 57 597.

Graafik 1. Majandusaasta aruannete kohustuse täitmine.

Allikas: RIK 31.08.2018

Erinevate aruandlusvormide kasutamine

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ettevõtete aruandluse infosüsteemide talituse juhataja Aleksandr Beloussovi sõnutsi ei ole analüüsitud, millist tüüpi ettevõtted peamiselt majandusaasta aruande esitamata jätavad. Samas selgitas Beloussov, et esitamata jätmise põhjus ei ole üldjuhul seotud ettevõtte õigusliku vormi või tegevusalaga.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel oli 2016. aastalkokku 51 470 mikroettevõtjat, kellest 29 535 ehk 57% esitas mikroettevõtja aruande, 20 135 väikeettevõtja aruande, 1780 keskmise ettevõtja aruande ja 20 suure kategooria aruande. Arvestada tuleb, et siia hulka ei ole arvestatud neid ettevõtteid, kelle majandusaasta algas enne 1. jaanuari 2016. Arvestades kõiki aruandekohustuslasi 2016. aastal oli mikroettevõtja aruande esitajaid kokku 16%.

Graafik 2. Mikroettevõtjad ja kasutatud aruandevormid.

Allikas: RIK 31.08.2018

Väikeettevõtte kategooria alla kuulus 2016. aastal 69 425 ühingut, kellest 62 164 ehk 90% esitas ka väikeettevõtja aruande, ülejäänud kasutasid kõrgema kategooria aruandlusvorme ehk esitasid registrile rohkem andmeid. Arvestades kõiki aruandekohustuslasi 2016. aastal oli väikeettevõtja aruande esitajaid kokku seega 45%.

2017. aastal kvalifitseerus väikeettevõtteks 66 400 aruandekohustuslast, kellest 62 550 ehk 93% kasutas väikeettevõtja aruandevorme, ülejäänud kasutasid kõrgema kategooria aruandlusvorme. Arvestades kõiki aruandekohustuslasi 2017. aastal oli väikeettevõtja aruande esitajaid kokku 39%.

Graafik 3. Väikeettevõtjad ja kasutatud aruandevormid.

Allikas: RIK 31.08.2018

Huvitav on jälgida ka ettevõtete üldist arengut – nimelt oli 2016. aastal mikroettevõtja kategooriasse kuulunud 51 470 äriühingust 2017. aastal mikroks jäänud 33 425 ühingut (see kehtib üksnes nende ettevõtete kohta, kes on juba 2017. aasta aruande ära esitanud).

69 425 äriühingust, kes kvalifitseerusid 2016. aastal väikeettevõtte kategooriasse, jäi järgmiseks aastaks samasse kategooriasse 54 257 ühingut (see kehtib üksnes nende ettevõtete kohta, kes on juba 2017. aasta aruande ära esitanud.)

Audit ja kohtumäärused

2016. aasta kohta tehti kohtumäärus vigade parandamiseks 5005 aruandele, 2017. aastal aga 2543 ettevõttele. Vähemalt ühe kordusaruande esitas 2016. aastal 3710 ühingut, 2017. aasta kohta on kordusaruandeid esitanud juba 1870 ühingut. Esitamata majandusaasta aruande tõttu sundlõpetati 2016. aastal 6596 ettevõtet ja 2017. aastal 13 342 ettevõtet. 2018. aastal on sundlõpetatud juba 394 ettevõtet.

Graafik 4. Kohtumäärused.

Allikas: RIK 31.08.2018

Auditi ja ülevaatuse läbinud aruandeid oli 2016. aastal 7320 ning 2017. aastal 6239, ehk ca 3-4 % kõigist aruandekohustuslastest. Sealjuures mõlemal aastal ca 650 ettevõtjat tegid seda vabatahtlikult ehk mitte seadusest tuleneva kohustuse tõttu. Mõlemal aastal vandeaudiitorite poolt väljastatud aruanded olid ca 10 % märkusteta, ülejäänud 10 %-l oli vandeaudiitori arvamus märkusega, vastupidine või loobus üldse arvamust avaldamast.

Graafik 5. Auditi või ülevaatuse läbinud aruanded.

Allikas: RIK 31.08.2018

Kokkuvõetult võib öelda, et kuigi aruandluskohustuslaste arv kasvab, tõuseb ka nende ettevõtete arv, kes jätavad ühel või teisel põhjusel aruande esitamata. Majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu kustutati registrist 2017. aastal lausa poole rohkem ettevõtteid kui 2016. aastal. Mikroettevõtjate arv on veidi langenud, ent mikrodele mõeldud aruandlusvorme kasutati 2017. aasta aruandes rohkem, kusjuures sama tendents kehtib ka väikeettevõtjate puhul.

Osale arutelus

  • Egle Vainula, eLMEK Accounting OÜ juhataja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad