Peamised finantssuhtarvud tegevusaruandes

Ave Nukka käsitleb peamisi finantssuhtarve tegevusaruandes
Ave Nukka käsitleb peamisi finantssuhtarve tegevusaruandes

Raamatupidamises on üks sagedasti kasutatav sõna või mõiste, millele täpse tähenduse annab iga raamatupidamiskohustuslane ise. See on „peamine”. Raamatupidamise seaduses kasutatakse seda mitmel korral erinevas kontekstis, sh tegevusaruande sisunõuete kirjeldamisel.

Eesti keele seletav sõnaraamat selgitab sõna „peamine” kui põhiline, olulisim, tähtsaim. Finantssuhtarve võib tuletada palju erinevaid, aga kuidas valida just need olulised ja peamised, mida tegevusaruandes kirjeldada? Sellele küsimusele püütaksegi artiklis vastata.

Tegevusaruande tähendus

Tegevusaruanne on ettevõtte tegevust selgitav ülevaade, mis peab looma pildi ettevõtte tegevusest tervikuna. Tegevusaruanne on sõnum pigem ettevõttevälistele infotarbijatele. Kui raamatupidamise aastaaruande lugejalt oodatakse piisavaid finantsalaseid teadmisi aruandeinfo mõistmisel, siis tegevusaruande lugejal ei pruugi neid olla. Seega võiks juhtkond kui tegevusaruande koostaja mõelda, kes on aruande lugeja, kellele nad info suunavad. Sellest lähtuvalt tuleks kujundada aruande struktuur ja sõnastus, arvestades seejuures ka kohustuslikke nõudeid.

Tegevusaruandes avaldatavat informatsiooni reguleerib üldiselt Euroopa Liidu Direktiiv 2013/34 ja lisaks liikmesriikides kehtestatud seadused. Direktiivis kehtestatud reeglid tegevusaruande sisule on sõnastatud väga üldiselt. Direktiivi tähenduses tuleks tegevusaruandes infot avaldada ulatuses, mil see on vajalik ettevõtja arengu, tulemuste või seisundi mõistmiseks. Tegevusaruanne kui tegevuse analüüs peaks sisaldama ettevõtte majandustegevuse peamisi asjakohaseid finantsnäitajaid ja vajaduse korral ka muid tulemusnäitajaid. Kui raamatupidamise aastaaruanne annab ülevaate möödunud aastast, siis tegevusaruandes on võimalik anda ülevaade ka plaanitavast tegevusest. Sisuliselt tõlgendatakse tegevusaruandes sõnaliselt raamatupidamise aastaaruande arvulisi näitajaid. Seega võiks tegevusaruanne olla kui ettevõtte lugu minevikust tulevikku, milles seoste loomisel on kasutatud finantssuhtarve.

Finantsmajandusliku olukorra tõlgendamine

Kohustuse kirjeldada tegevusaruandes peamisi finantssuhtarve majandusaasta ja sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat paneb raamatupidamise seadus raamatupidamiskohustuslasele, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida. Kuid peamisi finantssuhtarve võivad tegevusaruandes esitada ka teised ettevõtted. Finantssuhtarvud väljendavad raamatupidamistulemuste vahelisi seoseid, mis annavad kasulikke andmeid finantsseisundi võrdluseks ning hoiavad aruandega tutvujal aega kokku ettevõtte finantsseisundist arusaamisel.

Raamatupidamise seadus ei sätesta, millised on peamised finantssuhtarvud, mida tuleb tegevusaruandes kajastada. Ka erialakirjandusest ei leia, millised need peamised finantssuhtarvud olla võiksid.

Tegevusaruande koostamiseks pole ette antud, mil viisil tuleks suhtarve esitada. Kuna tegevusaruandega kujundatakse ettevõtte mainet, siis mõjus oleks suhtarvude abil n-ö rääkida lugu, keskendudes aruande lugejale. Näiteks ei ole aruandeaastat, mille tulemuseks kujunes kahjum, mõistlik iseloomustada kasumlikkust väljendavate suhtarvudega. Esile tuleks tuua positiivseid asjaolusid. Näiteks kui kahjumlikul aastal suudeti müügitulu seatud eesmärgini kasvatada, siis võiks lisaks tulukuse suhtarvudele sõnaliselt välja tuua eesmärgipärase tulu kasvu saavutamise. Sellist nõuet pole, et peamised finantssuhtarvud peaksid tegevusaruandes igal aastal samad olema. Oluline on valida suhtarvud, mis iseloomustavad paremini just vaadeldavat majandusaastat ja ettevõtte tulevikusuundi ning annavad infot aruande võimalikule lugejale.

Finantssuhtarvude valimine

Üldiselt võib finantssuhtarve liigitada likviidsust ja maksevõimet, kapitali struktuuri, tulukust ning kasumlikkust iseloomustavateks näitajateks, mille abil iseloomustada ettevõtte majanduslikku olukorda, välja tuua tugevusi ja leida ohukohti. Tegevuse üldiseks iseloomustamiseks sobiks igast liigist valida üks suhtarv (arvutusvalemid ja tõlgendused võib leida ajakirja eelmisest numbrist). Näiteks ettevõtte üldise likviidsuse iseloomustamiseks sobib lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, kiire maksevõime hindamiseks maksevõime- ehk likviidsuskordaja. Kuna nimetatud näitajaid eristab varude olemasolu ja maht ettevõttes, siis tuleb juhtkonnal valida, mille abil tulemusi tõlgendada, kas esitada mõlemad või valida neist üks.

Kapitalistruktuuri iseloomustamiseks võiks arvutada võlakordaja. Üldiselt on võõrkapitali kasutamine odavam, sest sel puhul on riskid paremini hinnatud. Seega võõrkapitali osakaal kogukapitalis võiks olla suurem, mis lubab arvata, et tulu teenitakse pigem võõrvahendite oskuslikust juhtimisest.

Seda, millist tulunormi võib omanik oma paigutatud kapitalilt saada, näitab omakapitali puhasrentaablus. Lisaks võiks aruande lugejat huvitada müügikäibe puhasrentaablus, mis iseloomustab ettevõtte kasumi teenimise võimet.

Tegevusaruande võimalikule lugejale mõeldes võiks levinud hindamiskriteeriumite kasutamisel neile ka sõnalise sisu anda. Näiteks kui maksevõime suhtarv on väiksem kui 1, siis mida see tähendab konkreetse ettevõtte tegevuse seisukohast ja mida on selle alusel plaanis ette võtta.

Arusaadavuse seisukohalt on vähem rohkem. Arvutatavaid näitajaid tuleks ka sobivas kontekstis tõlgendada. Tegevusaruande eesmärk on kirjeldada tähtsamaid tegevusi. Liiga mahukas ja paljude suhtarvudega tegevusaruanne on märk juhtkonna suutmatusest eristada olulist ja peamist ettevõtte tegevuses.

Finantssuhtarvud börsiettevõtete aruannetes

Artikli koostamiseks uuriti Nasdaq Balti põhinimekirjas Tallinna turu ettevõtete 2017. majandusaasta aruandeid. Kuna börsiettevõtted kuuluvad auditeeritavate ettevõtete hulka ja neil on seadusest tulenev kohustus esitada peamisi finantssuhtarve, siis oli eesmärk välja selgitada, millised võiksid olla peamised finantssuhtarvud börsiettevõtete näitel.

Kokku on Tallinna turu põhinimekirjas 15 ettevõtet: Arco Vara, Baltika, Ekspress Grupp, EfTEN Real Estate Fund III, Harju Elekter, LHV Group, Merko Ehitus, Nordecon, Olympic Entertainment Group, PRFoods, Silvano Fashion Group, Tallink Grupp, Tallinna Kaubamaja Grupp, Tallinna Sadam, Tallinna Vesi. Uuringu käigus tutvuti iga ettevõtte tegevusaruandega, keskendudes finantssuhtarvudele. Olgu öeldud, et valdavalt olid finantssuhtarvude osa eraldi plokina, vaid paaril ettevõttel tuli neid teksti seest otsida.

Keskmiselt oli aruannetes välja toodud 11 finantssuhtarvu. Kriitilise valiku on teinud ettevõte, kes esitas vaid kolm finantssuhtarvu, suurim suhtarvude hulk ühes aruandes oli 24. Täpsustuseks tuleks lisada, et tegemist on börsiettevõtetega, kes valdavalt kasutavad kasumiaruande skeemi 2 ning esitavad kasumlikkuse näitajate erinevaid tasemeid ja ka aktsia tulukust iseloomustavaid suhtarve.

Kõik nimetatud ettevõtted on esitanud puhaskasumi alusel varade tootluse (ROA) ja omakapitali tootluse (ROE) näitajad. Kapitali struktuuri iseloomustavaid suhtarve polnud esitanud vaid üks ettevõte. Ülejäänud aruannetes oli välja arvutatud omakapitali või kohustiste osakaal kogukapitalis. Likviidsuse iseloomustamiseks esitasid 15 ettevõttest kaheksa lühiajaliste kohustuste kattekordaja ja kuus likviidsuskordaja. Kolm ettevõtet olid aruandes välja toonud mõlemad näitajad.

Rentaabluse (müügitulu kaudu) kui tulukuse hindamiseks erinevatel tasemetel oli aruannetes esitatud brutorentaablus (53% ettevõtetest), ärirentaablus (67%) ja puhasrentaablus (73%).

Lisaks oli esitatud suhtarve tegevusalast lähtuvalt, näiteks erinevate kulude määr, investeeritud kapitali tootlus, võõrkapitali hind, müügitulu töötaja kohta.

Peamiste suhtarvude valikul tuleks seega lähtuda aruande lugeja huvist. Kuna tegevusaruanne peaks andma tervikpildi, siis võiks finantssuhtarvude valik kirjeldada nii ettevõtte likviidsust, tulukust, kasumlikkust kui ka kapitali struktuuri.

Osale arutelus

  • Ave Nukka, rahanduse lektor, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

Uudised

Tööriistad