Pakendi deklareerimise peamised kitsaskohad

Mart Nõmper ja Tanel Ammussaar käsitlevad pakendiarvestuse probleeme
Mart Nõmper ja Tanel Ammussaar käsitlevad pakendiarvestuse probleeme

Kuigi pakendiaruandluse pidamise ja pakendiaruande auditeerimise kohustus on kehtinud juba aastaid, on pakendiarvestuse efektiivsel korraldamisel endiselt kitsaskohti ja kasutamata võimalusi.

Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, on kohustatud pakendimaterjali massi üle arvestust pidama. Pakendiaruande auditeerimise kohustus tekib pakendiettevõtjal sellisel juhul, kui turule lastakse pakendatud kaupa pakendimassiga vähemalt viis tonni aastas.

Oma kogemuse põhjal võime öelda, et deklareeritud kogused on enamasti õiged, aga endiselt esineb ka olulisi eksimusi. Peamised eksimused tulevad teadmatusest ja audiitori abiga on need parandatavad. Pakendit on deklareeritud nii rohkem kui ka vähem, eksitud ei ole ainult ühele poole.

Sagedasemad probleemid pakendideklaratsioonide koostamisel

Alljärgnevalt toome pakendimaterjali liikide kaupa välja sagedasemad probleemid pakendideklaratsioonide koostamisel.

1. Metallpakend – tavaliselt purgid, kanistrid ja muud anumad. Kõige tavalisem puudus metallpakendi deklareerimisel on see, et tihti on metallpakend samal ajal ka ohtlik jääde (näiteks värvipudel või -purk) ja see deklareeritakse ainult ohtliku jäätmena. Teine sagedane eksimus on see, et ei deklareerita metallpakendit, mille sisu (näiteks määrdeaine) kasutatakse ära ettevõtte sees. Pakendiarvestuse mõistes on ka see tegelikult n-ö turule laskmine, mitte ainult kaupade müük metallpakendis. Peale selle unustatakse aeg-ajalt deklareerida suurte pakendite ümber olevad metallist vitsad (kinnitusrihmad).

2. Klaaspakend – suur osa klaaspakendist on samal ajal ka pandipakend. Kui klaaspakend on deklareeritud pandipakendi aruandes pandipakendina, siis seda eraldi pakendideklaratsioonis pakendina enam ei deklareerita. Muudel juhtudel, kui klaaspakend jääb Eestisse ja see ei ole pandipakend (näiteks enamik veinipudeleid), tuleb see deklareerida.

3. Papp- või paberpakend – peamiseks puudujäägiks on olnud see, et on unustatud deklareerimata enda poolt pakendamiseks ostetud pakkematerjal, mis jääb Eestisse (karbid, kastid, mahutäide jms).

4. Plast – sarnaselt papp- või paberpakendiga on ette tulnud, et deklareerimata on jäänud see pakend, mis on ostetud pakendamiseks (kilerullid, teibid, mahutäide jms).

5. Puit – tavaliselt transpordialus. Puitpakendite deklareerimine on pakendiaruandluses kõige rohkem probleeme tekitanud. Puitalused tuleb pakendiaruandluses deklareerida muu hulgas järgmistel juhtudel:

a) alused (nii kasutatud kui ka uued), mis tulevad kaubaga väljastpoolt Eestit ja mille korral ei ole võimalik üheselt tõendada nende hilisemat Eestist väljaviimist;

b) uued alused, mis müüakse Eesti klientidele koos kaubaga (isegi kui arvel on eraldi märgitud aluse müügihind);

c) alus on tulnud väljastpoolt Eestit või on ostetud uus alus Eestist ja see müüakse aluste kokkuostjale (pole oluline, kas tegemist on jäätmekäitlejaga või mitte);

d) uued alused, mis ostetakse kaupade klientidele vedamiseks Eestis.

6) Segapakend –tihti leidub pakendeid, mis sisaldavad eri liiki pakendeid. Neid pakendiliike ei pea eraldama ja deklareerida võib selle pakendi, mille osakaal on oluliselt suurem. Hea näitena võib tuua n-ö euroaluse, mis on ka tegelikult segapakend, kuna sisaldab metalli (naelad) ja puitu. Kuna aga oluline osa pakendist on puit, siis peakski selle deklareerima ainult puiduna, metalli eraldamine ei ole vajalik.

Pakendiarvestuse põhimõtete koostamine

Pakendiarvestuse põhimõtete koostamisel tasub kõik korralikult läbi mõelda. Abiks on siin pakendiaruande audiitor. Alati on võimalik leida mõistlik lahendus ning sageli ei ole vaja kõiki tooteid ja nende pakendeid ükshaaval läbi kaaluda. Mitte alati, kuid siiski päris tihti saab usaldusväärset infot ka kolmandatelt osapooltelt. Informatsioon pakendite kohta võib juba olemas olla tootjatel, tarnijatel, kaupa transportivatel ettevõtetel või jäätmekäitlejatel.

Näiteks on tootmisettevõttel metallpakendit lihtne deklareerida, kui metalljääde sorteeritakse ettevõttes nii, et ohtlik jääde, pakendijääde ja muu metallist jääde on eraldi kogumiskonteinerites. Kui jäätmekäitleja kogumiskonteinerid ära viib, tuleb temalt vastu küsida tõend, millel on märgitud ära viidud kogused, ja deklareerida võibki selle tõendi alusel.

Kui müük toimub ainult Eestisse, on pakendamiseks ostetud pappi ja plasti kõige lihtsam deklareerida ostu järgi. Tavaliselt on ostuarvel olemas kogu kaalu info ning kui lisada see deklaratsiooni, võib kindel olla, et kogu pakendamiseks ostetud papp ja plast on õigesti deklareeritud. Kui müük ei toimu ainult Eestisse, vaid ka väljapoole, siis ei pea samuti arvestust liiga keerukaks ajama: sageli on võimalik kasutada müügikäibe proportsiooni Eesti ja välisturgude vahel ka pakendimassi jagamisel Eestisse jäänud ja Eestist välja viidud mittedeklareeritavaks pakendimassiks.

Aluste deklareerimisel on mitmeid nüansse. Kui alused pidevalt liiguvad ettevõtte ja klientide vahel, siis ei ole kõige lihtsam pidada arvestust, millal on alus turule lastud. Vahel on väga lihtne aluseid deklareerida ringlusesse juurde ostetud aluste järgi. Oletame, et ettevõte ostab 100 uut alust, mis hakkavad ringlema ettevõtte ja klientide vahel. Paratamatult lähevad alused aeg-ajalt katki või kaduma ja on vaja uusi. Järelikult on turule lastud need alused, mis on ringlusest välja läinud ja uutega asendatud, ning need uued ringlusesse lisatud alused deklareeritakse ostu järgi.

Kui pakendiettevõtja ostab Eestist aluste edasimüüja käest kasutatud aluseid ja arvel või eraldi tõendatuna on välja toodud, et tegemist on kasutatud alusega, siis neid ei deklareerita. Väga tihti on ette tulnud, et ettevõte on ostnud kasutatud aluseid ja need ka deklareerinud, põhjendusel, et need on jäänud Eestisse. Kuna puitpakendi osakaal on deklaratsioonis tavaliselt väga suur, siis nende deklareeritud kasutatud aluste tõttu on puitpakendit deklareeritud tunduvalt rohkem kui vaja. Korrektseks pakendiarvestuseks täpsustage puitaluste ostmisel alati, kas tegu on uute või kasutatud alustega. Enamasti piisab kasutatud alustest, need on hinnalt soodsamad ning sellega vähendate ka oma turule lastavat pakendimassi ja taaskasutustasusid.

Juhul kui pakendi viib ära jäätmekäitleja, on infot koguse kohta tavaliselt võimalik saada jäätmekäitlejalt; kui ostetakse pakendamiseks pakkematerjali, on infot võimalik saada pakkematerjali müüja käest. Kolmandatelt osapooltelt saadud info on üldjuhul piisavalt usaldusväärne ja täpne ning seda võib pakendite deklareerimisel julgelt kasutada.

Pakendiarvestuse täpsus ja efektiivne korraldus ei sõltu ainult raamatupidajast, lao- või logistikaosakonnast, müügi- või sisseostuosakonnast, vaid kogu ettevõtte ühisest pingutusest.

Osale arutelus

  • Mart Nõmper, Rödl & Partner Audit OÜ vandeaudiitor
    Tanel Ammussaar, Rödl & Partner Audit OÜ audiitor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad