Omakapital aktsiaseltsis: komponendid ja mõjutegurid

Juta Tikk analüüsib omakapitali aktsiaseltsis
Juta Tikk analüüsib omakapitali aktsiaseltsis

Omakapital (avaliku sektori organisatsioonides netovara) näitab majandusüksuse omanikele kuuluvat vara. Bilansiline omakapital arvutatakse majandusüksuse vara ja kohustiste vahena.

Siit tuleneb ka omakapitali definitsioon: omakapital on jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (RPS § 3). Kui vara, kohustiste ja tulude/kulude kajastamist käsitlevad RTJ-id, siis enamiku omakapitali regulatsioonidest leiab äriseadustikust (ÄS).

Omakapital moodustatakse kahel viisil:

1) investorite rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest;

2) majandusüksuse reinvesteeritud kasumist/kahjumist.

Omakapital liigitatakse seotud ja vabaks omakapitaliks. Aktsiaseltsi seotud omakapitali kuuluvad:

• aktsiakapital nimiväärtuses;

• ülekurss;

• reservid.

Vaba omakapital on

• eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum;

• perioodi kasum/kahjum.

Aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid ainult puhaskasumist või eelmiste aastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum. Seotud omakapitali arvelt ei tohi aktsionäridele väljamakseid teha.

Aktsiakapital nimiväärtuses ja ülekurss

Aktsiaselts võib emiteerida piiramatul arvul lihtaktsiaid. Aktsiate emiteerimine on aktsiate käibelelaskmine (Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013). Aktsiad on emiteeritud siis, kui nende eest on täielikult tasutud (ÄS § 225 lg 3). Aktsiate eest on võimalik tasuda kas rahas või mitterahalise sissemaksega, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks võivad olla ka börsil noteeritud aktsiaseltside aktsiad. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise kord määratakse põhikirjas. Üldiselt soovitatakse mitterahalise sissemakse õiglase väärtuse tuvastamiseks kasutada ekspertarvamust. Audiitor peab kontrollima mitterahalise sissemakse hindamise adekvaatsust (ÄS § 249), erandiks on börsil noteeritud aktsiad, mille väärtust audiitor kontrollima ei pea (ÄS § 2491).

Aktsiale omistatakse kokkuleppeline väärtus, mida nimetatakse nimiväärtuseks ja mille suurus määratakse aktsiaseltsi põhikirjas, arvestades ÄS-i nõudeid. Vähim võimalik nimiväärtus on ÄS-i § 223 järgi 10 senti. Kui aktsia kokkuleppeline nimiväärtus on suurem, peab see olema 10 sendi täiskordne. Peale lihtaktsiate võib emiteerida ka eelisaktsiaid. ÄS-i § 237 piirab eelisaktsiakapitali suurust: eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Eelisaktsiad annavad eelisõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi likvideerimisel järelejääva vara jaotamisel, hääleõigust eelisaktsionäridel tavatingimustel ei ole. Küll aga võib põhikirjaga anda eelisaktsionäridele piiratud hääleõiguse, s.o õiguse hääletada teatud otsuste vastuvõtmisel.

Aktsiaselts võib emiteerida erineva nimiväärtusega liht- ja eelisaktsiaid. Võrdse nimiväärtusega aktsiad annavad võrdse häältearvu. Kui aktsiaseltsil on erineva nimiväärtusega aktsiaid, peab nende poolt antavate häälte arvu erinevus vastama nimiväärtuse erinevusele.

Emiteeritud aktsiate eest saadud tasust moodustub sissemakstud omakapital. Nagu eespool öeldud, on aktsiad emiteeritud siis, kui nende eest on täielikult tasutud. Aktsia emiteerimishind ei tohi olla madalam aktsia nimiväärtusest. Finantsseisundi aruandes esitatav aktsiakapital nimiväärtuses koosnebki emiteeritud eelis- ja lihtaktsiate nimiväärtuste summast. Eestis peab aktsiakapital olema vähemalt 25 000 eurot (ÄS § 222), aga see võib olla ka suurem. Aktsiaseltsi põhikirjaga määratakse aktsiakapitali maksimaalne ja minimaalne suurus (ÄS § 244 lg 2).

Erialakirjanduses puutume kokku mõistega „lubatud aktsiate arv” – aktsiaseltsis suurim emiteerida lubatud aktsiate arv, mille nimiväärtuste summa vastab maksimaalsele aktsiakapitalile põhikirjas. Lubatud aktsiate arvu võib suurendada, aga siis ületab aktsiakapital põhikirjas lubatud maksimumi ja põhikirja tuleb muuta. Tegelikult emiteeritud aktsiate arv võib olla lubatuga võrdne või väiksem, aga emiteerida tuleb nii palju aktsiaid, et aktsiakapital on vähemalt võrdne ÄS-is nõutava minimaalse aktsiakapitaliga.

Näide 1

Tegevust alustav aktsiaselts emiteerib 30.09.20X1. aastal 10 000 lihtaktsiat nimiväärtusega 2,50 eurot. Aktsiaseltsi pangakontole laekub 25 000 eurot. Aktsiaseltsi lihtaktsiakapital on 25 000 eurot. Pärast seda tehingut näeb aktsiaseltsi bilanss välja nii:

15.10.20X1 emiteerib sama aktsiaselts 1000 eelisaktsiat nimiväärtusega 5,00 eurot. Aktsiakapital nimiväärtuses suureneb 5000 euro võrra. Nüüd koosneb aktsiakapital lihtaktsiate nimiväärtustest (25 000 eurot) ja eelisaktsiate nimiväärtustest (5000 eurot). Pangakontole laekub eelisaktsiate müügist 5000 eurot ja kokku on aktsiate müügist laekunud 30 000 eurot.

Raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustatakse emiteeritud aktsiate arv ja nimiväärtus perioodi alguses ja lõpus (aktsialiikide kaupa) ning perioodi jooksul emiteeritud aktsiate arv, nimiväärtus ja emiteerimisel saadud tasu.

Emiteerida võib ka nimiväärtuseta aktsiaid (ÄS § 2221). Sel juhul on aktsia väärtus arvestuslik. Nimiväärtuseta aktsiad võivad samuti olla kas liht- või eelisaktsiad, kusjuures eelisaktsiate arvestuslike väärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 arvestuslikus väärtuses esitatud aktsiakapitalist. Kõikidele nimiväärtuseta aktsiatele vastab võrdne osa aktsiakapitalist. Ühele nimiväärtuseta aktsiale vastav aktsiakapitali osa (aktsia arvestuslik väärtus) arvutatakse aktsiakapitali jagamisel emiteeritud aktsiate arvuga. Tulemus ümardatakse ümardamisreeglite järgi ja esitatakse ühe sendi täpsusega. Ka aktsia arvestuslik väärtus kirjutatakse põhikirja.

Nimiväärtuseta aktsia minimaalne arvestuslik väärtus on ÄS-i § 223 lõike 1 järgi 10 senti. Erinevalt nimiväärtusega aktsiast ei pea nimiväärtuseta aktsia minimaalsest suurem arvestuslik väärtus olema 10 sendi täiskordne. Kuna kõigile nimiväärtuseta aktsiatele vastab võrdne osa aktsiakapitalist, annavad nimiväärtuseta lihtaktsiad võrdse arvu hääli. Nimiväärtuseta eelisaktsiate omajal aga puudub üldjuhul hääleõigus, nii nagu ka nimiväärtusega eelisaktsiate omajal.

Oluline on meeles pidada, et üks ja sama aktsiaselts ei tohi emiteerida nimiväärtusega ja nimiväärtuseta aktsiaid (ÄS § 2221). Niisiis peab aktsiaselts otsustama, kumma alternatiivi ta valib, ja jääma kord vastuvõetud otsuse juurde.

Kui aktsiate emiteerimishind on nende nimiväärtusest kõrgem, moodustub hinna ja nimiväärtuse vahena ülekurss.

Näide 2

Tegevust alustav aktsiaselts emiteerib 01.06.20X2. aastal 5000 lihtaktsiat, mille nimiväärtus on 5,00 eurot, hinnaga 8,00 eurot tükk ja nii moodustub aktsiaseltsi omakapital 40 000 eurot. Aktsiaseltsi arvelduskontole pangas laekub 40 000 eurot. Bilansis näidatakse omakapital kahel kirjel: aktsiakapital nimiväärtuses 25 000 eurot ja ülekurss 15 000 eurot.

Aktsiakapital nimiväärtuses ja ülekurss näitavad investorite (aktsionäride) aktsiaseltsi sissemakstud rahalist ja mitterahalist kapitali, mille suurust saab bilansist lugeda igal ajahetkel. Pangakonto väljavõttest seda alati ei näe, sest raha ringleb ja selle jääk muutub pidevalt.

Ülekurssi võib kasutada majandusüksuse kahjumi katmiseks ja fondiemissiooni (aktsiadividendi) baasina. Ülekurss ei saa olla negatiivne, sest aktsia esmamüügihind ei tohi olla nimiväärtusest väiksem. Ülekursi suurust mõjutavad ka tehingud omaaktsiatega – omaaktsiate müügil või tühistamisel võib ülekurss suureneda või väheneda. Kui omaaktsiatega tehtavate tehingute arvestuses tekib vajadus ülekurssi vähendada, aga ülekurss on juba 0-saldoga, vähendatakse eelmiste perioodide jaotamata kasumit (vt näide 4).

Ka nimiväärtuseta aktsia emiteerimishind ei tohi olla madalam aktsia arvestuslikust väärtusest. Kui nimiväärtuseta aktsia emiteerimishind on aktsia arvestuslikust väärtusest kõrgem, moodustub emiteerimishinna ja nimiväärtuse vahena ülekurss, nagu ka nimiväärtusega aktsiate puhul.

Kui aktsiad on emiteeritud ja aktsiaseltsi registreerimise avaldus äriregistrile esitatud, aga bilansipäeval äriregistris veel registreerimata, näidatakse laekunud summad bilansis aktsiakapitalile järgneval kirjel Registreerimata aktsia- või osakapital. Kui ka avaldus on esitamata, näidatakse aktsiate eest laekunud summad bilansis kohustisena.

Kui aktsiad emiteeritakse aktsiate märkimisega (ÄS § 2261), siis märgitud, kuid sissemaksmata omakapital kajastatakse miinusmärgilisena kirjel Muu omakapital. Kui aktsiate eest tasutakse, emiteeritakse aktsiad ja tasutud summad kantakse sissemakstud kapitali kirjetele (aktsiakapital nimiväärtuses ja ülekurss).

Kõik aktsiad on nimelised, omaniku nimi (füüsiline või juriidiline isik) kantakse aktsiaraamatusse, mida peetakse Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis.

Omaaktsiad

Omaaktsiad kajastatakse finantsseisundi aruandes siis, kui aktsiaselts ostab emiteeritud aktsiad tagasi või saab need tagasi annetusena. Need aktsiad ei ole käibel. Omaaktsiad vähendavad omakapitali, nagu näidatud RTJ 2 lisas 1.

Väljavõte RTJ 2, lisa 1, lk 18 – bilansikirjete selgitus

Oma osad või aktsiad (miinus)

Kirje sisu: ettevõtte valduses olevad (nt tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad. Rakendatav arvestuspõhimõte: tagasiostetud aktsiate eest makstud tasu õiglane väärtus.

Selleks, et hoida omakapitali vähendamine kontrolli all, on tagasiostetavate aktsiate kogus piiratud: omaaktsiaid ei tohi üldjuhul soetada rohkem kui 10% aktsiakapitalist (ÄS § 283). Samuti on aktsiate tagasiostmiseks vajalik aktsionäride üldkoosoleku otsus, mis määrab ostu tingimused. Aktsiate tagasiostmine võib toimuda kuni viie aasta jooksul otsuse vastuvõtmisest. Kui omaaktsiaid on omandatud rohkem kui 10% aktsiakapitalist, tuleb piirmäära ületav osa müüa kolme aasta jooksul omandamisest (ÄS § 284 lg 2). Kui seda pole tehtud, tuleb need omaaktsiad tühistada (ÄS § 284 lg 4).

Omaaktsiaid arvestatakse kas soetusmaksumuses või nimiväärtuses. Soetusmaksumuse meetod on oma olemuselt lihtsam, mistõttu teda kasutatakse sagedamini. Ka RTJ 2 sätestab kasutamiseks soetusmaksumuse meetodi, kus soetusmaksumuse all mõistetakse omaaktsiate eest makstud tasu õiglast väärtust. Kui aktsiaselts ostab aktsiaid tagasi eri aegadel erineva soetusmaksumusega ja seejärel hakkab neid müüma, siis rakendatakse kas kaalutud keskmise või FIFO-meetodit, nagu materiaalsete varude arvestuses. Erinevus on aga selles, et omaaktsiatega tehtavate tehingute kasumlikkust või kahjumlikkust ei kajastata kasumiaruandes. Arvestuses vastavalt suurendatakse (vt näide 3) või vähendatakse ülekurssi ja lisaks vähendatakse vajaduse korral jaotamata kasumit (vt näide 4). Jaotamata kasum võib muutuda ka negatiivseks, siis räägitakse jaotamata kahjumist.

Niisiis on omaaktsiaid võimalik kas müüa või tühistada. Kui omaaktsiad müüakse, tulevad nad uuesti käibele ja omakapital suureneb, nagu selgitatud näites 3.

Näide 3

Aktsiaselts ostab tagasi 1000 varem väljalastud aktsiat hinnaga 14 eurot tükk. Aktsia nimiväärtus on 12 eurot. Omaaktsiaid arvestatakse soetusmaksumuse meetodil. Soetus-maksumuseks loetakse aktsiate eest makstud tasu õiglast väärtust.

Omaaktsiate soetamine kajastatakse:

D: omaaktsiad14 000

K: arvelduskonto pangas14 000

Selle kandega vähenes omakapital 14 000 euro võrra.

Mõne aja pärast müüb aktsiaselts omaaktsiad hinnaga 15 eurot tükk.

D: arvelduskonto pangas 15 000

K: omaaktsiad 14 000

K: (omaaktsiate) ülekurss 1000

See tehing on kasumlik, sest omaaktsiad müüdi nende soetusmaksumusest kõrgema hinnaga. Ülekurss suurenes 1000 euro võrra. Omakapital kokku suurenes 15 000 euro võrra. Aktsiate tagasiostu ja hilisema müügi summana suurenes omakapital –14 000 + 15 000 = 1000 euro võrra.

Omaaktsiate müügihinnale ei ole seatud piiranguid, sest tegemist on aktsia järelturuga. Omaaktsiaid võib müüa ka nimiväärtusest odavamalt.

Näide 4

Aktsiaselts ostab tagasi 500 varem väljalastud aktsiat hinnaga 12 eurot tükk. Aktsia nimiväärtus on 10 eurot. Omaaktsiaid arvestatakse soetusmaksumuse meetodil. Ostuhetkel on aktsiaseltsi bilansis ülekurss 1000 eurot ja jaotamata kasum 2500 eurot.

Omaaktsiate soetamine kajastatakse:

D: omaaktsiad 6000

K: arvelduskonto pangas 6000

Selle kandega vähenes omakapital 6000 euro võrra.

Mõne aja pärast müüb aktsiaselts omaaktsiad hinnaga 9 eurot tükk.

Raamatupidamiskanne on:

D: arvelduskonto pangas4500

D: ülekurss 1000

D: jaotamata kasum 500

K: omaaktsiad 6000

See tehing on kahjumlik, sest omaaktsiad müüakse soetusmaksumusest odavamalt. Kahjumlikkus kajastatakse läbi omakapitali: elimineeritakse ülekurss 1000 eurot ja lisaks vähendatakse jaotamata kasumit 500 euro võrra. Küll aga suurenes omaaktsiate müügi tõttu omakapital kokku 4500 euro võrra võrreldes omakapitali suurusega pärast omaaktsiate soetust. Omaaktsiate soetuse ja hilisema müügi koondtulemusena vähenes omakapital –6000 + 4500 = 1500 euro võrra.

Omaaktsiate tühistamine toimub kahes etapis: kõigepealt ostetakse aktsiad tagasi, siis omakapital väheneb. Kui seejärel omaaktsiad tühistatakse, kaasneb sellega muutus omakapitali struktuuris, omakapitali suurus sellest ei muutu.

Näide 5

Aktsiaselts ostab tagasi 1000 varem väljalastud aktsiat hinnaga 12 eurot tükk. Tagasiostetud aktsiate (omaaktsiate) emissioonihind oli 13 eurot tükk. Aktsiate nimiväärtus on 10 eurot. Omaaktsiaid arvestatakse soetusmaksumuse meetodil. Hiljem omaaktsiad tühistatakse.

Omaaktsiate soetamine kajastatakse:

D: omaaktsiad 12 000

K: arvelduskonto pangas 12 000

Selle kandega vähenes omakapital 12 000 euro võrra.

Omaaktsiate tühistamise raamatupidamiskanne:

D: aktsiakapital nimiväärtuses 10 000

D: ülekurss 3 000

K: omaaktsiad 12 000

K: (omaaktsiate) ülekurss ...1000

Omaaktsiate tühistamisega väheneb aktsiakapital nimiväärtuses, väheneb ülekurss tühistatud omaaktsiate emiteerimisel tekkinud ülekursi võrra (kui ülekursi saldo läheb nulli, vähendatakse ülejäänud osa võrra jaotamata kasumit) ja suureneb miinusmärgiline omaaktsiate kirje.

Omaaktsiad on emiteeritud, kuid nad ei ole käibel. Kuna dividendi makstakse ainult käibelolevatelt aktsiatelt, siis omaaktsiad ei osale dividendiarvestuses ega anna ka muid aktsionäriõigusi (ÄS § 283).

Reservid

Aktsiaseltsid peavad moodustama kohustusliku reservkapitali (ÄS § 336), mille suurus määratakse aktsiaseltsi põhikirjas, aga mis ei või olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist. Kui reservi moodustamine on otsustatud, tuleb iga majandusaasta puhaskasumist vähemalt 1/20 akumuleerida kohustuslikku reservi. Kui reserv saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali puhaskasumi arvelt suurendamine.

Näide 6

Aktsiaselts eraldab vastavalt põhikirjale 1/20 puhaskasumist kohustuslikku reservi. Reserveeritav kasumiosa on 300 eurot. Raamatupidamiskanne on järgmine:

D: aruandeaasta puhaskasum 300

K: kohustuslik reservkapital 300

Selle kandega vähendatakse puhaskasumit 300 euro võrra ja suurendatakse samavõrra kohustuslikku reservi.

Kohustusliku reservi arvelt võib vajaduse korral katta jaotamata kahjumit või perioodi kahjumit. Kui kohustuslik reserv jääb seetõttu põhikirjaga määratust väiksemaks, tuleb jätkata eraldiste tegemist kohustuslikku reservi, kuni see saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse.

Näide 7

Aktsiaseltsi jaotamata kahjum on 1000 eurot, ta otsustab selle katmiseks kasutada kohustuslikku reservkapitali ja teeb raamatupidamiskande:

D: kohustuslik reservkapital1000

K: jaotamata kasum (kahjum) 1000

Selle kandega elimineeritakse jaotamata kahjum ja vähendatakse kohustuslikku reservi 1000 euro võrra.

Aktsiaselts võib moodustada ka muid reserve, kui selleks on vajadus. Muu reserv võib olla näiteks aktsiadividendi väljakuulutamisel moodustatav aktsiakapitali suurendamise reserv, mille suuruseks olgu xxx eurot. Selline reserv moodustatakse juhul, kui aktsiakapitali suurendamine nõuab eelnevat põhikirja muutmist, st on vaja suurendada põhikirjas näidatud maksimumkapitali. Aktsiakapitali suurendamise reserv eksisteerib sel juhul seni, kuni äriregistrist saadakse põhikirja muutmise kinnitus. Pärast kinnituse saamist tehakse aktsiakapitali suurendamise kanne ja suletakse reserv:

D: aktsiakapitali suurendamise reservxxx

K: aktsiakapital nimiväärtusesxxx

Reservi võib moodustada ka põhivara soetamiseks. Sel juhul vähendatakse perioodi kasumit või jaotamata kasumit ja suurendatakse vastavat reservi. Reservi sulgemisel kantakse reserveeritud summa jaotamata kasumisse tagasi.

Näide 8

Aktsiaselts oli põhivara soetamiseks moodustanud reservi 50 000 eurot ja otsustab nüüd selle sulgeda:

D: põhivara soetamise reserv 50 000

K: jaotamata kasum 50 000

Reservide moodustamine tähendab omakapitali struktuuri muutust, see ei taga ega nõua vastava rahasumma olemasolu või raha deponeerimist.

Reservide rühmas kajastatakse ka välismaal asuvate tütarettevõtete ja emaettevõtte mõnede kontsernisiseste saldode arvestusvaluutast esitusvaluutasse ümberarvestamisel tekkivad kursivahed (vt täpsemalt SME IFRS 30.22 ja SME IFRS 30.13). Enamik kursivahedest kajastatakse koondkasumiaruandes kirjel Realiseerimata kursivahed.

Vaba omakapital: eelmiste perioodide jaotamata kasum ja perioodi kasum

Vabast omakapitalist, mis moodustub perioodi kasumist ja eelmiste perioodide jaotamata kasumist, saab teha omanikele väljamakseid, moodustada reserve ning suurendada aktsiakapitali (näiteks aktsiadividendi abil). Jaotamata kasum koos jooksva arvestusperioodi kasumiga on ka dividendi deklareerimise baasiks.

Omakapitali mõjutavad sündmused ja tehingud

Fondiemissioon ehk aktsiadividend

Fondiemissioon, mille sünonüüm on aktsiadividend, tähendab aktsiakapitali suurendamist omakapitali teiste komponentide arvel sissemakseid tegemata. Toimub aktsiate täiendav väljalase ja jaotamine aktsionäride vahel proportsionaalselt nende senise osalusega. Aktsiadividendi suurus esitatakse osatähtsusena käibelolevate aktsiate arvust. Näiteks 10% aktsiadividend tähendab, et täiendavalt lastakse käibele 10% aktsiaid, mis jaotatakse olemasolevate aktsionäride vahel proportsionaalselt nende osalusega aktsiaseltsis. Ringluses olevate aktsiate arv suureneb, aga aktsiaseltsi vara selletõttu ei muutu, st nende aktsiate eest ei tasuta rahas ega mitterahalise sissemaksega. Aktsiadividend kuulutatakse välja kas vaba omakapitali, ülekursi või omaaktsiate baasil, seega muutub omakapitali struktuur, mitte suurus.

Näide 9

Aktsiaseltsis on käibel 100 000 aktsiat nimiväärtusega 20 eurot. Aktsiaselts kuulutab välja 10% aktsiadividendi jaotamata kasumi baasil.

10% aktsiadividendi jaotamiseks lastakse käibele täiendavalt 10% aktsiaid, st 10 000 aktsiat (0,10 × 100 000 = 10 000), mis jaotatakse olemasolevate aktsionäride vahel proportsionaalselt nende senise osalusega. Aktsiadividendi raamatupidamiskanne:

D: jaotamata kasum 200 000(10 000 × 20)

K: aktsiakapital nimiväärtuses200 000(10 000 × 20)

Aktsiakapital nimiväärtuses on suurenenud ja jaotamata kasum vähenenud, omakapitali kogusuurus ei muutu.

Rakendatav arvestuspoliitika ja selle muutmine

Majandusüksuse arvestuspoliitika määratlevad arvestusprintsiibid, reeglid, kontseptsioonid, tavad ja meetodid . Finantsaruannete koostamisel tuleb lähtuda järjepidevuse ja võrreldavuse printsiibist, st tuleb järjepidevalt kasutada samu arvestusmeetodeid, aruandeskeeme, aruannete esitusviise (RPS § 16). Samas on mõnikord õigustatud uue, täiustatud arvestusmeetodi kasutuselevõtmine, sest nii paraneb aruannete kvaliteet. Arvestusmeetodit võib aga muuta siis, kui on muudetud normatiivakti, normatiivakte kehtestava organi nõudmisel või siis, kui muudatusega kaasneb majandustehingute täpsem kajastamine arvestuses (SME IFRS 10.7, 10.8).

Arvestuspoliitika muutmise mõju käsitletakse üldjuhul tagasiulatuvalt. Kui majandusüksus on muutnud varem kasutatud arvestusmeetodit, tuleb esitada arvestusmeetodi muutmisest tingitud tagasiulatuvad korrigeerimised läbi jaotamata kasumi saldo. Avalikustatakse eelmisi arvestusperioode puudutavad võrdlusandmed. Kui osutub vajalikuks mõne muu omakapitali komponendi algsaldo tagasiulatuv korrigeerimine, tuleb seda teha ja see avalikustada. Mõningatel juhtudel lubab normatiivakte kehtestav organ erandkorras rakendada muudetud arvestuspoliitikat edasiulatuvalt, st et varasemaid aruandeid ümber arvutada ja jaotamata kasumit korrigeerida ei ole vaja.

Näide 10

Majandusüksus muudab 2017. aasta algul varude arvestusmeetodit ja läheb FIFO-meetodilt üle kaalutud keskmisele (eeldame, et meetodi muutmine on õigustatud ja tagasiulatuvad arvutused nõutavad). Varude arvestuses kasutatakse perioodilist süsteemi. FIFO-meetodit on kasutatud alates 2015. aastast. Jaotamata kasumi saldo 01.01.2017 on 198 000 eurot. Tabeli 1 veerus 3 on tagasiulatuvalt ümberarvestatud puhaskasum nii, nagu majandusüksus oleks kasutanud varude arvestuses kaalutud keskmist juba alates 2015. aastast. Veerus 4 on esitatud puhaskasumi erinevus aastate lõikes.

Arvestusmeetodi muutmisest tulenevalt on vaja 2017. aasta jaotamata kasumi algsaldot vähendada tagasiulatuvalt arvestatud kumulatiivse erinevuse, st 6000 euro võrra. Arvestusmeetodi muutmisest tingitud kasumi vähendamiseks 6000 euro võrra tehakse raamatupidamiskanne:

D: jaotamata kasum6000

K: kaup6000

2017. aasta puhaskasum on kasumiaruande järgi 30 000 eurot. Tabelis 2 on esitatud jaotamata kasumi korrigeerimine ja vaba omakapital seisuga 31.12.2017.

Tabelis 3 on esitatud 31.12.2017 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruandes eelmiste arvestusperioodide kohta avalikustatavad võrdlusandmed.

Järgnevate perioodide finantsaruannete lisas ei pea kord juba avalikustatud informatsiooni kordama.

Kui arvestuspoliitika muutmise kumulatiivset mõju jaotamata kasumi arvestusperioodi algsaldo suhtes ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, rakendatakse uut arvestuspoliitikat edasiulatuvalt alates varaseimast võimalikust kuupäevast.

Raamatupidamislikud hinnangud ja nende muutmine

Mitmedki aruannetes kajastatavad finantsnäitajad põhinevad juhtkonna hinnangutel, mitte mõõdetavatel andmetel. Näiteks ebatõenäoliselt laekuvad summad, põhivara kasulik eluiga, põhivara lõppväärtus, põhivara amortisatsioonimäärad ja -meetodid, mitmesugused eraldised. Hinnanguid muudetakse siis, kui on ilmnenud uued asjaolud või on muutunud hinnangu aluseks olnud tingimused.

Muudetud hinnanguid rakendatakse hinnangu muutmise arvestusperioodi ja vajadusel ka eelolevate arvestusperioodide kohta (SME IFRS 10.16, 10.17). Varasemate perioodide jaotamata kasumi saldot hinnangu muutumise tõttu ei korrigeerita ja seetõttu raamatupidamislike hinnangute muutumine omakapitali muutuste aruannet ei mõjuta. Kui on keeruline eristada, kas toimus arvestusmeetodi muutus või raamatupidamisliku hinnangu muutus, käsitletakse seda hinnangu muutusena ja kajastatakse aruandeperioodis või edasiulatuvalt (SME IFRS 10.15).

Näide 11

Ostetakse seade, mille soetusmaksumus on 50 000 eurot ja lõppväärtuseks hinnatakse 10 000 eurot. Seadme kasulikuks elueaks hinnatakse 4 aastat. Seade amortiseeritakse lineaarsel meetodil, niisiis on iga-aastane amortisatsioonikulu 10 000 eurot. Kui seadet on 2 aastat kasutatud, selgub, et seda saab kasutada veel 5 aastat. Ka seadme lõppväärtus hinnatakse ümber ja selleks on nüüd 5000 eurot. Seadme jääkmaksumus pärast kaheaastast kasutamist on 30 000 eurot. Muutunud raamatupidamislike hinnangute tingimustel arvutatud amortisatsioonikulu aastas on (30 000 – 5000) / 5 = 5000 eurot. Uut amortisatsioonikulu rakendatakse alates muutmise aastast. Tagasiulatuvaid ümberarvutusi ei tehta.

Näide 12

Seade soetatakse 01.01.2016. Seadme soetusmaksumus on 100 000 eurot ja lõppväärtus 20 000 eurot. Seadme majanduslikuks elueaks hinnatakse 8 aastat. Kahel esimesel aastal rakendatakse seadme amortiseerimiseks kahekordselt alaneva jäägi meetodit.

Kahekordselt alaneva jäägi meetodi amortiatsioonimäär on ülesande lähteandmete järgi 25%.

Amortisatsioonikulu 2016. aastal: 100 000 × 0,25 = 25 000, jääkmaksumus 75 000.

Amortisatsioonikulu 2017. aastal: 75 000 × 0.25 = 18 750, jääkmaksumus 56 250.

Alates 2018. aastast minnakse üle lineaarsele amortisatsioonimeetodile. Seadme lõppväärtus jääb samaks, so 20 000 eurot. Majanduslik eluiga jääb samuti endiseks.

Amortisatsioonikulu 2018. aastal ja edaspidi (täisarvuks ümardatuna):

(56 250 – 20 000) / 6 = 6042.

Kuna amortisatsioonimeetodi muutmisse suhtutakse kui raamatupidamisliku hinnangu muutmisse, siis tagasiulatuvaid korrigeerimisi ei ole vaja teha.

Majandusaasta aruande lisas tuleb avalikustada, et 2018. aastal minnakse üle lineaarsele amortisatsioonimeetodile, ning näidata seadme soetusmaksumus, lõppväärtus, 2018. aasta amortisatsioonikulu, akumuleeritud kulum ja seadme jääkmaksumus seisuga 31.12.2018.

Vead ja nende parandamine

Vead on ebakorrektselt kajastatud või kajastamata jäetud andmed ja nad võivad tekkida aruannete elementide kajastamisega, mõõtmisega, esitamisega või avalikustamisega. Sageli ei avastata vigu kohe. Vead võivad olla kas olulised või ebaolulised. Olulised on sellised vead, mis muudavad finantsaruanded nende avaldamise kuupäeva seisuga mitteusaldusväärseks. Oluliste vigade parandussumma võrra korrigeeritakse varasema perioodi varade, kohustiste ja omakapitali algsaldosid (SME IFRS 10.21). Kui võimalik, esitatakse ka eelnevate perioodide võrdlusandmed nii, nagu oleks oluline viga parandatud selle tekkimise perioodil. Kui olulise vea avastamisperioodi alguse seisuga ei ole võimalik määrata vea kumulatiivset mõju kõigile eelnenud perioodidele, mistõttu tagasiulatuv korrigeerimine ei ole võimalik, parandatakse viga edasiulatuvalt, alates varasemast võimalikust kuupäevast (SME IFRS 10.22).

Näide 13

2017. aastal ilmneb, et 2016. aasta aruannetes on jäänud kajastamata 5 000 000 euro suurune trahv looduskeskkonna reostamise eest. See summa mõjutab ettevõtte finantsseisundit ja -tulemust oluliselt, mistõttu tuleb avastatud oluline viga parandada tagasiulatuvalt. Korrigeerida tuleb jaotamata kasumi saldot 01.01.2017 ja 2016. aasta võrdlusandmeid. Majandusaasta aruande lisades on tarvis selgitada korrigeerimist põhjustanud asjaolusid.

Ebaolulised vead parandatakse üldjuhul nende avastamise perioodil ja vajalikud korrigeerimised kantakse jooksva perioodi finantsaruannetesse. Näiteks avastatakse, et möödunud majandusaastal jäi kajatamata kulu, mille suurus on ebaoluline. Sel juhul kantakse summa kuluks jooksval majandusaastal.

Kõik aruandeperioodil toimunud muutused omakapitali kirjetes kajastatakse raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatavas omakapitali muutuste aruandes, kus esitatakse võrdlusena ka eelmise aruandeperioodi samade kirjete arvandmed.

Kirjandus

• Nikolai, L. A., Bazley, J. D. (2003) Intermediate Accounting. 9th ed. Thomson, South-Western

• Raamatupidamise seadus

• RTJ 2 „Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes”

• RTJ 15 „Lisades avalikustatav informatsioon”

• Äriseadustik

• Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvaheline finantsaruandlusstandard (SME IFRS)

TESTI OMA TEADMISI AKTSIASELTSI OMAKAPITALIST

Küsimus 1

Aktsiaselts on emiteerinud 500 lihtaktsiat hinnaga 55 eurot tükk. Aktsia nimiväärtus on 50 eurot. Kui suur on aktsiakapital nimiväärtuses?

a)27 500

b)2500

c)25 000

d)500

Küsimus 2

Dividend määratakse põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. See väide on:

a)tõene

b)väär

Küsimus 3

Aktsiadividendi suurus esitatakse osatähtsusena käibelolevate aktsiate arvust. Näiteks 10% aktsiadividend tähendab, et käibele lastakse täiendavalt 10% aktsiaid. See väide on:

a)tõene

b)väär

Küsimus 4

Aktsiaseltsil on 10 000 omaaktsiat, käibel on 100 000 aktsiat ja emiteerida on lubatud 400 000 aktsiat. Mitu aktsiat on emiteeritud?

a)500 000

b)110 000

c)100 000

d) 40 000

Küsimus 5

Mis on omaaktsia?

a) investorile kuuluv aktsia

b) aktsiaseltsi poolt tagasi ostetud aktsia

c) aktsiate esitajale kuuluv aktsia

d) aktsiaraamatusse kantud aktsionärile kuuluv aktsia

Küsimus 6

Aktsiaseltsis on käibel 200 000 aktsiat. Jaotati 20% aktsiadividend. Mitu aktsiat on käibel pärast aktsiadividendi jaotamist?

a)180 000

b)200 000

c)220 000

d)240 000

Küsimus 7

Ülekurss võib mõnikord olla negatiivne (omakapitali vähendav). See väide on:

a) tõene

b) väär

Küsimus 8

Aktsiaseltsis on käibel 10 000 lihtaktsiat. Lihtaktsia nimiväärtus on 2 eurot ja turuhind 5 eurot. Aktsiaselts jaotab 5% aktsiadividendi. Mitme euro võrra suurenevad aktsiaseltsi kohustised aktsiadividendi tõttu?

a)1000;

b)2500;

c)0;

d)50.

Küsimus 9

Aktsiaselts on seisuga 01.01.2018 emiteerinud järgmisi aktsiaid:

- eelisaktsiad, nimiväärtus 10 eurot, 6000 tükki, emissioonihind 50 eurot tükk;

- lihtaktsiad, nimiväärtus 10 eurot, 2000 tükki, emissioonihind 20 eurot tükk.

Aktsiaseltsi omakapital seisuga 01.01.2018 on:

Eelisaktsiakapital       lihtaktsiakapital          ülekurss

(nimiväärtuses)         (nimiväärtuses)

a) 300 000                 20 000                   20 000

b) 300 000                 40 000                    0

c) 60 000                 260 000                   20 000

d) 60 000                  20 000                  260 000

Küsimus 10

Aktsiaselts tühistab 31.12.2017. aastal 500 omaaktsiat nimiväärtusega 20 eurot, mis on tagasi ostetud hinnaga 30 eurot tükk. Omaaktsiaid arvestatakse soetusmaksumuse meetodil. Enne omaaktsiate tühistamist on aktsiaseltsi omakapitali struktuur järgmine:

Aktsiakapital nimiväärtuses540 000

Ülekurss750 000

Omaaktsiad (10 000)

Jaotamata kasum900 000

Kui suur on aktsiakapital nimiväärtuses aktsiaseltsi 31.12.2017 finantsseisundi aruandes pärast omaaktsiate tühistamist?

a)0

b)390 000

c)530 000

d)540 000

VASTUSED

1. Vastus: c). 500 × 50 = 25 000.

2. Vastus: a).

3. Vastus: a).

4. Vastus: b). Omaaktsiad ei ole käibel, kuid nad on emiteeritud.

5. Vastus: b).

6. Vastus: d). 200 000 × 1,2 = 240 000.

7. Vastus: b).

8. Vastus: c). Aktsiadividendi tõttu kohustised ei suurene.

9. Vastus: d).

10. Vastus c). Aktsiakapital nimiväärtuses väheneb 10 000 võrra omaaktsiate tühistamise tõttu.

Osale arutelus

  • Juta Tikk, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lektor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad