Kristine Jarve: finantssektorit ootavad ees suured muutused

Deloitte Eesti juht Kristine Jarve
Deloitte Eesti juht Kristine Jarve

Juunis Deloitte Eesti juhiks saanud Kristine Jarve on maksuõiguse ekspert, kelle saavutused on silmapaistvad. Ta on töötanud kakskümmend aastat finantssektoris, sh neli aastat ühes BIG4 hulka kuuluva finantsteenuseid pakkuva organisatsiooni Londoni kontoris, juhtides ülemaailmseid projekte. „Tuleb keskenduda oma tugevustele. Kui tegelda nõrkustega, on tulemuseks keskmine, mitte hea tulemus. Kui keskendud tugevustele, annab see aga parimaid tulemusi,” avaldab Deloitte Eesti uus juhtiv partner, võluv lätlanna Kristine Jarve ühe olulise edu valemi.

2015. aastal koju tagasi tulles sai Kristinest Deloitte Baltikumi partner. Ta on lõpetanud Riias asuva Stockholmi Majanduskooli (Stockholm School of Economics), saanud magistrikraadi Läti Ülikoolist (University of Latvia) ja doktorikraadi Riia Tehnikaülikoolist (Riga Technical University), õppinud raamatupidamist Oxfordi Brookesi Ülikoolis (Oxford Brookes University) ja täiendanud ennast Harvardi Ärikoolis (Harvard Business School). Ta on asutanud naisjuhtide organisatsiooni nii Leedus kui ka Lätis ning mis veel imetlusväärsem, ta on kolme lapse ema.

Londonis töötades koges Kristine, et mida mitmekesisem on meeskond, mida rohkem on erineva tausta, kogemuse ja vanusega inimesi, nii mehi kui ka naisi, seda paremaid tulemusi on äris oodata. Homogeenne tiim võib küll olla juhile mugav, aga suuri tulemusi sellelt oodata ei saa. Eestisse tuleku peamine eesmärk on kasvatada Deloitte’i haaret ja võimsust ning selleks kavatseb Kristine parimal viisil ära kasutada just maailmast saadud kogemusi.

Kuidas olete nende kuude jooksul uude ametisse sisse elanud? Kas on juba ette tulnud ka üllatusi või suisa ootamatusi?

Pean tunnistama, et seni pole olnud midagi, mida ma poleks osanud oodata. See aeg ei ole olnud eriti pikk, aga õnneks üllatusi pole olnud.

Selle aja jooksul olen kohtunud meie meeskondade, klientide ja partneritega, oleme põhjalikult arutanud, millisena nad näevad meie äri ja positsiooni turul. Saime teada, mis on meie tugevused ning mida saaks ja tuleks veel parandada. Need on olnud minu jaoks väga väärtuslikud kohtumised, et mõista siinset äri ja eelkõige seda, mida peame kasvamiseks tegema.

Need kuud on tundunud lühikestena, eriti kuna suvi oli ka puhkuste aeg. Nüüd sügisel on enamik tagasi tööl ja saab täie hooga tööle pühenduda.

Olen Eesti Deloitte’iga juba tuttav, aga samas on see muidugi uus väljakutse, sest turg on erinev. Nagu ma ütlesin, on viimased kuud olnud minu jaoks tähtsad just selle poolest, et mõista, millises seisus me oleme. Kui seni on minu valdkonnaks olnud maksud, siis nüüd on tööpõld laiem. Pean tundma finantsnõustamist, auditeerimist jms. Mitte et see oleks mulle täiesti uus, aga kindlasti tähendab uus töö palju suuremat vastutust.

Milline näeb välja teie tavaline tööpäev?

Näiteks sobib hästi tänane päev. Ärkasin kell 5.45, tavaliselt ärkangi pool või kolmveerand kuus, siis lähen jõusaali, pärast seda loen e-kirju ja söön hommikust. Kontorisse jõuan kella kaheksa paiku. Seejärel koosneb päev põhiliselt koosolekutest ning konverentskõnedest klientide ja kolleegidega. Lõunaid tavatsen kasutada kolleegide või klientidega kohtumiseks. Täna näiteks kohtun meie õigusosakonna juhiga, et arutada, millist toetust ta minult vajab. Pärastlõunal ootab ees kohtumine meeskonnaga. Selliseid kohtumisi korraldame umbes kord kuus, nende käigus jagame kuu uudiseid, tähistame sünnipäevi, tutvustame uusi töötajaid jne. Pärast seda on õhtusöök meeskonnaga, et tähistada ühe projekti lõpetamist. Olenevalt sellest, kui kaua õhtusöök kestab, lähen pärast veel ujuma või, kui lõpeb väga hilja, siis kontrollin vaid postkasti, kas on midagi väga kiiret, ja seejärel ongi magamamineku aeg.

Teie tööpäevad tunduvad olevat enam kui 12-tunnised. Kuidas te pingelise töö ja pikkade päevadega toime tulete?

Jah, tööpäevad võivad tõesti olla 12-tunnised või pikemadki, aga mitte alati. Ent nagu mainisin, ei ole see väsitav. Tegelen spordiga, millest saan palju energiat ja vastupidavust. Olen tähele pannud, et ujumine aitab vaimu värskendada. Pärast ujumist tunnen ennast alati väga värske ja energilisena. Samas jälgin alati, et ma üle ei treeniks ja endale liiga ei teeks.

Mis on Deloitte Eesti peamised eesmärgid, mida koos meeskonnaga täitma asute?

Minu jaoks on peamiseks eesmärgiks kasvatada meie nõustamisteenuste äri. Samal ajal on jätkuvalt tähtis kvaliteetse auditeerimisteenuse tagamine meie klientidele.

Usun, et saame oluliselt kasvatada maksu-, õigus- ja finantskonsultatsioonide äri mahtu. Turg igal juhul selgelt lubab seda, pealegi on teised suured (BIG 4 ehk maailma nelja juhtiva finantsteenuste pakkuja hulka kuuluvad Deloitte’i kõrval Ernst & Young, KPMG ja PricewaterhouseCoopers – toim) olnud palju agressiivsemad ning tuleb tunnistada, et äri kasvatamises küllaltki edukad olnud. Kui arvestada, et Deloitte on globaalselt neist neljast suurim, siis on meie siht kasvatada turuosa Eestis, et see oleks rohkem kooskõlas meie globaalse kasvustrateegiaga. Võin öelda, et suur osa meie edasisest tegevusest on suunatud talentide leidmisele.

Kas paika on pandud kindlad tähtajad, millal teilt tulemusi oodatakse?

Need eesmärgid oleme endale ise seadnud, aga üks on kindel: me tahame kiiresti kasvada. On pikemaajalised ja keskmised eesmärgid, aga kõik sõltub sellest, milliseid inimesi suudame leida. Kui vaadata peamist eesmärki, siis globaalselt on selleks Deloitte’i jaoks olla turul number üks. Kas see juhtub järgmisel aastal või kolme aasta pärast, seda ma ei tea.

Olete pärit Lätist, aga töötanud ka Leedus ja maailma suures finantskeskuses Londonis. Millise mulje jätab Eesti Läti ja Leedu poolt vaadates? Mis on siinses äris ja kultuuris teistmoodi kui teistes Balti riikides?

Kui vaadata kolme Balti riiki, siis mulle tundub, et rahvusvahelised kliendid näevad meid väga tihti ühe homogeense turuna. Tegelikult see nii ei ole, meil on erinev keel, kultuur ja ka majandus.

Kui võrrelda Balti riike, siis minu vaatepunktist on Leedu ärivaldkonnas kõige agressiivsem. Leedulased tahavad teha kõike kiiresti, sh kiiresti tulemusi saavutada. Nad on väga avatud, väga sõbralikud ning neil on kombeks äri ja isiklikku elu ühildada. Sagedasti on näha, et Leedu ärimees käib pea igal õhtul klientide ja äripartneritega väljas kohtumas.

Lätlased on veidi reserveeritumad, eestlased veel enam, nii et mida põhja poole, seda kinnisemad ollakse. See pole halb, vaid erinev viis äri teha. Erinevalt leedulastest ei sõlmi eestlased tingimata isiklikke suhteid.

Eestlased on väga praktilised, nad asuvad alati kohe asja juurde, et leida probleemile lahendus. Olen siin olnud küll vaid mõned kuud ja oleks liiga ambitsioonikas põhjapanevat arvamust avaldada, aga mul on heas mõttes väike eelaimdus (naerab – toim), et eestlased on väga avatud ja sõbralikud, kui õpid neid tundma ja saad nendega lähedasemaks. Ma naudin väga eestlastega koos töötamist.

Siinkohal tuleksin tagasi esimese küsimuse juurde. Küsisite, kas miski on mind üllatanud. Tegelikult oli üks asi, mis mind Eestisse tulles üllatas, see, kui sain aru, kui palju on Eesti saavutanud e-residentsuse projektiga. See projekt on saanud rahvusvahelist tähelepanu ja teinud Eestist hea näite teistele riikidele, kes sarnaseid ettevõtmisi plaanivad. Oleme Deloitte’is tänulikud, et oleme saanud meie riiki selles ettevõtmises abistada. Näen, et erinevused on head, sest need viivad meid parimate tulemusteni.

Deloitte Eesti ei ole teile võõras, sest alates 2015. aastast olete vastutava partnerina koordineerinud maksuvaldkonna arengut Deloitte’i Balti riikide kontorites. Kui võrdlete Deloitte Eestit näiteks Läti ja Leedu üksustega, siis mis on peamised erinevused?

Me töötame väga sarnaselt, sest meil on juba pikka aega olnud ühine juhtimissüsteem. Peamine erinevus on, et Läti ja Leedu kontorid on kolm-neli korda Eesti üksusest suuremad, seal on rohkem töötajaid, sellest tulenevalt on teadmistepagas suurem ja saame klientidele rohkem erinevaid teenuseid pakkuda. Kuna Eesti, Läti ja Leedu üksused on erineva suurusega, siis pole õiglane neid omavahel võrrelda.

Mis on Balti riikides erinev Deloitte’i töövaldkonnast lähtuvalt – finantssektoris, seadustes, maksupoliitikas?

Maksusüsteem on igas riigis erinev. Mida ma näen, on see, et Eestis on lihtsam äri teha, sest maksuseadustik on lihtsam, siin ei ole väga palju erandeid või erakorralisi olukordi. Väga lihtne on rääkida rahandusministeeriumiga ja saada vastuseid. Lätis ja Leedus püüavad võimud sagedamini karistusi või trahve määrata. Eestis on seda vähem. Seadused ongi peamine erinevus. Investoril, kes siia tuleb, on siin palju suurem kindlustunne tuleviku suhtes. See puudutab ka maksusüsteemi, mis ei muutu siin nii lihtsalt. Võib öelda, et Eesti on võrreldes Läti ja Leeduga ärile ja ettevõtlusele rohkem avatud.

Kas see teeb teie töö Eestis lihtsamaks kui Deloitte’i teistes kontorites?

Ei, seda ei saa kindlasti üldistada. Töö on töö. Meie töö on toetada kliente, ehkki töö ja klientide probleemid võivad olla eri riikides erinevad olenevalt kohalikust maksusüsteemist, seadustest, poliitikast jm.

Minu arvates on Eestist lihtsam minna suure rahvusvahelise investori juurde, kui ta otsib kohta äri laiendamiseks. Eesti on hea näide stabiilsest riigist. Huvitav on see, et kriteeriumide järgi on stabiilsuse näitajad siin isegi kõrgemad, kui investorid ootavad. Valitsus teeb teadlikke otsuseid, et ettevõtluskeskkonnas poleks kolme või viie aasta jooksul liiga palju muudatusi. Lätis ja Leedus tehakse maksuseadustes sagedamini muudatusi.

Maksude teema on Eestis tuline ja selle üle on vaieldud aastaid. Kuidas teie Eesti maksusüsteemi hindate?

Nagu ma ütlesin, on ettevõtete seisukohast kõige tähtsam stabiilsus, kui tahta, et ettevõtted jääksid siia pikemaks ajaks. Ükski süsteem pole iseenesest halb ega hea, vaid on see, mille olete riigina otsustanud valida. Ettevõtetele on tähtis, et tingimused ei muutuks liiga sagedasti. Nii et Eestil on sellest aspektist vaadatuna päris palju plusse.

Lätis oli eelmisel aastal maksureform ja nüüd on meil Eestiga sarnane süsteem. Samas Leedus on süsteem hoopis teine. Kui olla tootmisettevõte, siis oleks ilmselt kasulik minna Leetu, sest seal on palju maksusoodustusi. Nii et sõltub ettevõtlusvaldkonnast, millises Balti riigis on parim tegutseda. Rõhutan, et investor vaatab otsust tehes väga harva ainult maksusüsteemi, see on ainult üks paljudest kriteeriumidest. On väga palju muid põhjusi ja tingimusi, miks valitakse just see või teine riik.

Olete nõustanud eri riikide valitsusi ja ettevõtteid maksuküsimustes. Enne Deloitte’iga liitumist töötasite aastaid Ernst & Youngi üksustes Balti riikides ning neli aastat Londonis. Kuidas oma töökarjääri kirjeldate?

Alustasin Läti majandusministeeriumis. See oli mu esimene töökoht. 1998. aastal liikusin edasi Anderseni, mis 2002. aastal ühendati Ernst & Youngiga. Olen oma töös alati tegelenud maksuteemadega, õigemini maksuõigusega. Alustasin oma karjääri samal ajal, kui maksunõustamine üldse Balti riikides alguse sai. Esialgu oli maksuüksuses kolm inimest, kui läksin Londonisse, oli meid juba nelikümmend ning olime näinud suuremaid ja väiksemaid kriise. Võin öelda, et ma „kasvasin” keskkonnas, kus meile pandi kogu aeg uusi asju lauale, sest keegi teine turul ei osanud neid lahendada. Nii et olen sellega harjunud, ma ei karda uusi asju. Keegi peab julgema teha esimese sammu – seda ma õppisin juba oma töökarjääri algul.

2011. aastal läksin tööle Londonisse, alguses kaheks aastaks. Töötasin maailma juhtival kohal olevas finantsteenuseid pakkuvas organisatsioonis erinevate projektidega üle maailma, väga erinevate meeskondade ja rahvustega. See oli üks paremaid kogemusi nii professionaalselt kui ka n-ö tehnilisest küljest, aga samuti sain sealt olulise arusaamise, kuidas just erinevad meeskonnad annavad parimaid tulemusi.

Vahepeal juhtisin meeskonda, kus oli üle kümne rahvuse. Kui pead juhtima ja andma tagasisidet lõunakorealasele ja prantslasele, siis on see täiesti erinev. See oli mulle suurim õppetund, kuidas tulla toime erinevate kultuuride ja ootustega, mismoodi panna meeskond tulemust andma. Olen veendunud, et erinevatest liikmetest koosnev meeskond annab parima tulemuse. Selle asemel et tulla ühele lahendusele, tuleb sellises meeskonnas näiteks kolm lahendust, mille seast saab valida parima.

Kahjuks siin Balti riikides oleme väga homogeensel turul, kus on raske luua nii erinevatest inimest koosnevat meeskonda. Erinevust võib saavutada eri soo, vanuse, taustaga, aga see on Balti riikides raske, sest siin on vähe rahvusi.

Seega on minu üks suur väljakutse siin see, kuidas luua meeskond, kes pakuks probleemidele võimalikult palju erinevaid lahendusi, mille seast saaks valida kliendi jaoks parima.

Küsisite, miks meie ettevõtjad kardavad erinevatest liikmetest koosnevat meeskonda. Usun, et sellepärast, et see tähendab neile mugavustsoonist väljumist. Homogeense meeskonnaga on juhil muidugi lihtsam, aga siis ei saavutata selliseid tulemusi nagu rahvusvahelise meeskonnaga.

Kas ja kuidas saate oma välismaal saadud kogemust kasutada siinses töös?

Üks on see, millest rääkisime – võimalikult mitmekesise taustaga meeskonna loomine. Teiseks on see, et Balti riikides on käsil väga huvitavad projektid. Erinevus nii Londoni kui ka muu maailma äridest seisneb selles, et seal on arvudel rohkem nulle taga, aga üldiselt on teemad, millega tegelda, üsna sarnased. Kaldutakse arvama, et vaid mujal toimub midagi väga huvitavat. Noortel tasub kindlasti minna maailma õppima, aga minu kogemus näitab, et tegelikult on siinsed projektid väga huvitavad, lihtsalt suurus on Londoni või muu maailmaga võrreldes teine.

Kui vaatate tagasi, siis mis on kahekümne aasta jooksul finantsnõustamise alal maailmas enim muutunud?

Muutused toimuvad iga päev. Sellist nõustamist nagu kakskümmend aastat tagasi, kui klient tuli ja palus anda hinnangut riigi kohta ning maksis selle eest, enam muidugi pole. Seda infot saab internetist ja pealegi tasuta.

Nüüd peab kasvama koos klientidega, saama aru, mida nad vajavad. Muutusi on väga palju. Näiteks siirdehindade maksustamise (transfer pricing) teemat viisteist aastat tagasi Balti riikides polnud, aga nüüd on see põhiline nõustamisvaldkond. See tähendab, et uued asjad tulevad kogu aeg peale ja sa pead pidevalt muutuma, aga ma arvan, et see on hea. Kui teeksime kogu aeg ühte ja sama, oleks raske uusi talente leida. Eriti noored inimesed tahavad õppida, teha huvitavaid asju, mõjutada muutusi ja olla need, kes tulevad välja uute lahendustega.

Meie ärivaldkond ongi just seepärast põnev, et see muutub kogu aeg.

Võtame näiteks BEPS-i (base erosion and profit shifting – OECD uus maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastane meetmete pakett – toim) ja maksudest kõrvalehoidmise takistamise (tax avoidance) teema, mida Raamatupidamise Praktiku lugejad kindlasti teavad.

Kakskümmend aastat tagasi poleks keegi uskunud, et riigid võiks kokku tulla ja ühiselt agressiivse maksuplaneerimise vastu võidelda. Nüüd see toimub ja väga kiiresti. Me peame sellega arvestama, kiiresti kohanema ja ettevõtteid aitama, et neil ei tekiks probleeme.

Nii et struktuurid, mis toimisid paarkümmend aastat tagasi, ei tööta enam. Finantsteenuste äri tuleb kogu aeg ümber struktureerida.

Milline on sektori tulevik? Kõigis tegevusvaldkondades räägitakse tänapäeval targa töö vajadusest, üha suuremast efektiivsusest ja tootlikkusest, automatiseeritud tööprotsessidest, töö ümberkorraldustest. Kui tähtis on sama küsimus finantssektoris?

Kui vaadata tulevikku, siis finantssektoris on tulemas põnevad ajad. Üha tähtsamaks muutub robootika ja automatiseerimine ning palju sellest on juba töös. Näiteks minu Leedu tiimis on mitu IT-arendajat, kes tegelevad aktiivselt robotite väljatöötamisega, mille eesmärk on saavutada suurem efektiivsus.

Kõik on aru saanud, et valdkonna suurem automatiseerimine tuleb, küsimus on vaid selles, kuidas täpselt, kes on esimene ja kuidas see välja näeb. Samuti on oodata palju muutusi regulatsioonides, mis puudutavad pangandussektorit.

Automatiseerimine tähendab, et kõiki oskusi pole finantssektori töötajatel enam vaja. Samas ei tähenda see, et robotid võtavad kõik tööd üle. Otsuseid teevad ja protsesse juhivad ikka inimesed. Me keskendume oma äris üha rohkem nõustamisele, mis minu arvates on väga hea.

Kas finantsvaldkond on teile alati südamelähedane olnud ehk kas teadsite juba gümnaasiumi lõpetades, et majandus ja rahandus on Teie ala?

Ei, ma tahtsin õppida juurat. Kui olin gümnaasiumi lõpetamas, siis läksin ettevalmistuskursustele. Samal ajal avati Riias Stockholmi Majanduskool (1994. aastal – toim), mis oli tegutsenud aasta-poolteist. See oli absoluutselt parim kool, mida valida ja kus õppida. Kuna õppisin Riia ühes tugevamas matemaatika kallakuga koolis, siis oli loogiline valik Stockholmi Majanduskooli proovida.

Proovisin, osutusin valituks ja sellega algas minu teekond. Oli selge, et lähen rahandust õppima. Kui ma kõrgkooli lõpetasin, siis oma teises töökohas finantsettevõttes Andersen (esimene töökoht oli Läti majandusministeerium) otsustasin teadlikult, et ei vali auditeerimist või raamatupidamist, vaid maksuõiguse, mis andis võimaluse siduda kire õiguse ja rahanduse vastu. Nii see ongi, nüüd on maksuõiguse üksuses pooled hariduse järgi juristid, pooled majandusharidusega. Loomulikult peavad mõlemad tundma hästi raamatupidamist ja ka maksuseadusi.

Eesti ja Läti elu on olnud mitmeski mõttes üsna sarnane. Kuidas vaatate tagasi oma lapsepõlvele ja kooliajale Lätis? Milline see aeg oli?

Mul oli väga õnnelik lapsepõlv ja ühtlasi väga magus, sest olen suur magusasõber ning mäletan, et meil oli kodus alati palju komme. Parimad mälestused on aga suvedest, mille veetsin vanavanemate juures maal Leedu piiri lähedal. Seal oli järv ja kogu suve olingi põhimõtteliselt vees, mängides teiste lastega. Olin selline poisilik tüdruk ja enamasti mängisin ka poistega. Meile meeldisid n-ö Robin Hoodi moodi mängud. Mäletan, et tegime endale ise vibud ja ronisime palju puude otsas. See kõik oli väga tore.

Koolis õppisin väga hästi, mul olid alati head hinded. Spordiga ma sel ajal ei tegelenud, keskendusin rohkem õppimisele. Nüüd tegelen jälle spordiga üsna palju ja naudin seda – jooksen, ujun, suusatan.

Mida peate enda kui juhi tugevusteks ja nõrkusteks?

Usun sellesse, et tuleb keskenduda oma tugevustele. Kui püüad tegelda nõrkustega, siis on tulemuseks keskmine, mitte hea tulemus. Kui keskendud tugevustele, annab see parimaid tulemusi. Just seda ma teengi. Arvan, et olen inimeste inimene. Naudin uute inimestega kohtumist, arutelusid, tahan mõista, mis paneb neid tegutsema, mis motiveerib ja neile korda läheb. Võibki öelda, et olen võrgustiku looja – see on mu suurim tugevus. Meie äris on see hea nii meeskonna juhtimisel kui ka kliendisuhete loomisel.

Tunnistan, et ma ei keskendu väga palju detailidele, selle töö delegeerin teistele, sest juhina on minu töös oluline näha suurt pilti.

Kas suhtlusoskust saab õppida või peab see olema kaasa sündinud?

Ma ei arva, et see on minu loomupärane omadus. Mulle meeldib, et on olemas uus inimtüüpide klassifikatsioon. Varem lahterdati inimene kas introverdiks või ekstraverdiks, aga nüüd on veel üks tüüp – ambivert. Olen kindlasti ambivert, see on inimene, kes on segu mõlemast.

Jah, suhtlemist saab õppida, aga sõltub, kui palju inimene soovib õppida. Kui suhtlemine on inimese jaoks nõrkus, siis ma arvan, et parem on arendada oma tugevusi, keskenduda neile.

Olete lõpetanud Stockholmi Majanduskooli Riias ja Oxford Brookesi Ülikooli. Teil on magistrikraad Läti Ülikoolist ja doktorikraad Läti Tehnikaülikoolist. Kuidas kirjeldaksite neid koole?

Mu kõrgeim kraad on PhD. Olen alati tahtnud õppida ja usun sellesse, et õppida tuleb terve elu. Praegu õpin eesti keelt, mis on midagi täiesti uut, aga mulle meeldib hoida aju aktiivsena.

Kui koolidest rääkida, siis Stockholmi Majanduskool oli kõige nõudlikum ja raskem, aga samas parim elukool. Olin siis väga noor, aga see õpetas, et kui pingutad kõvasti, võid saavutada väga palju. See kool kasvatas distsipliini. Oli tavaline, et pidid õppima õhtul hilja või ka kogu öö. See kool andis palju enesekindlust, et suudan midagi korda saata.

Läti Ülikoolis õppides tegin magistrikraadi ise samal ajal täisajaga töötades.

Doktorikraadi tegemise aeg oli keerulisem ja see võttis viis aastat. Olen selle saavutuse üle väga uhke, sest see oli mõnevõrra erinev sellest tööst, mida ma iga päev teen. Olen väga rahul ka erinevate erialaste täiendkoolitustega, sest igaüks on midagi uut juurde andnud.

Olete tippjuht, tööga väga hõivatud, aga paljude inimeste silmis kindlasti ka musternaine, sest kõige eelnimetatu kõrval on teil pere ja kolm last, palju hobisid. Kuidas te kõike jõuate?

Tahaks küll, et päevas oleks 48 tundi. Aga tunnistan, et ma ei jõuaks kõike seda, kui mul poleks tugisüsteemi. Esiteks mu abikaasa, kes mõistab seda äri ja kellega me kohtusime Andersenis töötamise ajal. Praegu on ta ise ettevõtja, tema töö on paindlikum ja tal on võimalik rohkem aega lastega olla. Meil on kolm last: poeg on 14-aastane ning tütred 10 ja 4. Tunnistan, et olen perekohustustest paljuski oma abikaasale ja vanematele delegeerinud. Meil on ka lapsehoidjad ja usaldusväärsed õpetajad. Nii et meil on päris suur tugivõrgustik, kellele toetuda. Kui keegi ütleb, et inimene suudab kõike, siis ütlen, et ainult siis, kui on olemas selline tugisüsteem.

Mida te teete puhkepäevadel ja puhkuse ajal?

Mu hobideks on üksnes need tegevused, mida saame koos perega teha. Talvel on selleks suusatamine ja uisutamine. Isegi meie noorem tütar proovib rõõmuga suusatada. Perega koos olemine tähendab ka lihtsalt kodus olemist, söögitegemist ja ühiseid vestlusi.

Puhkused on väga erinevad, näiteks meeldib meile perega koos reisida, aga püüame abikaasaga leida ka võimalusi ainult kahekesi reisida.

Kodu on mul endiselt Lätis – ma ei ole Eestisse kolinud. Kuna mul on töökohustused ka Lätis ja Leedus, siis iga nädal püüan ühe päeva olla Riias, ühe päeva Vilniuses ja kaks-kolm päeva Eestis. Selleks, et ma ei peaks nädalavahetusel töötama ja saaksin perega koos olla, teen nädala sees pikki tööpäevi. Ma saan seda teha, kuna minu pere ei ole siin Eestis.

Olete Lätis ja Leedus ettevõtlikke naisi ühendavate organisatsioonide eestvedaja. Lätis kannab see nime SheXO klubi ning Leedus Lydere. Mis on nende peamised eesmärgid?

Eesmärk on julgustada naisjuhte ja suurendada naiste osakaalu ettevõtete juhtkondades. Tunnistan, et see on mulle väga südamelähedane teema. Kui ma alustasin tööd Londonis, küsis sealne personalijuht minult, kas sooviksin liituda meie ettevõtete naistevõrgustikuga. Küsisin vastu, et kas tegemist on mingi vähemusliikumisega või on teil ka meestevõrgustik? Ta naeris ja ütles, et vaata enda ümber. Ja ma vaatasin. Mis ma nägin, oli see, et minu positsioonil või tasemel oli tavaline, et töötaja on hallikate juustega umbes viiekümneaastane valge mees. Olin 33-aastane, pealegi mitte briti naine ja sain aru, et meeste-naiste osas on tööturul suured erinevused.

Lydere sai Leedus alguse, kui olin just Londonist tagasi tulnud. Märkasin, et sama probleem on Balti riikides. Eriti Leedus, Lätis natuke vähem. Sel ajal olin töö tõttu rohkem Leedus kui kodus Lätis. Märkasin, et mitte ainult meie ettevõttes, vaid üleüldse on juhtkondades või CEO-de hulgas vähe naisi. Sain aru, et see on valulik teema ka naisjuhtidele, kes tunnevad ennast üksikuna, kuna neil pole võrgustikku, kellega väljaspool ettevõtet neid teemasid arutada.

Nii saime kaheksa naisega kokku ja lõime organisatsiooni, kus nüüdseks on juba üle saja liikme. Pakume mentorlust ja arutame, kuidas parandada naiste osaluse protsenti jne.

Lätis alustasime samalaadse ettevõtmisega aasta tagasi ja see on veel algusjärgus. Seal on üldine olukord väga hea, eriti kui võrrelda Leedu või Eestiga, aga siiski on tunda, et naisjuhid soovivad üksteist toetada või teemasid arutada. Toetus sellele organisatsioonile on igal juhul väga suur.

Eestis ei ole samuti see statistika väga hea, eriti kui vaadata, kes juhivad ettevõtteid. Nii et olen mõelnud sama asjaga siin tegelda ja leida naised, kes sooviks kampa lüüa, aga enne tahan oma uues ametis sisse elada ning asjad joone peale saada.

Rõhutan, et küsimus pole ainult töö kvaliteedis või naiste õigustes, vaid majanduslikes tulemustes ja mitmekesisuses, millest rääkisin intervjuu alguses. Erinevatest inimestest koosnevas meeskonnas, ka soolisest aspektist vaadates, on tulemused paremad ning äri toob rohkem raha sisse.

Millised on teie unistused ja plaanid järgmiseks viieks või kümneks aastaks?

Viis või kümme aastat on väga pikk aeg ja ma ei mõtle nii kaugele, aga järgmise kolme aasta jooksul on soov kasvatada Deloitte Eesti äri ning luua siin väga hästi toimivad meeskonnad, kes aitavad Deloitte’i eesmärke täita. Üks siht on ka leida inimene, kes juhiks kohalikku äri. Arvan, et siinset äri peaks juhtima eestimaalane. Muus osas ma pikemaid plaane ei tee, olen siin ja praegu.

Osale arutelus

  • Kaire Uusen, vabakutseline ajakirjanik ja koolitaja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad