Käibemaksuseaduse muudatused aastatel 2018/2019

Tõnis Elling
Tõnis Elling toob välja olulisemad käibemaksuseaduse muudatused

Käibemaksuseadust (KMS) muudetakse igal aastal ja tihti juhtub, et muudatusi jõustub koguni mitu korda aastas. Paljudel juhtudel on tegemist vaid kosmeetiliste parandustega, mille eesmärk on seaduse sõnastuse parem kooskõlla viimine käibemaksudirektiiviga.

See on loomulik protsess ja sageli ei puuduta sellised muudatused laiemat ringi maksumaksjaid, vaid pigem täpsustavad seaduse sõnastust.

2018. aastal juba jõustunud ja peagi jõustuvad muudatused pakuvad aga huvi laiemale ringile. Lisaks on olulisi muudatusi oodata ka 2019. aasta alguses. Kuna artikli maht on piiratud, siis pöörame seekord tähelepanu vaid tähtsamatele muudatustele.

Sõiduauto sisendkäibemaksu ümberarvestus

Üks enam kõneainet pakkunud muudatus jõustus juba 2018. aasta alguses. See puudutas sõiduauto sisendkäibemaksu ümberarvestamise reegleid. KMS-i muudatus tehti seoses tulumaksuseaduse ulatuslike muudatustega sõiduautode eratarbe maksustamisel.

2014. aasta lõpul kehtestati sõiduautode sisendkäibemaksu mahaarvamisele 50% piirang. Seadusesse jäi säte, et kui maksumaksja arvab 100% sõiduauto sisendkäibemaksu maha, siis peab ta sõiduautot vähemalt kaks aastat üksnes ettevõtluse tarbeks kasutama. Kui selle kahe aasta jooksul kasutusotstarve muutus ja ette tuli ka erakasutust, siis tuli riigile tagasi maksta 50% liigselt maha arvatud sisendkäibemaksust vastavalt ettevõtluses kasutatud ja erakasutuse alustamise aja proportsioonile. Kui auto oli 12 kuud kasutusel ainult ettevõtluse tarbeks ja 13. kuul toimus erakasutus, siis tagasi tuli maksta 12 kuu liigselt maha arvatud sisendkäibemaks.

Alates 2018. aasta 1. jaanuarist olukord muutus: kui sõiduauto kasutusotstarve kahe aasta jooksul muutub, tuleb kogu liigselt maha arvatud sisendkäibemaks riigile tagasi maksta, koos intressiga, mida arvestatakse alates sisendkäibemaksu maha arvamisest kuni selle tagasimaksmiseni riigieelarvesse.

Teine oluline sõiduauto sisendkäibemaksu muudatus on see, et enam ei saa auto sisendkäibemaksuarvestus kuude lõikes muutuda. Enne jälgiti sõiduauto kasutust kalendrikuude lõikes, ühel kuul võis olla 50% mahaarvamist ja teisel perioodil jälle 100%. Alates 2018. aasta 1. jaanuarist kehtib uus kord. Kui sõiduauto kasutusotstarve muutub, siis peab maksumaksja käsitlema seda autot osaliselt ettevõtluses kasutatavana vähemalt ühe aasta, alates kasutusotstarbe muutumisest. Kui algselt oli sõiduauto mõeldud 100% ettevõtluse tarbeks ja mingil perioodil tuleb ette mõni erasõit, siis peab see auto olema 50% sisendkäibemaksu mahaarvamise arvestuses terve järgneva aasta.

Riigisisene pöördmaksustamine

2017. aasta jaanuaris jõustus riigisisese pöördmaksustamise kohustus metalltoodetele, mille täpsemad kaubakoodid on toodud KMS §  41¹ lõike 2 punktis 5.

Seaduse seletuskirja kohaselt rakendatakse riigisisest pöördmaksustamist maksupettuste vastase meetmena, mis aitab maksupettusi vähendada nendes valdkondades, kus maksupettuse korraldamiseks kasutatakse puhverettevõtteid. Puhverettevõtted on reaalse majandustegevuseta ettevõtted, mis luuakse peamiselt käibemaksupettuse eesmärgil. Kuna metallisektoris kasutati puhverettevõtteid teistest sektoritest tunduvalt rohkem, siis ettevõtjatele võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks täiendati 1. jaanuarist 2017 selles osas käibemaksuseadust.

Kaubakoodide rohkus ja KMS-i ebatäpne regulatsioon põhjustas palju segadust. Maksumaksjad ei teadnud, kuidas tehingut deklareerida, kui ühel ajal müüakse erinevaid kaupu ja ainult mõned nendest kuuluvad pöördmaksustamisele; mismoodi väljastada arveid, kui lisaks pöördmaksustamisele kuuluva kauba müügile osutatakse ka mõnda teenust tavakorra alusel; kuidas toimida, kui tehingud toimuvad jaekaubanduses. Maksuhaldur avaldas oma kodulehel selgitused, kuid KMS-i tekst vajas siiski täiendamist. Nüüd on muudatused vastu võetud ja need jõustusid 2018. aasta 1. jaanuaril.

Uue redaktsiooni kohaselt arvati pöördmaksustatavate metalltoodete hulgast välja tooted koodiga 721691 ning ventilatsiooni-, aspiratsiooni-, suitsu-, ja vihmaveetorud. Selle muudatusettepaneku tegid ettevõtjad ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit. Kuna nende toodete puhul ei ole maksuhalduri ja ettevõtjate andmetel maksupettusi täheldatud, siis halduskoormuse vähendamise eesmärgil arvatakse need tooted pöördmaksustatavate toodete hulgast välja. Halduskoormus nende toodete puhul oli tingitud sellest, et kehtinud korra kohaselt maksustati ventilatsiooni- ja katusetooted üldkorra või erikorra järgi, olenevalt toote omadustest ja selle kasutusviisist (st kas seda müüdi eraldi või projekttootena). Oli liiga palju segadust.

Kuni 2017. aasta lõpuni kehtinud KMS-i sõnastus nõudis, et pöördmaksustamisele kuuluvad kaubad ja pöördmaksustamisele mittekuuluvad kaubad tuleb kajastada eraldi arvetel. Õigemini seda ei olnud seaduses täpsustatud. Eraldi arvete esitamine oli vajalik seetõttu, et kui arve väljastamise ajaks ei ole käive täies ulatuses toimunud, võib tekkida probleeme käibemaksuarvestuses, kuna raha osalisel laekumisel ei ole teada, kas käivet tuleb maksustada üld- või erikorra kohaselt.

Alates 2018. algusest lubatakse pöördmaksustamisele kuuluvad kaubad ja pöördmaksustamisele mittekuuluvad kaubad kajastada ühel arvel eraldi ridadena. Pöördmaksustamisele kuuluva kauba kajastamise rea taha tuleb teha märge „pöördmaksustamine”.

Liikmesriikide vahelise teenuse käibe tekkimise aeg

Kuni aprilli lõpuni 2018 kehtis KMS § 11 lõike 2 regulatsioon, mille alusel ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval või kauba eest arve väljastamise päeval, kui kauba arve väljastatakse enne kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeva. Selline pikk ja lohisev lause tekitas küllaltki palju segadust. Lause algus viitas nii kauba kui ka teenuse ühendusesisesele käibele, edasi räägiti aga ainult kaubast. Niisiis tõlgendasid maksumaksjad seda sätet nii, nagu keegi aru sai – ühed kohaldasid seda ainult kauba, teised nii kauba kui ka teenuse puhul.

Alates 1. maist 2018 korrigeeriti selle sätte sõnastust ja sätestati üheselt, et KMS-i § 11 lõige 2 kehtib ainult kauba ühendusesisese käibe kohta. Põhjus, miks üldse kauba ühendusesisese käibe tekkimise aega nihutatakse järgneva kalendrikuu 15. kuupäevani, peitub selles, et kauba müüja ja ostja deklareeriksid käibe ühes maksustamisperioodis. Kuna liikmesriigid võivad asuda üksteisest päris kaugel ja kauba liikumine võib aega võtta, siis on käibe tekkimise aeg sätestatud piisava varuga, et kaup kohale jõuaks.

Teenuse ühendusesisese käibe tekkimise aja määramisel tegelikult midagi ei muutunud, see toimub endiselt KMS § 11 lõikes 1 sätestatud põhireegli järgi. Teenuse teise liikmesriiki jõudmine ei võta nii kaua aega kui kauba liikumine võib võtta, seetõttu saab seda käivet deklareerida põhireegli järgi.

Krunt muutub ehitusmaaks

Krundi mõiste muudatustest oli Raamatupidamise Praktiku veergudel juttu juba kevadel ja sellel teemal me praegu väga pikalt ei peatu. Kehtiva KMS-i alusel on kinnisasja või selle osa võõrandamine maksuvaba käive. Kuid siin on üks oluline täiendus. KMS-i § 16 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei loeta maksuvabaks käibeks ja seega maksustatakse 20% käibemaksuga kinnisasja, mille oluline osa on ehitis või ehitise osa, võõrandamine enne ehitise esmast kasutuselevõttu ja hoonestamata kruntide võõrandamine. Säte tugineb Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi artikli 12 lõike 1 punktidele a ja b ning artikli 137 lõike 1 punktidele b ja c.

1. oktoobril 2018 jõustuva KMS-i muutmise seadusega muudetakse KMS-i § 16 lõike 2 punkti 3 ja täiendatakse KMS-i § 2 lõike 3 punkti 1. Uue KMS-i redaktsiooniga muudetakse KMS-i § 16 lõike 2 punktis 3 nimetatud maksustamisobjekti, milleks on „krunt planeerimisseaduse tähenduses”.

Mõiste „ehitusmaa” on krundi mõistest laiem. See defineeritakse KMS-i § 2 lõike 3 punktis 1. Edaspidi käsitatakse ehitusmaana sellist kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, millel ei asu ehitist, välja arvatud tehnovõrku või -rajatist, ja mis planeerimistingimuste, detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt on ehitamiseks kavandatud või mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille katastriüksuse sihtotstarve on üle 50 protsendi elamumaa või ärimaa või need ühiselt.

Kinnisasja maksuvaba müügi üleminekusäte kaob

1. oktoobril 2018 jõustus KMS-i redaktsioon, mille kohaselt kaob KMS-ist alates 1. maist 2014 kehtinud üleminekusäte krundi maksuvaba võõrandamise kohta. Kehtiv KMS jõustus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.

Kuna 1. maini 2004 kehtinud KMS-i järgi oli ka uue ehitise ja krundi võõrandamine maksuvaba käive, kehtiva KMS järgi on see aga maksustatav 20% käibemaksuga, siis kehtestati KMS § 46 lõikes 3 üleminekusäte.

Ehitamise alustamiseks loetakse kas ehitusloa olemasolu või reaalset ehitamise alustamist, mida maksumaksja peab tõendama (nt kuludokumentidega). Riigikogus seadusemuudatuse teisel lugemisel tehti ettepanek KMS-i § 46 lõikes 3 toodud üleminekusäte kaotada. Muudatusettepaneku sõnastuse kohaselt on see üleminekusäte oma eesmärgi nüüdseks täitnud. Seega alates 1. oktoobrist 2018 üleminekusätet enam ei ole. Kõik ehitamiseks ettenähtud maatükid tuleb edaspidi maksustada 20% käibemaksuga, olenemata nende soetamise ajast.

Käibemaksuseaduse vastuvõtmisest on juba rohkem kui 14 aastat möödas ja võiks arvata, et see maksumuudatus paljusid ettevõtjaid ei puuduta, kuid reaalne olukord võib olla teine. Näiteks kinnisvaramulli lõhkedes aastatel 2008/2009 jäid pikaks ajaks seisma väga paljud projektid, mida alles nüüd edasi arendatakse ja müüakse. Seega võib turul veel olla selliseid maatükke, mille esmamüük seisab ees alles uue seaduse kehtivuse ajal. Tasub olla tähelepanelik, et alates 1. oktoobrist 2018 ei saa enne 1. maid 2004 soetatud krunte enam maksuvabalt müüa.

Järgnevalt mõned olulisemad plaanitavad muudatused, mis jõustuvad tõenäoliselt 2019. aasta alguses.

Vautšerite käibemaksuga maksustamine

Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab Euroopa Liidus (EL) kehtima vautšereid (kinkekaarte) reguleeriv käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ muudatus, mille eesmärk on lihtsustada, ajakohastada ja ühtlustada vautšerite suhtes kohaldatavaid käibemaksureegleid. Seni ei olnud vautšeritega seotud tehingud EL-i tasandil reguleeritud ja liikmesriikide erinev praktika nende maksustamisel põhjustas piiriüleste tehingute puhul topeltmaksustamist ja maksustamata jätmist. Seetõttu oli vajalik EL-i tasandil vastu võtta ühtsed ja selged reeglid vautšeritega seotud tehingute ühetaoliseks käsitamiseks.[1] Ka Eestis ei ole vautšeritega seonduv seni käibemaksuseaduses eraldi reguleeritud olnud. Seetõttu tuleb riigisisene õigus viia kooskõlla EL-i õigusega. Seni on Eestis vautšerite maksustamise praktika olnud väga erinev – kord maksustatakse neid nende võõrandamise hetkel ja siis jälle nende realiseerimise hetkel.

Vautšerite maksustamise reguleerimisel sätestatakse kõigepealt KMS-i § 2 lõikes 13 vautšeri mõiste. Seaduse eelnõu kohaselt on vautšer instrument, mille puhul:

1) on kauba võõrandajal või teenuse osutajal kohustus see vastu võtta tasuna või osana tasust kaupade või teenuste eest ja

2) võõrandatav kaup või osutatav teenus või kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märgitud vautšeril või sellega seotud dokumentides, sealhulgas sellise vautšeri kasutamise tingimustes.

Maksukäsitus sõltub sellest, kas vautšeriga seotud kauba või teenuse käivet saab maksustada juba vautšeri väljastamise ajal või alles vautšeriga seotud kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel. Kehtiv kord ei erista vautšereid nende omaduste alusel ja maksustamine toimub mõlemat liiki vautšerite puhul kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel[2] ehk vautšeri realiseerimisel, mis on ka õige, sest vautšeri väljastamisel ei ole teada, kas see üldse kunagi realiseeritakse. Väljastamise hetkel maksustamine võiks seega kaasa tuua alusetu käibemaksukohustuse.

Üheotstarbeline vautšer on instrument, mille puhul on vautšeriga seotud kauba või teenuse käibe tekkimise koht ja nendelt kaupadelt või teenustelt sisse nõutav käibemaks vautšeri väljastamise ajal teada. Näiteks toitlustusasutuse vautšer, millega on võimalik konkreetses restoranis toidu eest tasuda. Juba vautšeri väljastamise ajal on teada, et seda kasutatakse konkreetses restoranis toidu eest tasumisel, mistõttu saab vautšeriga seotud kauba või teenuse käibe maksustada juba vautšeri väljastamise ajal, mis tegelikult ei ole paljudel juhtudel põhjendatud põhjusel, millest just juttu oli. Kõiki vautšereid ei realiseerita kunagi, aga sellise regulatsiooni puhul tekib ikkagi käibemaksukohustus.

Mitmeotstarbeline vautšer on iga muu vautšer, mis ei ole üheotstarbeline vautšer. See tähendab, et mitmeotstarbelised vautšerid on kõik need vautšerid, mille puhul ei ole nende väljastamise ajal teada täpne kaup või teenus ega sissenõutav käibemaksusumma. See ei võimalda vautšeriga seotud kauba või teenuse käivet vautšeri väljastamise ajal maksustada. Näiteks raamatupoe vautšer, kus müüakse nii raamatuid (käibemaks 9%) kui ka lauamänge ning CD- ja DVD-plaate (käibemaks 20%).

Seaduse eelnõu kohaselt lisatakse KMS-i §-i 4 lõige 11, mille kohaselt üheotstarbelise vautšeri üleandmist käsitletakse kauba või teenuse käibena. See tähendab, et üheotstarbelisi vautšereid hakatakse maksustama nende väljastamisel ja mitmeotstarbelisi vautšereid nende realiseerimisel.

Väikeses mahus osutatavad elektroonilised teenused

Teine plaanitav muudatus puudutab elektroonilisi teenuseid. Kehtiva KMS-i kohaselt maksustatakse elektroonilise side teenus ja elektrooniliselt osutatav teenus alati kliendi asukoha järgi, seda isegi eraisikust kliendi puhul. Selline regulatsioon põhjustab maksumaksjatele küllaltki suurt halduskoormust, et kliendi asukoht kindlaks teha. Kui teenuse ostja on maksukohustuslane, siis on kliendi asukoha määramine suhteliselt lihtne. Ostja väljastab oma käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri ja teenuse osutaja esitab 0% maksumääraga arve.

KMS-i eelnõuga sätestatakse KMS-i §-s 10¹ põhimõte, et kui isiku piiriüleselt lõpptarbijale osutatavate elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käive kalendriaastas ei ületa 10 000 eurot, siis ta maksustab sarnaselt oma asukohariigis osutatavate teenustega ka piiriüleselt osutatud teenused oma asukohariigi reeglite kohaselt. See tähendab, et sel juhul deklareerib teenuse osutaja piiriüleselt osutatavate teenuste käibe oma käibedeklaratsioonil riigisisese käibena. Ka arve väljastamisel järgib ta oma asukohariigi reegleid. Seega läheb olukord kergemaks nendele maksumaksjatele, kes nimetatud teenuseid väga palju piiriüleselt ei osuta.

Impordi pöördmaksustamine

Kehtiv KMS sätestab, et maksukohustuslane tohib importi pöördmaksustada siis, kui maksukohustuslane täidab viis tingimust:

1) ta on olnud maksukohustuslasena registreeritud järjestikku vähemalt eelnevad 12 kuud;

2) tema eelneva 12 kuu kogukäibest on nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive moodustanud vähemalt 50%;

3) ta on eelneva 12 kuu jooksul esitanud maksudeklaratsioone üksnes elektrooniliselt;

4) tal ei ole eelneva 12 kuu jooksul olnud tähtajaks esitamata maksudeklaratsioone;

5) tal ei ole eelneva 12 kuu jooksul olnud maksuvõlga.

Eelnõu kohaselt tunnistatakse nendest tingimustest kaks (alla joonitud) kehtetuks ja sellega saavad võimaluse käibedeklaratsioonil impordi käibemaksu deklareerida ka need maksukohustuslased, kellel nullprotsendiline käive kas puudub või moodustab kogukäibest väikese osa. Maksudeklaratsioonide elektroonilise esitamise nõue vähemalt viimase 12 kuu jooksul ei ole enam asjakohane, kuna praegu valdavalt esitataksegi maksudeklaratsioonid elektrooniliselt. Samas, maksupettuste vältimise eesmärgil täiendatakse tingimuste loetelu tingimusega, et maksukohustuslasel peab olema laitmatu ärialane reputatsioon, mis aitab tagada, et impordikäibemaksu tasumise ja deklareerimise edasilükkamise õiguse saavad õiguskuulekad isikud.[3]

Ärialase reputatsiooni all on maksuhalduril võimalik hinnata impordikäibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õigust taotleva äriühingu ning tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmetega seotult näiteks alljärgnevaid asjaolusid:

1) kas juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tegevus on kaasa toonud nendega seotud äriühingu pankroti, sundlikvideerimise, tegevusloa peatamise või kehtetuks tunnistamise;

2) kas juhtimis- ja kontrollorgani liikmetega seotud äriühingul on või on olnud maksuvõlga;

3) kas äriühingul on või on olnud maksuvõlga;

4) kas äriühingu või tema juhtimis- või kontrollorgani liikme suhtes on alustatud maksumenetlust, mille käigus on tuvastatud olulised maksurikkumised, või maksuseaduste, tollieeskirjade või vedelkütuse seaduse rikkumise süüteomenetlust või on teda karistatud viidatud süütegude eest.

See oli väljavõte olulisematest juba jõustunud ja peagi jõustuvatest KMS-i muudatustest. Saab näha, kas ja kui palju eelnõu veel Riigikogus muutub, kuid põhimõtted jäävad suure tõenäosusega samaks ja võib arvestada, et sellised muutused saavad seaduse jõu juba 2019. aasta alguses.

[1]Seaduse seletuskiri.

[2]Seaduse seletuskiri.

[3]Seaduse seletuskiri.

Osale arutelus

  • Tõnis Elling, mag. iur, AS Deloitte Advisory maksuosakonna juhtivkonsultant

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad