II osa Finantsanalüüs: mineviku tõlgendus annab juhised tulevikuks

Ave Nuka selgitab finantsanalüüsi suhtarvude meetodit
Ave Nuka selgitab finantsanalüüsi suhtarvude meetodit

Ettevõtte finantsaruannetes kajastuvad minevikus toimunud sündmused. Selle alusel saab ettevõte anda hinnangu finantsolukorrale ja sättida suundi tulevikuks. Ettevõtte finantsandmeid on võimalik analüüsida mitmel viisil.

Aruannete horisontaal- ja vertikaalanalüüsist oli juttu ajakirja eelmises numbris. Selles artiklis on vaatluse all finantsanalüüsi suhtarvude meetod, mis võimaldab esile tuua finantsnäitajate vahelisi seoseid ning leida põhjuse-tagajärje seoseid ja tegevustulemuse mõjutajaid.

Finantssuhtarve võib tuletada palju ja erinevaid. Ühe suhtarvuga pole võimalik anda täielikku ülevaadet ettevõtte finantsolukorrast. Milliseid suhtarve kasutada, sõltub huvigrupist, kelle seisukohast finantsaruandeid analüüsitakse. Seetõttu on oluline püstitada eesmärk, mida suhtarvude abil teada saada soovitakse. Ettevõtte osanikke ja potentsiaalseid investoreid huvitab pikaajaline kasumi teenimine ning ettevõtte jätkuv tegutsemine. Laenuandjaid ehk kreeditore huvitab ettevõtte kapitalistruktuur, raha õigeaegne laekumine ja võime genereerida raha põhitegevusest. Eesmärgist ja huvist lähtuvalt tuleks valida analüüsiks sobivad suhtarvud ning võrreldavad andmed.

Arvestada tuleb aruannete koostamise põhimõtteid

Suhtarvuanalüüsi puhul tuleks arvestada algandmete ehk raamatupidamisaruannete kvaliteeti ja koostamise asjaolusid. Eeldades, et kasutatavad võrdlusandmed on asjakohased ja tõepärased, on suhtarvuanalüüsi läbiviimisel vaja arvestada lisaks järgmiste aspektidega. On vaja teada, kas aruandetulemusi on mõjutanud ühekordsed tehingud, mis avaldavad mõju vaid konkreetse aasta tulemustele (olulised vara allahindlused, sihtfinantseerimise tulu kajastamine jms).

Meeles tuleks pidada aruannete koostamise põhimõtteid. Näiteks kasumiaruandes kui perioodiaruandes kajastatakse kogu majandusaasta tulemust, ent bilansis kui seisundiaruandes tulemusi kindlal ajahetkel, majandusaasta lõpus. Seetõttu tuleb suhtarve arvutades bilansi näitajate puhul kasutada majandusaasta keskmisi tulemusi. Veel tuleks jälgida, et võrreldavatel ettevõtetel oleks majandusaasta sama alguse ja lõpuga. Suhtarvuanalüüsi muudab keerukamaks ka asjaolu, et võrreldavad ettevõtted võivad olla elutsükli erinevas järgus, mis kajastub ka finantsseisus ja -tulemuses.

Kui finantsaruannete horisontaal- ja vertikaalanalüüsi abil selguvad ettevõtte finantstulemuste muutused, siis suhtarvuanalüüs aitab neid muutusi tõlgendada ning aru saada, kas muutused on ettevõtte jaoks soodsad või mitte.

Finantssuhtarvude liigitus

Mikro- ja väkeettevõtjal on suhtarvude valik piiratud tulenevalt sellest, et neil on kohustus esitada neljast raamatupidamise põhiaruandest vaid kaks, bilanss ja kasumiaruanne. Seetõttu tutvustatakse järgnevalt suhtarve, mille algandmed pärinevad neist kahest aruandest.

Finants- ehk rahandussuhtarvud, mida mikro- ja väikeettevõtja aruandlusandmete alusel arvutada, võib liigitada nelja kategooriasse:

• maksevõime- ehk likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võimet katta lühiajalisi kohustisi;

• efektiivsus- ehk toimimissuhtarvud, mis näitavad varade kasutamist müügitulu genereerimisel;

• kapitali struktuuri ehk finantsvõimenduse suhtarvud, mis iseloomustavad võõrkapitali kasutamist ning näitavad oma- ja võõrkapitali kasutamise osakaalu;

• tasuvus- ehk rentaablussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte vara ja kapitali tulusust.

Loetelusse võiks lisada ka turuväärtuse suhtarvud, aga need vajavad arvutustesse aktsia või osa turuhinda. Seega mikro- ja väikeettevõtja korral pole võimalik turuväärtuse suhtarve leida.

Suhtarve väljendatakse protsentides, rahas, päevades või kordades. Seega tuleb analüüsi käigus selgeks teha, mida konkreetne suhtarv näitab ja millistes ühikutes seda väljendatakse. Järgnevalt on esitatud valik peamistest suhtarvudest, mis võiksid mikro- ja väikeettevõtjale infoallikaks olla.

Maksevõime- ehk likviidsussuhtarvud

Maksevõime ehk likviidsuse analüüs on üks olulisemaid analüüse, sest ettevõtte pankroti põhjustab enamasti maksejõuetus. Maksevõimesuhtarvud näitavad, kas ettevõttel on piisavalt raha ja kiiresti rahaks muudetavat vara oma kohustiste õigeaegseks tasumiseks. Maksevõime hindamisel tuleb tähele panna, et andmed saadakse valemitesse bilansist ja need on ühe kuupäeva, majandusaasta lõpu seisud, mistõttu ei saa väita, et kogu majandusaasta jooksul on ettevõtte maksevõime tase olnud samasugune.

Enam levinud maksevõimenäitaja on lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio), mis kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga.

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustised.

Saadud tulemus näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustiste kogusummast. Erialakirjanduses on välja toodud kattekordaja hindamise üldised kriteeriumid: üle 1,6 – maksevõime hea, alla 0,9 – maksevõime nõrk. Kui ettevõtte maksevõime on madal, ei suuda ta täita oma lühiajalisi kohustisi, mistõttu kasvavad kohustised käibevarast kiiremini ja suhtarvu väärtus väheneb. Näitaja väärtus sõltub suuresti tegevusharust ja ettevõtte suurusest. Näiteks teenindusettevõtte varude tase on minimaalne ja seetõttu on tema maksevõimenäitajad madalamad kui tootmisettevõttel.

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja puuduseks on, et see ei arvesta käibevara struktuuriga ja arvutamisel võetakse arvesse ka käibevara, mida ei saa kiiresti rahaks konverteerida, näiteks varud. Jättes varud maksevõime näitajast välja, saab arvutada likviidsuskordaja, mida nimetatakse ka happetesti näitajaks (quick ratio, acid test ratio).

Likviidsuskordaja = (käibevara – varud) / lühiajalised kohustised.

Likviidsuskordaja näitab ettevõtte võimet täita lühiajalisi kohustisi varusid müümata. Üldise hindamiskriteeriumina võib siin kasutada arvu 1: kordaja väärtus üle ühe näitab, et lühiajaliste kohustiste tähtaegne tasumine probleeme ei tekita. Likviidsuskordaja alla 0,3 väljendab nõrka maksevõimet ning võib viidata laenude, arvete, maksete jm lühiajalise kohustise mittetähtaegsele tasumisele.

Maksevõime näitaja parandamiseks tuleb suurendada likviidseid käibevarasid ja vähendada lühiajalisi kohustusi. Näiteks kui majandusaasta lõpus on plaanis soetada põhivara nii, et aruandesse jääb võlg üles, siis võiks selle ostutehingu teha hoopis järgmise majandusaasta alguses.

Efektiivsus- ehk toimimissuhtarvud

Efektiivsussuhtarvude abil saab iseloomustada ettevõtte varade kasutamist ehk varade juhtimist. Vara kasutamise efektiivsust iseloomustavad käibekordajad, mille leidmiseks võrreldakse müügitulu vara maksumusega. Suhtarve võib arvutada nii vara kohta tervikuna kui ka vara liikide lõikes. Põhiliselt kasutatakse nelja efektiivsussuhtarvu: koguvara käibekordaja (total assets turnover ratio), lühiajalise võlgnevuse käibekordaja (receivables turnover ratio), varude käibekordaja (inventory turnover ratio) ja põhivarade käibekordaja (fixed asset turnover ratio). Suhtarvu leidmiseks jagatakse müügitulu keskmise varaga. Keskmise vara leidmiseks tuleb vara maksumusele majandusaasta alguses liita vara maksumus majandusaasta lõpus ja saadud tulemus jagada kahega.

Koguvara käibekordaja = müügitulu / keskmine koguvara.

Suhtarv näitab, kui aktiivselt on ettevõte suutnud varasid müügitulu genereerimisel rakendada ehk mitu eurot müügitulu saadi ühe varasse paigutatud euro kohta. Seega mida suurem suhtarvu väärtus, seda parem.

Koguvara käibekordaja kujunemist mõjutab üksikute varaliikide kasutamise intensiivsus. Täpsema info saamiseks, milliste varade juhtimine on olnud efektiivsem ja enim panustanud müügitulu genereerimisse, tuleb leida käibekordajad varaliikide lõikes.

Selleks, et leida, mitu korda toimub aruandeperioodi jooksul debitoorse ehk ostjate võlgnevuse tasumine ja mitme päeva jooksul ostjad ettevõttele tasuvad, saab lühiajalise võlgnevuse käibekordaja alusel leida ka lühiajalise nõude käibevälte.

Lühiajalise (debitoorse) võlgnevuse käibekordaja = müügitulu / keskmine debitoorne võlg.

Lühiajalise võlgnevuse käibevälde = 365 / lühiajalise võlgnevuse käibekordaja.

Lühiajalise võlgnevuse käibevälde näitab, milline on tegelik keskmine ostjate arvete laekumise periood. Mida lühem see on, seda parem. Saadud näitajat võib võrrelda ettevõtte poolt ostjatele antavate maksetähtaegadega.

Olenevalt ettevõtte tegevusharust võivad varud moodustada suure osa ettevõtte käibekapitalist. Hindamaks varude juhtimise efektiivsust, saab leida varude käibekordaja, mis näitab, mitu korda varud aruandeperioodil vahetuvad, ja varude käibevälte, mis näitab, mitme päeva jooksul keskmiselt varud realiseeritakse.

Varude käibekordaja = müügitulu / keskmine varu.

Mida suurem käibekordaja väärtus, seda parem: ettevõtte varud vahetuvad kiiresti, seega ka kasumit teenitakse kiiremini.

Varude käibevälde = 365 / varude käibekordaja.

Käibeväldet väljendatakse päevades. Seega, mida lühem on periood, mil varud ära müüakse, seda parem. Kui varusid mõistliku aja jooksul ära ei müüda, siis on ettevõte investeerinud suure osa oma rahast varadesse, mida võib olla keeruline kiiresti tagasi rahaks muuta. Suures koguses seisma jäänud varu võib põhjustada likviidsusprobleeme.

Hindamaks, kui efektiivselt ettevõte kasutab põhivara müügitulu saamiseks, tuleb leida põhivara käibekordaja.

Põhivara käibekordaja = müügitulu / keskmine põhivara jääkmaksumus.

Leitud suhtarvu suur väärtus tähendab, et ettevõte kasutab oma põhivara efektiivselt. Väike suhtarvu väärtus tähendab liigset investeerimist põhivarasse võrreldes sellest saadava müügituluga. Ettevõttel tuleks üle vaadata oma põhivara nimekiri, kas kõik arvel olevad varad ikkagi on tulu teenimiseks rakendatud. Põhivara käibekordaja väärtust mõjutavad ka valitud amortisatsioonimeetod ja -määr ning põhivara soetamine või müük aruandeperioodil.

Finantsvõimendus ehk kapitali struktuur

Ettevõtte kapital tuleb kahest allikast: omakapital ja võõrkapital. Kapitali struktuuri suhtarvud näitavad, mil määral ettevõte kasutab finantsvõimendust ehk laenatud kapitali. Kapitali struktuuri ehk bilansi passivas iseloomustavad oma- ja võõrkapitali osakaalu nii võlakordaja (total debt ratio) kui ka soliidsuskordaja (equity ratio).

Võlakordaja = (kohustised / koguvara) × 100%.

Soliidsuskordaja = (omakapital / koguvara) × 100%.

Kui kogukapital on 100%, siis suhtarvude tulemused näitavad selles oma- ja võõrkapitali proportsiooni.

Finantsjuhtimise seisukohalt on võõrkapital odavam, kuna risk on laenuandja poolt hinnatud. Seega võiks võõrkapitali osakaal olla suurem, kuni 70%. Samas kaasneb suurema võõrkapitaliga ka suurem tundlikkus riskide realiseerumisel ja madalam laenuvõimekus. Laenuandjatele meeldib pigem väike võõrkapitali osakaal. Mikroettevõtjal tuleb lisaks meeles pidada raamatupidamise seaduses kehtestatud mikroettevõtja kriteeriumit, et aruandeaasta bilansipäeval ei tohi kohustised olla suuremad kui omakapital. Seega mikroettevõtja peab tegevuse finantseerimiseks suuremas osas kasutama omanike kapitali ja kasumijääki.

Tasuvus- ehk rentaablussuhtarvud

Äritegevus peab olema tasuv ehk ettevõttel tuleb teenida kasumit. Rentaabluse analüüs on oluline, kuna kõrge likviidsus ega kapitali soodne struktuur ei pruugi tagada piisavat kasumit. Rentaablussuhtarvud mõõdavad, kui efektiivselt suudab ettevõte läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt kasumit teenida. Rentaablust väljendatakse protsentides, kuid arvutustulemusi võib esitada ka tulusummana vastava näitaja ühe euro kohta. Enam levinud on rentaabluse leidmine puhaskasumi alusel.

Müügikäibe puhasrentaablus (net profit margin), mida tuntakse ka kasumimarginaali nime all, näitab, mitu senti teenis ettevõte müügikäibe igalt eurolt puhaskasumit. Näitaja peegeldab ettevõtte hinnakujundust ja kulude struktuuri.

Müügikäibe puhasrentaablus = (puhaskasum / müügitulu) × 100%.

Üldiselt, mida suurem suhtarvu väärtus, seda parem. Väike käiberentaabluse väärtus võib tähendada konkurentsist tulenevat hinnasurvet, suurenenud müügi- või tootmiskulusid, mis vähendavad kasumi teenimise võimet.

Ettevõtte juhtkonna otsuste efektiivsust varade kasutamisel iseloomustab koguvara puhasrentaablus (return on assets, ROA).

Koguvara puhasrentaablus = (puhaskasum / keskmine koguvara) × 100%.

Mida kõrgem on koguvara puhasrentaablus, seda efektiivsemalt on varasid kasutatud kasumi teenimiseks. Varade rentaabluse näitaja võib olla eksitav juhul, kui varad on soetatud kaua aega tagasi ja nende väärtust ei ole hindade üldise tõusu korral bilansis ümber hinnatud. Sel juhul võib näitaja väärtus ettevõtte tegevuse rentaablust üle hinnata.

Osanikele pakub kindlasti huvi omakapitali puhasrentaablus (return on equity, ROE), mis näitab osanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust.

Omakapitali puhasrentaablus = (puhaskasum / keskmine omakapital) × 100%.

Mida suurem see näitaja on, seda parem. Ettevõtte osanikud on huvitatud võimalikult kõrgest omakapitali tootlusest, kuna selle alusel saavad nad otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem kui võimalikud teised investeerimisalternatiivid.

Ettevõtte tegevuse tasuvuse suurendamiseks on kaks peamist viisi: müügitulu suurendamine ja kulude vähendamine. Kasumlikkuse suurendamine ongi juhtide igapäevaülesanne, millega seoses tuleks aru saada, kus ja millised kulud tekivad, miks need tekivad ning kas ja kuidas on võimalik neid vähendada.

Suhtarvude võrdlemine

Tavaliselt võrreldakse ettevõtte suhtarve möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et uurida finantsolukorra muutumist. Samuti võib ettevõtte suhtarve võrrelda välja töötatud üldiste hindamiskriteeriumitega, kuid tulemuste tõlgendamisel tuleks arvestada tegevust ja selle eripära. Tuvastamaks suhtarvude põhjal ettevõtte konkurentsipositsiooni, võib neid võrrelda konkurentide vastavate näitajatega või tegevusharu keskmiste näitajatega.

Konkurentidega võrdlemisel tuleks tähele panna, et arvestusmeetodid (sh amortisatsioonimeetodid ja -määrad) võivad olla erinevad ning see võib põhjustada näitajate erinevust.

Siiski on soovitatav võrrelda ettevõtte suhtarve pigem konkurentide suhtarvudega kui tegevusharu keskmistega, sest harukeskmise arvutamisel on kasutatud kõigi, ka väheedukate ettevõtete näitajaid ja võrdlemiseks kasutatav näitaja ei pruugi olla sobiv võrdlusbaas.

Kokkuvõetult seisneb rahandussuhtarvude tõeline väärtus selles, et saadakse finantsolukorrast ülevaade ning vastus küsimusele, miks finantsseis ja -tulemus selline on. Kasutades finantsanalüüsist saadud infot juhtimisotsusteks, on ettevõttel võimalik õigel ajal reageerida muutustele, vältida finantsraskusi ja parandada konkurentsipositsiooni.

Osale arutelus

  • Ave Nukka, rahanduse lektor, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad