Konsignatsioonikauba arvestus

Juta Tikk käsitleb konsignatsioonikauba arvestust
Juta Tikk käsitleb konsignatsioonikauba arvestust

Majandusüksused kasutavad müügi elavdamiseks mitmesuguseid koostöömudeleid. Mõnikord delegeerivad nad kauba müügi teisele ettevõtjale. Kauba tarnija ülesanne ja huvi on hoolitseda müügi häireteta toimimiseks piisava kaubavaru olemasolu eest edasimüüja laos.

Kauba müüki edasimüüja kaudu nimetatakse konsignatsiooniks: konsignatsiooni- ehk komisjonimüügiks. Edasimüüjale lähetatud kaupa nimetatakse konsignatsioonikaubaks. Edasimüüja ladustab kauba oma laos, mida nimetatakse konsignatsioonilaoks.

Sellise koostöömudeli puhul tekivad finantsarvestajatel mitmed küsimused: kellele ikkagi kuulub konsignatsioonilaos paiknev kaup ning kuidas konsignatsioonikaupa ja sellega tehtud tehinguid aruannetes õigesti kajastada?

Selle artikli eesmärk on käsitleda konsignatsioonikauba raamatupidamisarvestust ja seepärast komisjonilepingu juriidilistel aspektidel ei peatuta. Kauba lähetamise ja hoiustamisega seonduvat käsitletakse ainult arvestuse mõistmiseks vajalikul määral. Konsignatsioonikauba arvestust käsitlevat eestikeelset teaduskirjandust peaaegu ei ole, kasutatud on Nikolai & Basley (2003) ning Kieso & Weygandti (1998) finantsarvestuse keskkursuse õpikuid, vastavalt lk 287 ja 809–810 ning lk 399 ja 1002–1003.

Kauba kuuluvus määratakse poolte kokkuleppes

Konsignatsioonikauba arvestust käsitleb RTJ 4 „Varud” punkt 23, millest on järgnevalt esitatud väljavõte.

Konsignatsioonikaubad

23. Juhul kui üks ettevõte (edasimüüja) teostab teise ettevõtte (tarnija) varude müüki (konsignatsioonimüük), kajastatakse varusid selle ettevõtte bilansis, kes kannab põhilised varudega seotud riskid (nt kauba riknemise risk; turuhinna muutumise risk; kaupade finantseerimisega seotud riskid ja kulud). Juhul kui valdav osa konsignatsioonikaupadega seotud riske jääb tarnijale, kajastatakse antud kaubad tema bilansis. Juhul kui edasimüüja võtab endale kaupade realisatsiooniga seotud riskidest enamiku, kajastatakse antud kaubad tema bilansis.

Niisiis määratakse kauba kuuluvus poolte kokkuleppes. Kui põhilised kaubaga seotud riskid ja hüved lähevad üle edasimüüjale, on tegemist tavapärase ostu-müügitehinguga. Kauba omandiõigus läheb üle kauba edasimüüjale ja tarnitud kaup võetakse arvele edasimüüja bilansis varudena. Edasimüüja tasub tarnijale kauba eest kokkulepitud korras ja tähtajal ning on vaba kauplema sellega vastavalt oma ärimudelile. Käibemaksu arvestus ja kajastamine toimub käibemaksuseaduses kehtestatud ajal, kohas ja määras.

Kui aga valdav osa kauba realisatsiooniga seotud riske ja hüvesid jääb kauba tarnijale, lähtutakse lepingu sõlmimisel võlaõigusseaduse 39. peatükist „Komisjonileping”. Järgnevalt on esitatud väljavõte võlaõigusseaduse § 692 „Komisjonilepingu mõiste”.

Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu).

Tarnija annab konsignatsioonikauba edasimüüjale üle saatelehega, millele ta algdokumendi muude kohustuslike rekvisiitide kõrval märgib kaupade

• soetusmaksumuse tarnija (komitendi) bilansis;

• müügihinna, mille kehtestab tarnija (komitent).

Müüki (käivet käibemaksuseaduse mõistes) kauba lähetamisel ei toimu, seega käibemaksu tarnija ei lisa.

Tarnija ja edasimüüja lepivad kokku edasimüügiga seotud otsekulud, mille kompenseerib tarnija (komitent), ja edasimüüja (komisjonäri) teenitava komisjonitasu, mille tarnija (komitent) maksab teenuse osutamise eest. Pooled lepivad kokku ka perioodi, mille kohta edasimüüja esitab tarnijale aruande müüdud kaupade koguste, maksumuse ja müügiga seotud otsekulude lõikes.

Edasimüüja vastutus kaubakoguse ja hoiutingimuste eest

Edasimüüja võtab kõigepealt kauba oma lattu vastutavale hoiule, mis tähendab, et ta vastutab kauba koguselise säilimise ja nõuetekohaste hoiutingimuste tagamise eest kuni kauba müügini kolmandatele osapooltele. Edasimüüja vastutus kaubakoguse ja hoiutingimuste eest ei tähenda valdavat osa kaupade realisatsiooniga seotud riskidest ja hüvedest.

Edasimüügiks lähetatud kaup jääb kuni müügini tarnija bilanssi. Seega:

1) pooled sõlmivad komisjonimüügilepingu ja tarnija annab kauba saatelehega edasimüüjale vastutavale hoiule;

2) tarnija ei kajasta konsignatsioonikauba saatmisel edasimüüjale müügitulu ja nõudeid ega kaubakulu ja varude jäägi vähenemist;

3) selleks, et arvestuses eristada konsignatsioonikaupa kaubast, mis füüsiliselt paikneb tarnija laos, kantakse see kaup põhikontolt „Müügiks ostetud kaup” üle täiendkontole, mille nimetuseks võiks olla kas „Komisjonimüügile antud kaup” või midagi muud sobivat. Oluline on, et konsignatsioonikaup oleks koguseliselt tuvastatav, sest kuigi see paikneb füüsiliselt edasimüüja juures, on see arvestuslikult tarnija bilansis kaubavaruna.

Näide

Tarnija kaubavaru enne kauba konsignatsioonimüügile saatmist on 100 000 eurot. Tarnija lähetab edasimüüjale konsignatsioonikaupa soetusmaksumusega 10 000 eurot. Konsignatsioonikaup paikneb edasimüüja laos ja on 31.12.20X1 müümata. Rohkem tehinguid kaubaga ei toimu. Tarnija raamatupidamiskanne kaupade lähetamise kohta edasimüüjale on järgmine:

Deebet: komisjonimüügile antud kaup10 000

Kreedit: müügiks ostetud kaup         10 000

Konto „Komisjonimüügile antud kaup” on konto „Müügiks ostetud kaup” täiendkonto.

Finantsseisundi aruandes on vajaduse korral lubatud kirjeid täiendavalt liigendada. Antud olukorras on mõttekas seda teha, sest siis on ka aruannetest näha, et osa tarnijale kuuluvast kaubast on eraldatud müügiks vahendaja kaudu. Raamatupidamise aastaaruande lisas esitab tarnija selgituse majandusaasta lõpul bilansis oleva konsignatsioonikauba nomenklatuuri, koguse, soetusmaksumuse ja asukoha kohta.

Edasimüüja võtab kauba oma lattu vastutavale hoiule ja kajastab seda kaupa kuni müügini bilansivälis(t)el konto(de)l või koostab vastutavale hoiule võtmise kohta memoriaalorderi. Kuna majandusüksused üldjuhul kasutavad raamatupidamisprogramme, on sobivam bilansivälise konto kasutamine, sest siis on hilisem müügiteenuse kajastamine programmi abil lihtsam.

NB! Konsignatsiooni korral ei tohi edasimüüja kehtestada kolmandatele osapooltele müüdava kauba müügihinda. Edasimüüja osutab tarnijale ainult müügiteenust, konsignatsioonikaup ei kuulu talle. Müügihinna, millele lisandub käibemaks, kui tarnija on käibemaksukohustuslane, määrab kauba omanik, s.o tarnija.

Seega edasimüüja

1) ei võta konsignatsioonikaupa raamatupidamises arvele oma varudena, sest see kaup kuulub tarnijale. Edasimüüja kajastab hoiukaupa bilansivälisel kontol, mille nimetus on näiteks „Komisjonimüügile võetud kaup”, või koostab vastavasisulise memoriaalorderi;

2) kajastab konsignatsiooniga seotud laekumisi ja väljaminekuid kontol, mille nimetuseks võiks olla näiteks „Komisjonimüügi arveldused tarnijaga”. NB! See konto on edasimüüja bilansikonto.

Edasimüüja kogub arveldusperioodil (näiteks kalendrikuus) konto „Komisjonimüügi arveldused tarnijaga” deebetisse vahendusmüügiga seotud väljaminekud ja nõuded, mille kompenseerimine on tarnijaga kooskõlastatud, ja kreeditisse vahendusmüügist laekunud summad. Konto „Komisjonimüügi arveldused tarnijaga” deebetsaldo perioodi lõpul näitab tarnija kohustist edasimüüja ees (sel juhul on edasimüüja väljaminekud ehk nõuded olnud suuremad kui konsignatsioonikauba müügist laekunud summad). Konto „Komisjonimüügi arveldused tarnijaga” kreeditsaldo perioodi lõpul näitab edasimüüja kohustist tarnija ees (sel juhul on konsignatsioonikauba müügist laekunud summad olnud suuremad kui need müügiga seotud väljaminekud ja nõuded, mille tarnija vastavalt lepingule peab kompenseerima).

Pooltevaheline arveldamine toimub nii, et edasimüüja esitab arveldusperioodi (kuu, kvartali vm perioodi) kohta tarnijale aruande, milles näitab sel perioodil tarnijalt saadud, tarnijale tagastatud, kolmandatele osapooltele müüdud ning perioodi lõpul jäägis oleva kauba koguse ja maksumuse. Selle aruande alusel kajastab tarnija kauba müügitulu (k.a käibemaks). Ühtlasi esitab edasimüüja tarnijale nõude müügiteenuse osutamise eest. Kuna käibemaksuarvestus toimub kuude lõikes, on arveldusperioodiks mõistlik kehtestada kalendrikuu.

Ülesanne

AS Tarnija saatis 01.04.20X2 AS-ile Vahendaja komisjonimüügile 10 ühikut kaupa. AS-i Vahendaja põhitegevus on kauba müük. Kauba viib kohale AS Auto. Transpordikulu, mille tasub AS Tarnija, on 100 eurot/tk. Kaup on AS-is Tarnija arvel soetusmaksumuses, 30 000 eurot/tk. Komisjonimüügilepingus on fikseeritud kauba soetusmaksumusest 20% kõrgem müügihind, mille kehtestas AS Tarnija ja millega AS Vahendaja müüb kaubad kolmandatele osapooltele. Samuti on lepingus sätestatud, et AS Vahendaja reklaamib kaupa ja reklaamikulu kompenseerib AS Tarnija. Lisaks on kokku lepitud AS-i Vahendaja komisjonitasu, mis moodustab 5% kauba müügihinnast. Mõlemad osapooled on käibemaksukohustuslased. Tehingute käibemaksumäär on 20%. Omavaheliste tehingute arveldusperiood on kalendrikuu. Tasaarvestus toimub järgmise kuu esimesel dekaadil, seega hiljemalt 10.05.20X2.

Järgnevalt asume ülesannet lahendama, vastates esitatud küsimustele. Vaatleme lähteandmetes kirjeldatud tehinguid ja sündmusi esmalt AS-i Vahendaja raamatupidamises.

01.04.20X2 saatis AS Tarnija kaubad AS-ile Vahendaja.

Küsimus 1

AS Vahendaja kajastab konsignatsioonikaupa

a) bilansikontol „Müügiks ostetud kaup”;

b) bilansivälisel kontol „Komisjonimüügile võetud kaup”;

c) bilansikontol „Komisjonimüügi arveldused tarnijaga”;

d) bilansivälisel kontol „Komisjonimüügi arveldused tarnijaga”.

Küsimus 2

Konto „Komisjonimüügi arveldused tarnijaga” on AS-i Vahendaja bilansikonto. See väide on

a) tõene;

b) väär.

Küsimus 3

Konto „Komisjonimüügi arveldused tarnijaga” deebetisse kogub AS Vahendaja nõuded AS-i Tarnija vastu. See väide on

a) tõene;

b) väär.

Küsimus 4

Kui suur on AS-i Vahendaja komisjonitasu aprillikuu eest seisuga 30.04.20X2 (ilma käibemaksuta)?

a) 21 600 eurot;

b) 12 960 eurot;

c) 2160 eurot;

d) 10 800 eurot.

Küsimus 5

Kui suur on AS-i Vahendaja käibemaks komisjonitasult seisuga 30.04.20X2?

a) 21 600 eurot;

b) 12 960 eurot;

c)  2 160 eurot;

d) 10 800 eurot.

Küsimus 6

Millise raamatupidamiskande teeb AS Vahendaja 30.04.20X2 aprillikuu komisjonitasu ja käibemaksu kajastamiseks?

a) Deebet: komisjonimüügi arveldused AS-iga Tarnija 12 960

Kreedit: muud äritulud                                          10 800

Kreedit: käibemaks                                                2 160

b) Deebet: muud äritulud                                      10 800

Deebet: käibemaks                                                2 160

Kreedit: komisjonimüügi arveldused AS-iga Tarnija     12 960

c) Deebet: komisjonimüügi arveldused AS-iga Tarnija 10 800

Deebet. käibemaks                                               2 160

Kreedit: muud äritulud                                         12 960

d) Deebet: komisjonimüügi arveldused AS-iga Tarnija 10 800

Kreedit: muud äritulud                                          10 800

Küsimus 7

Kui suur on AS-i Vahendaja kohustis AS-i Tarnija ees 30.04.20X2?

a) 259 200 eurot;

b) 243 840 eurot;

c) 256 800 eurot;

d) 246 240 eurot.

Küsimus 8

Millise raamatupidamiskande teeb AS Vahendaja 10.05.20X2 kohustise tasumiseks?

a) Deebet: komisjonimüügi arveldused AS-iga Tarnija 259 200

    Kreedit: pangakonto                                        259 200

b) Deebet: komisjonimüügi arveldused AS-iga Tarnija256 800

    Kreedit: pangakonto                                       256 800

c) Deebet: komisjonimüügi arveldused AS-iga Tarnija246 240

    Kreedit: pangakonto                                       246 240

d) Deebet: komisjonimüügi arveldused AS-iga Tarnija243 840

    Kreedit: pangakonto                                       243 840

Küsimus 9

Kui suur on kaubavaru kokku AS-i Tarnija bilansis pärast kauba lähetamist AS-ile Vahendaja 01.04.20X2?

a) 0 eurot;

b) 120 000 eurot;

c) 180 000 eurot;

d) 300 000 eurot.

Küsimus 10

Kui suur on kaubavaru kokku AS-i Tarnija bilansis 30.04.20X2?

a) 0 eurot;

b) 120 000 eurot;

c) 180 000 eurot;

d) 300 000 eurot.

Küsimus 11

Kui suur on AS-i Tarnija käibemaksuvõlg aprillikuu tehingutelt?

a) 43 200 eurot;

b) 40 440 eurot;

c) 2 160 eurot;

d) 200 eurot.

KASUTATUD KIRJANDUS

•Kieso, D. E., Weygandt, J. J. (1998) Intermediate Accounting. 9th ed. John Wiley & Sons, Inc.

•Nikolai, L. A., Bazley, J. D. (2003) Intermediate Accounting. 9th ed. Thomson, South-Western

•RTJ 2 „Nõuded esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes”

•RTJ 4 „Varud”

•RTJ 15 „Lisades avalikustatav informatsioon”

•Võlaõigusseadus

VASTUSED

• Küsimuse 1 vastus b)

AS Vahendaja kannab bilansivälisele kontole „Komisjonimüügile võetud kaup” AS-i Tarnija saadetud 10 kaubaühikut, igaühe soetusmaksumus 30 000 € (või koostab vastavasisulise memoriaalorderi).

20X2. aasta aprillikuu jooksul oli AS-i Vahendaja reklaamikulu 2000 €, millele lisandus käibemaks (edaspidi km) 20%. Samal perioodil müüs AS Vahendaja 6 ühikut kaupa AS-i Tarnija kehtestatud hinnaga. Müügihinnale lisandus km 20%. Tehingute toimumise päevadel teeb AS Vahendaja raamatupidamiskanded reklaamikulu (kokku 2000 € + km 400 €) ja komisjonimüügi laekumiste kajastamiseks.

Reklaamikulu kajastamine ja tasumine reklaami avaldajale:

Deebet: komisjonimüügi arveldused AS-iga Tarnija 2 400

Kreedit: pangakonto 2 400

• Küsimuse 2 vastus a)

• Küsimuse 3 vastus a)

Raha laekumised komisjonimüügist (36 000 × 6 = 216 000 € ja km 43 200 €):

Deebet: pangakonto                                        259 200

Kreedit: komisjonimüügi arveldused AS-iga Tarnija 259 200

Seisuga 30.04.20X2 esitab AS Vahendaja AS-ile Tarnija aruande, milles näitab kuu jooksul hoiule võetud ning jääki jäänud kaubaühikute koguse ja maksumuse (soetushindades) ning müüdud kaupade koguse ja maksumuse soetus- ja müügihindades. AS Vahendaja on teinud kulutusi reklaamile kokku 2000 € + km 20% ja teeninud komisjonitasu 5% kauba müügihinnast, mõlemad summad peab AS Tarnija lepingu kohaselt talle kompenseerima.

30.04.20X2 võtab AS Vahendaja arvele väljateenitud komisjonitasu.

• Küsimuse 4 vastus d)

Lahendus: 0,05 × 216 000 = 10 800 €

• Küsimuse 5 vastus c)

Lahendus: 0,20 × 10 800 = 2 160 €

• Küsimuse 6 vastus a)

Komisjonitasu 10 800 eurot kajastab AS Vahendaja oma 20X2. aasta kasumiaruandes muude äritulude kirjel. Komisjonitasu käibemaksu 2160 € deklareerib AS Vahendaja oma aprillikuu kohta esitatavas käibedeklaratsioonis.

10.05.20X2 tasub AS Vahendaja oma kohustise AS-i Tarnija ees.

Kauba transporditeenust osutab kolmas firma (AS Auto), seepärast transport ja selle käibemaks poolte omavahelises arveldamises ei kajastu.

• Küsimuse 7 vastus b)

Lahendus: 259 200 – 2400 – 12 960 = 243 840 €. Kontol „Komisjonimüügi arveldused tarnijaga” on 30.04.20X2 kreeditsaldo 243 840 €, mis näitab kohustist tarnija ees.

AS Vahendaja tasub 10.05.20X2 kohustise AS-i Tarnija ees.

• Küsimuse 8 vastus d)

Kohustis tarnija ees on 243 840 €, mis tasutakse 10.05.20X2.

AS Tarnija kajastab toimunut järgmiselt.

01.04.20X2 – kaupade lähetamine AS-ile Vahendaja. Transpordikulu on käsitletud perioodikuluna.

Deebet: komisjonimüügile antud kaubad 300 000

Deebet: transpordikulu                           1 000

Deebet: käibemaks                                   200

Kreedit: müügiks ostetud kaubad           300 000

Kreedit: pangakonto                               1 200

• Küsimuse 9 vastus d)

Konsignatsioonikaup 300 000 euro väärtuses jääb tarnija bilanssi kuni müügini, kuigi paikneb füüsiliselt vahendaja laos.

30.04.20X2 – tulude-kulude, nõude ja käibemaksu kajastamine AS-i Vahendaja aruande alusel.

Deebet: nõue AS-ile Vahendaja                             243 840

Deebet: reklaamikulud                                             2 000

Deebet: ostetud teenuse kulu (komisjonimüügiteenus) 10 800

Deebet: käibemaks (reklaam ja komisjonimüügiteenus)   2 560

Kreedit: müügitulu                                               216 000

Kreedit: käibemaks (müügitulult)                              43 200

Deebet: müüdud kauba kulu                                  180 000

Kreedit: komisjonimüügile antud kaup                      180 000

10.05.20X2 – nõude laekumise kajastamine

Deebet: pangakonto               243 840

Kreedit: nõue AS-ile Vahendaja 243 840

• Küsimuse 10 vastus b)

Lahendus: 300 000 – 180 000 = 120 000. Kauba jääk tarnija bilansis väheneb perioodi jooksul müüdud kauba soetusmaksumuse võrra. Kaup paikneb füüsiliselt vahendaja laos.

• Küsimuse 11 vastus b)

Lahendus: 43 200 – 200 – 400 – 2160 = 40 440. Müügitulu käibemaks on 43 200 €, millest arvatakse maha sisendkäibemaks transpordilt 200 €, reklaamilt 400 € ja komisjonitasult 2160 €.

Osale arutelus

  • Juta Tikk, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lektor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

RICKMAN TRADE OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Rickman Trade OÜ

23. september 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

Uudised

Tööriistad