Töökohustuste täitmisel loodud intellektuaalomandi kuuluvus

Jurist Reet Adamsoo selgitab intellektuaalomandi kuuluvust
Jurist Reet Adamsoo selgitab intellektuaalomandi kuuluvust

Mitmetel õiguslikel alustel (seadus, lepingud) saavad varalised õigused kuuluda eri isikutele, sh tööandjale. Nii töötajal kui ka tööandjal on oluline aru saada, kellele kuuluvad intellektuaalomandi õigused tööülesannete käigus loodud tulemuste suhtes.

Kõik õigused intellektuaalsele omandile (autoriõigusele ja tööstusomandile) nii autoriõiguse kui ka tööstusomandi objektide suhtes tekivad autoril. Autor saab olla ainult füüsiline isik.

Mitmetel õiguslikel alustel (seadus, lepingud) saavad varalised õigused kuuluda eri isikutele, sh tööandjale. Nii töötajal kui ka tööandjal on oluline aru saada, kellele kuuluvad intellektuaalomandi õigused tööülesannete käigus loodud tulemuste suhtes.

Tööandjale saavad intellektuaalse omandi õigused kuuluda seaduse alusel (varalised autoriõigused) või autori ja tööandja vahel sõlmitud lepingu alusel (tööstusomand).

Töölepingu alusel oma otseste tööülesannete täitmisel loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti (AutÕS § 32 lõige 1).

Autori varalised õigused lähevad tööülesannete täitmise käigus loodud autoriõigusega kaitstavatele teostele üle tööandjale autoriõiguse seaduse alusel. Teoste näidisloetelu, millele tekib autoriõigus, on toodud AutÕS § 4 lõikes 3. Teosteks autoriõiguse seaduse tähenduses on muuhulgas arvutiprogrammid, andmebaasid, aruanded, joonised, fotograafiateosed, audiovisuaalsed teosed jms.

Intellektuaalomandi kasutamine

Tööülesanded määratakse töötajaga sõlmitud töölepingus. Tuleb silmas pidada, et töötajale antavad täiendavad või lisaülesanded tuleb kindlasti töölepingus fikseerida. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus tööandja eeldab, et lisaülesannete täitmise tulemuste varalised õigused kuuluvad temale, töötaja aga peab kõiki autoriõigusi endale kuuluvaks.

Tööandjale autoriõiguse seaduse alusel üle minevad varalised autoriõigused on õigused teose reprodutseerimisele (kopeerimine analoog- või digitaalvormis), levitamisele, edastamisele televisioonis, kaabellevivõrgu teel, avalikule esitamisele, tõlkimisele jt AutÕS § 13 lõikes 1 nimetatud õigused nimetatud õigused.

Samas on tööandjal tihti soov ja vajadus teoseid muuta, täiendada, lisada teostele uusi osasid, kommentaare, illustratsioone ja otsustada, millal on teos valmis üldsusele esitamiseks.

Eelnimetatud õigused on autori isiklikud õigused, mis jäävad ka otseste tööülesannete täitmisel loodud teoste suhtes autorile ja mille kasutamise osas tuleb tööandjal autoriga eraldi kokku leppida. Otseste tööülesannete täitmisel loodud teoste isiklike õiguste kasutamine tuleks autoriga kokku leppida töölepingus.

Otseste tööülesannete täitmise käigus loodud tööstusomandi objektide, s.o leiutise, kasuliku mudeli, tööstusdisainilahenduse, oskusteabe osas ei lähe seaduse alusel autori varalised õigused üle tööandjale.

Nii patendi- kui ka kasuliku mudeli seadusest tuleneb, et tööülesannete täitmisel loodud leiutise osas võib kaitsedokumendi taotlemise õigus ja kaitsedokumendi omanikuks saamise õigus kuuluda tööandjale, kui autor on need õigused loovutanud töölepinguga või muu lepinguga (PatS § 12 lõige 2, kasuliku mudeli seaduse § 11 lõige 2).

Seega kui tööülesannete käigus loodud autoriõiguse objektide üleminekuks tööandjale ei pea töölepingus sisalduma eraldi kokkulepet, siis tööstusomandi objektide puhul tuleb varaliste õiguste loovutamine tööandjale kokku leppida.

Juhul kui varalised õigused on loovutatud tööandjale, on tööandjal õigus taotleda tööstusomandi objektile kaitsedokumenti (patenti või kasuliku mudeli tunnistust) ja saada kaitsedokumendi omanikuks.

Tihti sõlmitakse erinevate intellektuaalomandi objektide loomiseks ka käsundus- või töövõtulepinguid kui võlaõiguslikke lepinguid. Näiteks tellitakse käsikirju, jooniseid, plaane, aga ka tehnoloogilisi lahendusi jms.

Käsundus- või töövõtulepingu täitmisel loodud tulemuse intellektuaalomandi õiguste kuuluvuse ja kasutamise osas tuleb kokku leppida vastavas lepingus. Juhul kui käsundus- või töövõtulepingus puuduvad intellektuaalomandi õiguste kokkulepped, millega töövõtja või käsundisaaja tulemuse varalised õigused tellijale loovutab või tulemuste kasutamiseks litsentsi annab, jäävad kõik intellektuaalomandi õigused tulemuse suhtes käsundisaajale või töövõtjale.

Käsundus- või töövõtulepingu sõlmimisel tuleb nii tellijal kui ka käsundisaajal või töövõtjal selgelt sõnastada, milliseid õigusi tellija tulemuse suhtes saada soovib ja milliseid õigusi on autor nõus loovutama või litsentseerima.

On ka juhuseid, kus lepingut üldse ei sõlmita ja intellektuaalomandi objekti loomise eest tasutakse arve alusel. Sellisel juhul ei saa tellija tellitud tulemuse suhtes intellektuaalomandi õigusi. Lahendusena tuleb tellijal ja tulemuse loojal tulemuse õiguste kuuluvus ja kasutamine eraldi kokku leppida.

Intellektuaalomandi kasutamine toimub:

• loovutamise teel,

• litsentseerimise teel.

Litsentsi ehk kasutusloa liigid on:

• lihtlitsents – samasugune kasutusõigus on intellektuaalomandi omanikul ja ta saab anda õigusi samas mahus kasutada kolmandatele isikutele;

• ainulitsents – eksklusiivne kasutusõigus kokkulepitud territooriumil, tähtaja jooksul ja valdkonnas;

• all-litsents – litsentsisaaja õigus anda omakorda litsents uuele kasutajale.

Autoriõigusega kaitstava teose kasutamine

Välja arvatud autoriõiguse seaduses ette nähtud teose vaba kasutamise juhtudel, on teose kasutamine lubatud ainult autori või mõne teise autoriõiguste omaja loal. Teose kasutamiseks annab autor või muu autoriõiguste omaja liht- või ainulitsentsi. Ainulitsentsi andmisel kõikide varaliste õiguste osas puudub autoril või varaliste õiguste omajal ainulitsentsi kehtivuse ajal õigus teost ise kasutada. Näiteks annab autor kindlaksmääratud tähtajaks ainulitsentsi teose kirjastamiseks kirjastusele.

Juhul kui autor või autoriõiguste omaja varalised õigused loovutab, siis varalisi õigusi autorile või autoriõiguste omajale ei jää ja tal endal puudub õigus neid edasi kasutada.

Autori isiklikud õigused on autorist lahutamatud ja neid loovutada ei saa. Küll aga saab isiklikke autoriõigusi litsentseerida. Sageli antakse autori varaliste õiguste loovutamisel ka litsents autori isiklike õiguste kasutamiseks.

Teose litsentseerimiseks või varaliste õiguste loovutamiseks sõlmitakse autorileping, milles tuleb kokku leppida:

• teose kirjeldus – nimetus, vorm (käsikiri, joonis, foto vms), maht jms;

• õiguste loovutamine või litsentsi andmine, litsentsi puhul selle liik (liht- või ainulitsents) ning litsentseeritavad õigused (nt varalistest õigustest õigus tõlkida, reprodutseerida ja levitada, isiklikest õigustest õigus teost muuta, täiendada ja lisada sellele teiste autorite teoseid);

• all-litsentsi andmise õigus;

• teose kasutamise viis, nt avaldamine elektrooniliselt ja/või trükis;

• teose kasutamise territoorium;

• autoritasu suurus ja selle tasumise tähtaeg;

• autoritasu maksmise viis (ühekordne kindlaks määratud summa, perioodiline makse, nt protsent teose müügikäibest vms)

• autorilepingu kehtivuse tähtaeg.

Tööstusomandi kasutamine

Tööstusomandi kasutamine toimub samuti õiguste litsentseerimise või loovutamise teel:

• patenditaotluse, patendi, oskusteabe litsentseerimine, s.o kasutusloa andmine leiutisel või oskusteabel põhineva tehnoloogia, toote või teenuse valmistamiseks, tootmiseks või müümiseks;

• tööstusomandi varaliste õiguste loovutamine, sh õigus taotleda patenti ja saada selle omanikuks.

Otsustamisel, kas tööstusomandit litsentseerida või võõrandada, tuleb arvestada, et omamine ei ole eraldiseisev eesmärk ei ostja ega omanikuna.

Selleks, et kindlaks teha, kas soov vastab tegelikkusele, tuleb vastata järgmistele küsimustele.

• Ajaline mõõde – kaua seda ärimudelist lähtudes vajan?

• Geograafiline mõõde – kus seda vajan, st kus on kliendid? Nt kui turg on ainult Eestis, siis pole mõtet osta patendiõigusi või litsentsi kõikidele kaitset omavatele territooriumitele.

• Valdkondlik mõõde – millises valdkonnas kavatsen seda kasutada? Nt kui vajatakse ventilatsioonifiltrit ehitustööstuses, siis ei ole vaja õigusi filtri kasutamiseks kaevandusseadmes liiva sõelumiseks.

Soovitavate õiguste maht peab olema vastavuses tegelike vajadustega ja kulutused proportsionaalsed (tulu-kulu suhe proportsioonis).

Tööstusomandi litsentsilepingus tuleb kokku leppida:

• objekt, mida antakse kasutada;

• õiguste ulatus – liht- või ainulitsents, all-litsentsi andmise õigus;

• territooriumid – eri riikides võib olla kombineeritult kas liht- või ainulitsents;

• kasutusvaldkond – piiritlemine väga oluline;

• maksed – ettemaks, litsentsitasud, õiguskaitse kulude hüvitamine (nt maksab litsentsisaaja lepingu sõlmimisel ühekordse kindlaksmääratud makse, seejärel perioodilise maksena protsendi toote või teenuse netokäibest, lisaks on lepingus kehtestatud miinimumlitsentsitasu määr, mida litsentsisaaja maksab igal juhul, ka siis, kui käivet ei ole. Miinimumtasu motiveerib litsentsisaajat litsentseeritud tehnoloogiat kasutama.);

• optsioonid – litsentsitähtaja pikendamine, territooriumite laiendamine, loovutamine jms;

• aruandlus, vajaduse korral tarnetingimused;

• lepingu, sh litsentside kehtivuse tähtajad.

Oskusteave

Intellektuaalomandi objektina käsitletakse ka oskusteavet, mis on äriliselt väärtuslik avalikustamata teave.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu kohaselt on teabe tunnused järgmised:

• teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikute ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad;

• sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu;

• selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda saladuses.

(Allikas: http://www.wipo.int/wipolex/en/other_treaties/text.jsp?file_id=305736)

Oskusteabeks võib olla oluline identifitseeritav tehniline või tehnoloogiline teave, mida selle omanik hoiab teatud perioodi jooksul saladuses. Salajas peetav oskusteave ja selle kasutamine võib olla üks efektiivsemaid tulusaamise viise. Oskusteabe abil on võimalik tootmisprotsessi, tooteid ja teenuseid vääristada.

Oskusteavet hoitakse saladuses erinevatel põhjustel:

• leiutisega seonduvat teavet tuleb kindlasti salajas hoida kuni kaitsedokumendi taotluse esitamiseni patendiametile;

• potentsiaalset leiutist ei soovita patendiga kaitsta (patendiga kaitsmine on keerukas alternatiivlahenduste olemasolu tõttu, patendiga kaitsmiseks puuduvad rahalised vahendid vms);

• oskusteabel puuduvad leiutise kriteeriumid, mistõttu ei ole võimalik seda kaitsta kui leiutist;

• arendustööde läbiviimiseks sõlmitavates lepingutes lepitakse oskusteabe salajas hoidmise tähtaeg partnerite vahel kokku.

Kuigi oskusteabe saladuses hoidmisel ei ole mingeid ajalisi piiranguid, on sellel siiski erinevad ajalised mõõtmed. Teatud valdkondades vananeb info kiiresti ja seega hoitakse oskusteavet saladuses lühiajaliselt, et jõuda toote või teenusega turule. Teistes valdkondades on soov oskusteavet väga kaua saladuses hoida (kauem kui 20-aastane patendikaitse tähtaeg), nt retseptid, sh Coca-Cola retsept.

Oskusteabe saladuses hoidmisel on tähtis roll inimfaktoril. Inimeste ring, kes teavet valdab, peab olema võimalikult väike. Oskusteabe valdajad peavad olema teadlikud vajadusest hoida oskusteavet saladuses ja seda ka tegema. Oskusteave on väljendatud teatavas vormis ning üleantav.

Oskusteavet saab selle omanik loovutada ja litsentseerida. Oskusteabe loovutamisel saab selle uus omanik kõik varalised õigused oskusteabe suhtes, sh õiguse taotleda kaitsedokumenti ja saada kaitsedokumendi omanikuks. Sageli on võimalik omandatud oskusteavet leiutisena kaitsta alles pärast selle edasiarendamist.

Näiteks tellib ettevõte ülikoolilt või muult teadusasutuselt tehnoloogilise lahenduse oma toote või teenuse parendamiseks. Selle töö tulemuseks ongi tehnoloogiline oskusteave, mille kuuluvus lepitakse kokku lepingus. Üldjuhul on ettevõte huvitatud selle oskusteabe võõrandamisest.

Patenteerimine versus saladuses hoidmine

Olenevalt valdkonnast ja intellektuaalomandi objekti spetsiifikast tuleb selle omanikul valida patenteerimine või saladuses hoidmine. Patendikaitse tähtaeg on 20 aastat, pärast seda on leiutis vabalt kasutatav. Kui valdkond on kiiresti arenev ja intellektuaalomandi loomiseks ja kaitseks on tehtud olulisi investeeringuid, siis on patenteerimine vajalik.

Kui patenteerimiseks raha ei ole, siis tuleb oskusteavet hoida saladuses ja püüda toode või teenus kiiresti turule tuua, s.o kasutada esimese turule tulija eelist. Juhul kui potentsiaalne leiutis või selle komponendid ei ole järeletehtavad, võib info avalikustada ja tulla ise toote või teenusega turule. Info avalikustamine võtab konkurentidelt võimaluse leiutist patenteerida. Samas võib toodet või teenust kaitsta kaubamärgiga.

Peale avalikustatud info on intellektuaalomandi omanikul üldjuhul alati lisaks avaldamata oskusteavet. Võib tulla ette olukordi, kus avaldamata teave ei võimalda „puuduva tükita” toodet valmistada või teenust osutada. Nii võib intellektuaalomandi kasutajal olla vaja lisaks patenditaotlusest või patendist tulenevatele õigustele litsentseerida ka salajast oskusteavet.

Osale arutelus

  • Reet Adamsoo, Tartu Ülikooli intellektuaalse omandi valdkonna jurist

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

Uudised

Tööriistad