Töötajate rahulolu põhipalgaga on kasvanud

Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder
Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder

Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee selle aasta kevadel korraldatud töötajate ja tööotsijate uuringust selgus, et koos töötasu ja põhipalga kasvuga on suurenenud ka töötajate rahulolu oma põhipalgaga.

Uuringu tulemused näitavad, et töötasu suhteliselt kiire kasvu taga on suuresti põhipalga kasv. Paljudes organisatsioonides (61%) korrigeeriti eelmise aasta lõpul või selle aasta alguses kõigi töötajate või mõne töötajarühma põhipalka, ligi veerand (23%) organisatsioone plaanis põhipalka tõsta ka järgmistel kuudel. Töötajate küsitluses osalenutest ligi pooltel (47%) oli põhipalk 2018. aastal muutunud, aasta varem oli neid, kel samal aastal oli põhipalk muutunud, 38%.

Oma põhipalgaga oli täiesti rahul 8% ja pigem rahul 31% uuringus osalenud töötajatest. Üldse ei olnud oma põhipalgaga rahul 10% ja pigem ei olnud rahul 23% vastanutest. Töötajate rahulolu põhipalgaga on peaaegu samal tasemel 2016. aasta kevadel tehtud uuringu tulemustega, aga 2017. aastaga võrreldes on rahulolu veidi suurenenud.

Aprillis 2018 oli keskmine brutopõhipalk oma põhipalgaga pigem rahul olevatel töötajatel 1539 eurot ja oma põhipalgaga täiesti rahulolevatel töötajatel 1771 eurot. Töötajad, kes ei olnud üldse oma põhipalgaga rahul, teenisid keskmiselt 905-eurost brutopõhipalka ning töötajad, kes pigem ei olnud rahul, said keskmiselt 1059 euro suurust brutopõhipalka.

Madalapalgaliste rahulolu põhipalgaga on kasvanud

Põhipalgaga rahulolu on rohkem kasvanud madalama palgaga töötajate grupis. Seda võivad olla mõjutanud alampalga kasv ja maksuvaba tulu arvestamise muutus, mis on töötajatele rohkem raha kätte jätnud. Kui aasta tagasi oli oma põhipalgaga täiesti või pigem rahul 13% madalama palgaga töötajatest, siis sel kevadel oli neist oma põhipalgaga rahul 23%. Oma põhipalgaga ei olnud rahul üle poole madalama palgaga töötajatest – üldse ei olnud rahul 20% ja pigem ei olnud rahul 31% vastanutest. Eelmisel aastal oli oma põhipalgaga rahulolematuid selles grupis veelgi enam – üldse ei olnud rahul 33% ja pigem ei olnud rahul samuti 33% vastanutest.

Palgainfo Agentuuri uuringu tulemuste analüüsis jagatakse palgasaajad töötasu suuruse järgi nelja võrdsesse gruppi nii, et igasse gruppi kuulub 25% vastanutest. Madalama töötasu gruppi kuuluvate töötajate brutotöötasu jäi 2018. aasta aprillis alla 850 euro (1. kvartiil), 2017. aasta kevadel oli see kuni 765 eurot. Kõrgema palgaga töötajate brutotöötasu oli 2018. aasta kevadel üle 1616 eurot ja aasta tagasi üle 1498 euro (3. kvartiil).

Kuigi madalama palgaga töötajate rahulolu on kasvanud, on erinevused põhipalgaga rahulolus sõltuvalt töötasu tasemest siiski üsna suured – kõrgema töötasuga ehk üle 3. kvartiili teenivatest töötajatest oli oma põhipalgaga rahul suurem osa vastanutest – täiesti rahul 16% ja pigem rahul 48%. Üldse ei olnud oma põhipalgaga rahul 3% ja pigem ei olnud rahul 11% kõrgema palga saajatest.

Töötajate toimetulek töötasuga on paranenud

Rahulolu töötasu ja põhipalgaga mõjutab oluliselt see, milliseks hindavad töötajad oma toimetulekut töötasuga. Hinnangud toimetulekule sõltuvad omakorda ootustest elukvaliteedile, ülalpeetavate ja sissetulekut omavate leibkonna liikmete arvust, laenukohustuse olemasolust ning tarbimisharjumustest.

Varasemate uuringute tulemustega võrreldes on töötajate toimetulek töötasuga paranenud – vähenenud on nende osatähtsus, kes hindavad oma toimetulekut väga halvaks või halvaks ning suurenenud nende töötajate osatähtsus, kes hindavad oma toimetulekut keskmiseks või heaks.

Suurenenud on ka keskmine töötasu toimetulekugruppides – kui aasta tagasi oli oma toimetulekut keskmiseks hindavate töötajate keskmine brutotöötasu 1182 eurot, siis sel kevadel oli see üle 100 euro suurem – 1293 eurot.

Põhipalgaga rahulolu mõjutab toimetulek töötasuga

Uuringu tulemused näitavad, et rohkem kui töötasu suurus mõjutab põhipalgaga rahulolu töötaja hinnang oma toimetulekule. Pooled (50%) töötajatest, kes tulevad oma töötasuga väga halvasti toime, ei ole oma põhipalgaga üldse rahul, 30% pigem ei ole rahul. Samas oma töötasuga väga hästi toime tulevatest töötajatest on oma põhipalgaga täiesti rahul 47% ja rohkem kui kolmandik (35%) on pigem rahul.

Põhipalgaga rahulolu mõjutab ka see, millal see viimati muutus

Põhipalgaga on rohkem rahul need töötajad, kelle põhipalk muutus viimati 2018. aastal – 10% neist oli oma põhipalgaga täiesti rahul ja rohkem kui kolmandik (36%) pigem rahul. Põhipalgaga on vähem rahul töötajad, kelle põhipalk muutus viimati 2014. aastal või varem. Kuna põhipalga muutus tähendab tavaliselt palgatõusu, siis on ka ootuspärane, et palgakasv toob mõneks ajaks kaasa rahulolu sellega.

Rohkem kui kolmandik töötajatest ei pea oma töötasu õiglaseks, konkurentsivõimeliseks ega motiveerivaks

Palga suuruse kõrval uurib Palgainfo Agentuur ka seda, kuidas töötajad oma töötasu tajuvad ning millised tegurid mõjutavad rahulolu ja rahulolematust töötasuga.

Töötajate tööturu- ja palgauuringus osalejatel paluti märkida, kuivõrd nad nõustuvad etteantud väidetega tasustamise kohta.

Kõige vähem (25%) oli nõustujaid väitega, et töötasu sõltub nende tööpanusest – pea pooled (49%) töötajad ei nõustunud selle väitega (joonis 1).

Vähem nõustuti ka väidetega „minu töötasu on tööturul konkurentsivõimeline“, „minu töötasu on motiveeriv“ ja „minu töötasu on õiglane“. Vastanuid, kes üldse ei nõustunud või pigem ei nõustunud kõigi kolme väitega, oli üle kolmandiku (37%).

Suurema osa (71%) vastanute jaoks on nende tasustamise põhimõtted arusaadavad, samuti on kahele kolmandikule (68%) uuringus osalenutest arusaadav töötasu maksustamine.

Töötajate hinnangud tasustamisele on positiivsemaks muutunud

Võrreldes eelmise aasta kevadega oli veidi rohkem neid, kes arvasid, et nende töötasu on õiglane, konkurentsivõimeline ja motiveeriv ning sõltub tööpanusest. Seega on töötajate hinnang tasustamisele nende tegurite osas positiivsemaks muutunud.

Kuigi madalama palgaga töötajate hinnang tasustamisele on muutunud positiivsemaks, on erinevused töötasugruppide lõikes üsna suured. Sel kevadel uuringus osalenud madalama palgaga töötajatest (kuni 1. kvartiil) 21% ei nõustunud üldse väitega, et nende töötasu on õiglane. Aasta tagasi oli selles grupis mittenõustujaid märksa rohkem – 31%. Samas oma töötasu õiglaseks pidavate vastanute osatähtsus selles grupis eriti kasvanud ei ole. Kõrgema palgaga (üle 3. kvartiili teenivatest) töötajast pidas aga oma töötasu õiglaseks ehk nõustus täiesti selle väitega üle veerandi (26%) sel kevadel uuringus osalenutest, aasta tagasi nõustus selles grupis väitega 23% vastanutest.

Sarnaselt jagunevad ka hinnangud väidetele „minu töötasu on konkurentsivõimeline“ ja „minu töötasu on motiveeriv“: madalama palgaga töötajate seas on kahanenud nende osatähtsus, kes üldse väidetega ei nõustunud, nõustujate osatähtsus samas väga palju tõusnud ei ole. Kõrgema palgaga töötajate hinnangud erinevad madalama palgaga töötajate omadest oluliselt, aga aastaga väga palju muutunud ei ole.

Põhipalgaga rahulolu mõjutab töötasu motiveerivus, õiglus ja konkurentsivõimelisus

Kui vaadata nõustumist tasustamise väidetega ja rahulolu põhipalgaga, siis mõjutab põhipalgaga rahulolu või rahulolematust rohkem see, kas töötasu hinnatakse õiglaseks, motiveerivaks ning konkurentsivõimeliseks. Töötajad, kes hindasid oma töötasu õiglaseks, motiveerivaks ja konkurentsivõimeliseks, olid oma põhipalgaga keskmiselt palju rohkem rahul kui töötajad, kelle hinnangul nende töötasu ei olnud õiglane, motiveeriv ega konkurentsivõimeline.

Töö tasustamise põhimõtete ja maksustamise arusaadavus, samuti töötasu sõltuvus tööpanusest põhipalgaga rahulolu sellisel määral ei mõjuta. Küll aga mõjutab see, kas töötajad näevad seost oma tööpanuse ja töötasu vahel, rahulolu lisatasu teenimise võimalusega – töötajad, kes nõustusid väitega, et nende töötasu sõltub tööpanusest, olid lisatasu teenimise võimalusega keskmiselt märksa rohkem rahul, kui töötajad, kes selle väitega ei nõustunud.

Pea poolte vastanute hinnangul ei sõltu nende töötasu tööpanusest

Hinnangutes töö tasustamisele nõustuti kõige vähem väitega „töötasu sõltub minu tööpanusest“. Selle väitega nõustumine või mittenõustumine ei mõjutanud väga palju rahulolu põhipalgaga, kuid mõjutas rahulolu lisatasu teenimise võimalusega – töötajad, kelle hinnangul sõltus nende töötasu tööpanusest, olid lisatasu teenimise võimalusega rohkem rahul kui töötajad, kes oma tööpanuse ja töötasu vahel seost ei näinud.

Töötasu ja tööpanuse vahelise seose tunnetamine sõltus ka sellest, kas töötaja sai lisatasusid või maksti talle ainult põhipalka. Töötajatest, kes said aprillis lisaks põhipalgale lisatasusid, nõustus rohkem kui kolmandik (35%) väitega, et nende töötasu sõltub tööpanusest – 15% nõustus täiesti ja 20% pigem nõustus. Samas oli üle kolmandiku (38%) ka neid lisatasu saajaid, kes ei nõustunud sellega, et nende töötasu sõltub tööpanusest.

Töötajatest, kes said aprillis 2018 ainult põhipalka, nõustus 23% sellega, et nende töötasu sõltub tööpanusest. Üle poole (55%) ainult põhipalka saanud töötajatest oma töötasu ja tööpanuse vahel seost ei tunnetanud.

Ametirühmade lõikes oli ametnike ning müügi- ja teenindustöötajate seas kõige enam (55%) neid, kes ei nõustunud väitega, et nende töötasu sõltub tööpanusest. Oma töötasu ja tööpanuse vahel nägid seost sagedamini mootorsõidukite ja liikurmasinate juhid ning oskustöötajad ja käsitöölised, kellele makstakse ka sagedamini lisatasu.

Töö tasustamine mõjutab oluliselt töötajate lojaalsust

Töötaja käitumist organisatsioonis ja tööturul mõjutab ühelt poolt see, kuivõrd rahul või rahulolematu on ta oma töötingimustega. Teisalt mõjutab töötaja käitumist ka see, mida teised organisatsioonid pakuvad – kui atraktiivne see töötaja jaoks on, kui tõenäoliseks hindab ta pakutava töökoha saamist ja kui võimalikuks töökoha vahetust.

Palgainfo Agentuur hindab töötajate lojaalsust mitme küsimuse põhjal: kuivõrd aktiivne on töötaja tööturul, kas ta on kandideerinud teistesse ettevõtetesse tööle ja plaanib lähiajal töökohta vahetada ning kui pikka staaži oma praeguse tööandja juures kavandab. Peale lojaalsuse uurib agentuur ka seda, milliste töötingimustega on töötaja rahul ja millistega mitte ning kuidas mõjutab see tema tööturukäitumist. Samuti küsiti sel kevadel töötajate küsitluses osalenutelt, millise palgapakkumise ja milliste töötingimuste pärast nad töökohta vahetaksid.

Lojaalsuse näitajad on kõige madalamad töötajatel, kes ei ole üldse oma tööga rahul, ja kõige kõrgemad oma tööga täiesti rahul olevatel töötajatel. Samas on neid, kes ei ole oma tööga üldse rahul, üsna vähe – vaid 2% vastanutest. Oma tööga oli täiesti rahul 20% uuringus osalenutest ja pigem rahul 54% (joonis 2).

Tööga rahulolematust tekitavad kõige enam ebahuvitavad tööülesanded ja kehv läbisaamine töökaaslastega, aga ka rahulolematus tööaja korralduse, töökoormuse ning töövahenditega.

Töötajad, kes on rahul oma põhipalga, lisatasu teenimise võimaluse, töökorralduse ning arengu- ja karjäärivõimalustega organisatsiooni sees, on ka tööga üldiselt rohkem rahul ja oma tööandjale märksa lojaalsemad kui töötad, kes nende teguritega rahul ei ole.

Enamik töötajaid vahetaks suurema töötasu pärast töökohta

Suurem töötasu on ka oluline põhjus, miks töötajad on valmis töökohta vahetama. Uuringus küsiti töötajatelt, millise palgapakkumise saamisel vahetaksid nad töökohta, kui muud töötingimused jääksid samaks. Üle poole (53%) töötajatest oleks kindlasti valmis töökohta vahetama rohkem kui 30% suurema töötasu pakkumise korral, 21–30% suurema töötasu pärast oleks valmis töökohta vahetama veerand (25%) töötajatest ja 11–20% suurema töötasu pärast 8% töötajatest (joonis 3).

Kaks aastat tagasi, 2016. aasta kevadel, esitati sama küsimus tööpakkumistele avatud ja aktiivselt tööd otsivatele uuringus osalenutele. Toonaste tulemustega võrreldes on vähenenud nende töötajate osatähtsus, kes parema palgapakkumise pärast kindlasti töökohta vahetaksid.

Huvitav töö ja arenguvõimalus meelitavad töötajaid mujale tööle

Töötasu kõrval mõjutavad töökoha vahetamise otsust veel mitmed muud tegurid. Selleks, et hinnata teiste tegurite olulisust töökoha vahetamisel, paluti töötajatel hinnata, milliste tingimuste muutumise korral vahetaksid nad töökohta, kui töötasu jääks samaks.

Samad tegurid, mis hoiavad töötajat organisatsioonis ja tugevdavad lojaalsust, võivavad töötaja ka organisatsioonist ära meelitada, eriti kui ta nendega oma praeguse töö juures rahul ei ole. Ligi kolmandik (30%) töötajatest oleks valmis töökohta vahetama huvitavama töö pärast. 27% teeks seda paremate tööalaste arenguvõimaluste pärast ja pea sama paljud (26%) juhul, kui juhid suhtuks töötajatesse lugupidavamalt. Ka parem juhtimiskvaliteet, lisatasu teenimise võimalus ja rohkem vaba aega võivad töötaja töökohta vahetama meelitada.

Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee küsitlevad tööandjaid ja töötajaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Sel kevadel osales töötajate tööturu- ja palgauuringus 9067 inimest, neist 86% ehk 7811 oli aprillis tööga hõivatud, 14% ei töötanud. Organisatsioonide tööturu- ja palgauuringu veebiküsitluses osalesid 519 organisatsiooni esindajad.

Osale arutelus

  • Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad