Finantsanalüüs: mineviku tõlgendus annab juhised tulevikuks, I osa

Ave Nukka käsitleb finantsanalüüsi metoodikat
Ave Nukka käsitleb finantsanalüüsi metoodikat

Enamasti vaatame mitu korda päevas peeglisse, et näha, kuidas me välja paistame. Kui sageli me aga ettevõtte juhina tunneme huvi, milline on firma peegelpilt? Mida näeb koostööpartner, konkurent või laenuandja ettevõtte aruandluspildil? Ehk oleks seda infot kasulik teada ka ettevõtte juhil endal? Eriti olukorras, kus väiksemate ettevõtete aruannetes on sõnalist osa jäänud vähemaks ja aru tuleb saada arvude keelest.

Nüüd, kui suuremal osal ettevõtetest on majandusaasta aruanne esitatud, on õige aeg finantsanalüüsi metoodika abil üle vaadata, mida kuvab ettevõtte aruandluspilt. Kui suurettevõttes on finantsinfo analüüsimine enamasti süsteemne, põhjalik ja järjepidev ning seda võetakse aluseks juhtimisotsuste tegemisel, siis väiksemates ettevõtetes finantsanalüüsile harilikult erilist tähelepanu ei pöörata.

Tavaliselt koostavad väikeettevõtted finantsaruandeid välistele kasutajatele, et oleksid täidetud seadustes sätestatud nõuded. Pole harvad olukorrad, kus väikeettevõtte juht aruandeinfost aru ei saagi ning seetõttu ei kasuta finantsaruandeid otsustus- ega juhtimisprotsessis. Konkurents ja ettevõtluskeskkonna kiire muutumine muudavad ärijuhtimise aga järjest keerulisemaks ning oodatud tulemusi saavutab see, kellel on olemas vajalik info. Siin ongi asjakohane raamatupidajal pakkuda ja väikeettevõtte juhil küsida juhtimisotsuste tegemiseks ka finantsanalüüsist saadavat teavet. On ju väikeettevõtte eeliseks just paindlikkus, kohanemisvõime, lihtne juhtimisstruktuur ja kiire otsustusprotsess muudatuste tegemisel.

Väiksemas ettevõttes polegi pidev ja põhjalik finantsanalüüs vajalik, sest see on ressursimahukas nii teadmiste kui ka aja poolest. Lisaks on väikeettevõtte töökorraldus ja juhtimisstruktuur pigem lihtne ning erinevate tegurite mõju enamasti üheselt mõistetav ja annab kiiresti tunda. Väikeettevõttele võib soovitada perioodilist finantsanalüüsi, mis tõlgendaks minevikku, hindaks olevikku ja annaks suuniseid tulevikuks. Jättes kõrvale liigse põhjalikkuse ja keerukuse, võiks väikeettevõte näiteks kord aastas teha bilansi ning kasumiaruande vertikaal- ja horisontaalanalüüsi ning arvutada ja tõlgendada olulisemaid finantssuhtarve.

Finantsanalüüsi olemus

Ettevõtte tegevust mõjutab nii sise- kui ka väliskeskkond ning seda mõju kajastavad finantsseisund (bilansis) ja finantstulemus (kasumiaruandes). Aruannetest saadakse finantsanalüüsi sisend, aga edukas finantsanalüüs toetub ka seoste loomisele ning võimele aru saada kõikidest ettevõtet mõjutavatest sise- ja väliskeskkonna teguritest. Finantsanalüüsi meetodite abil saab minevikusündmusi tõlgendada ja finantstulemustega seostada ning selle põhjal tulevikuotsuseid teha. Analüüsi tulemusi võib võrrelda möödunud perioodide, eelarve ja konkurentidega ning tegevusala keskmiste näitajatega. Finantsanalüüs toetub minevikuandmetele ja kuigi ei saa väita, et ajalugu kordub täpselt sama moodi, on ajaloost siiski alati midagi kasulikku õppida. Seega võiks finantsanalüüsi eesmärk olla õppida eilsest, et parandada ettevõtte peamisi võtmenäitajaid – likviidsust, kasumlikkust ja üldväärtust.

Finantsanalüüsi peamine väärtus seisnebki tehtud järeldustes, mida on võimalik rakendada firma edaspidises tegevuses. Finantsanalüüsist selguvad ettevõtte tugevused, mida saab paremini ära kasutada, ja nõrkused, millega oskuslikumalt tegeleda.

Järgnevalt antakse näidisettevõtte andmete alusel juhised nimetatud analüüsi tegemiseks ja tulemuste tõlgendamiseks. Oluline on enne veel mainida, et finantsanalüüsi tulemus sõltub algandmete kvaliteedist. Kasutatavad algandmed peavad olema asjakohased ja tõepärased – raamatupidamisaruannete koostamisel tuleb järgida kehtivaid õigusakte ning aruandlusandmed peavad peegeldama tegelikkust.

Bilansi ja kasumiaruande horisontaalanalüüs

Horisontaalne analüüs (tuntud ka kui suundumuste, trendi-, dünaamika-, muutuste analüüs) on finantsaruannete analüüsi meetod, mis näitab muutusi finantsaruannete kirjete absoluutsummades või protsentuaalselt. Muutuste trendi leidmiseks tuleb valida kolme kuni viie viimase majandusaasta andmed. Pikem periood pole enam asjakohane, sest nii majandustingimuste kui ka ettevõtlusolukorra muutumine võib analüüsitulemusi oluliselt mõjutada ja analüüsist saadavast infost pole kasu. Horisontaalanalüüsi võib teha ka kuu- või kvartalitulemuste põhjal, et selgitada välja hooajalisusest põhjustatud muutused. Üks horisontaalanalüüsi eeliseid on võimalus suhteliselt kiiresti välja tuua huvi pakkuva finantsnäitaja (aruandekirje) trend. Samas tuleb analüüsitulemusi tõlgendada siiski seostatult.

Kaks populaarsemat võrdlusanalüüsi tehnikat on analüüsida muutusi aastast aastasse (ilma baasaastata) või aruandeaastat baasaastaga. Olenevalt vajadusest saab teadlik analüüsija mõlema rakendamisel vajaliku info kätte. Siiski võiks arusaadavuse huvides ja muutuste dünaamika jälgimiseks eelistada mitme (3–5) eelneva aasta aruandeandmete analüüsi, mitte võrdlust baasaastaga. Kui aga on siiski soov teha võrdlus baasaastaga, siis tuleks sobiv baasaasta hoolega valida, et analüüs oleks asjakohane. Näiteks kui võtta baasaastaks esimene tegevusaasta, kui ettevõtte käivitus, ja võrrelda seda neljanda tegevusaastaga, siis selline analüüs ei anna adekvaatset tulemust. On loomulik, et oskusliku juhtimise tulemusel on aruandenäitajad oluliselt paranenud ja tegevus hoogustunud. Kuid suurepäraste arvutustulemuste üle rõõmustada võib olla ennatlik ning selline analüüs ei vasta küsimusele, kas tegevus ja trendid on võrreldes vahetult eelnenud aastatega ootuspärased ning kuidas minna edasi.

Horisontaalanalüüsi peamiseks puuduseks võib olla asjaolu, et see ei arvesta inflatsiooni ega raha ajaväärtust, kuid nende mõju võib sedavõrd lühikese võrdlusperioodi korral pigem marginaalseks pidada. Probleemiks võib olla ka arvestuspõhimõtete muutumine.

Jooniselt 1 nähtub, et raha jääk on aasta-aastalt suurenenud, ületades mahult kõiki ülejäänud varasid. See pole aga hea, sest seisev raha tulu ei too. Raha jääk peab tagama ettevõtte toimimiseks vajaliku likviidsuse. Kuna bilanss on seisundiaruanne ja kajastab jääke majandusaasta lõpukuupäeva seisuga, siis tuleks mõelda, kas suure rahajäägi võib tingida mõni tegevuse eripära. Näiteks põllumajandusettevõttel võib suhteliselt suure rahajäägi põhjustada toetuste laekumine aasta lõpus, mis aga ei välista võimalikke likviidsusprobleeme majandusaasta kestel.

Nõuete ja kohustuste (võlgade ja ettemaksete) juhtimisega saab ettevõte hästi hakkama. Nende mahu suurenemine pole murettekitav, sest bilansimahu suurenemine viitab tegevuse hoogustumisele ning nõuete ja võlgade mõningane suurenemine on tavapärane. Hüppeliselt on aga suurenenud eelmiste perioodide jaotamata kasum, mida ei saa jällegi heaks näitajaks lugeda. Üleliigse ressursi hoidmine rikkust juurde ei kasvata ning kui ettevõte ei vaja kasumit reinvesteerimiseks, tuleks see osanikele dividendidena välja jaotada, et seda saaks uuesti kasumlikult investeerida. Aruandepilt näitab, et rahajääk võimaldab dividendimakseid teha. Graafikult nähtub veel, et vaatamata enamiku bilansikirjete väärtuse suurenemisele, on kasum viimasel aastal vähenenud. Selle põhjust tuleb otsida kasumiaruande trendigraafikult (vaata joonist 2).

Võrdleme joonisel 2 esitatud kolme kirje trendi: müügitulu; kaubad, toore, materjal ja mitmesugused tegevuskulud. Perioodil 20X1–20X2 on müügitulu kasvanud väga järsult, kuid ettevõte on suutnud nii kauba, materjali kui ka tegevuskulude tõusu ohjata. Järgmisel aastal (20X2–20X3) müügitulu kasv aeglustus, kuid samal ajal suurenesid eelnenud aastaga võrreldes oluliselt just kauba ja materjali kulu ning tegevuskulud. Müügitulu ja peamiste kulude kasvu dünaamika erinevus ongi kasumi vähenemise põhjuseks. Graafiku andmeid ettevõtte tegevusega seostades tuleb mõelda, kas ja kuidas oleks võimalik kulusid efektiivsemalt juhtida, et kasumlikkust säilitada.

Joonistelt 1 ja 2 saab välja lugeda, et müügitulu hoogsale kasvule vaatamata on nõuete jääk suurenenud vähe. Seega toob müük mitte ainult tulu, vaid ka reaalselt raha ning laekumata arved ettevõtte likviidsusele ohtu ei kujuta.

Graafikud 1 ja 2 olid koostatud aruandekirjete absoluutsummade alusel, kuid horisontaalanalüüsiga võib kirjete väärtuste suurenemist ja vähenemist väljendada ka protsentides. Seejuures tuleb meeles pidada, et väike protsentuaalne muutus võib tähendada suurt rahalist muutust ja suur protsentuaalne muutus võib näidata, et ettevõtte tegevus on ebastabiilne.

Bilansi ja kasumiaruande vertikaalanalüüs

Vertikaalanalüüsil võrreldakse aruandekirjete omavahelist suhet ehk aruande struktuuri. Bilansi vertikaalanalüüs näitab bilansikirjete suhet bilansimahtu, kasumiaruande vertikaalanalüüs esitab iga kirje osatähtsuse müügitulust. Ka vertikaalanalüüsi võib nimetada trendianalüüsiks, sest võrrelda saab eri aastate aruannete sisemise struktuuri dünaamikat ning tõlgendada muutuste trende.

Vertikaalanalüüsi koostamiseks tuleb esmalt viia aruandeinfo protsentuaalsele kujule. Bilansi vertikaalanalüüsil on bilansimaht kokku 100% ja leida tuleb iga kirje osatähtsus sellest.

Jooniselt 3 selgub, et varades on oluline ja püsiv käibevara ülekaal. Selline pilt on iseloomulik näiteks kaubandusettevõttele. Näidisettevõtte varade sisemises struktuuris on aasta-aastalt suurenev rahajäägi ning vähenev nõuete osakaal. Positiivseks võib pidada nõuetega tegelemise tulemusel selle osakaalu vähenemist, mistõttu väheneb ka nõuete lootusetuks muutumise oht, mis suurendaks kulusid ja seega vähendaks kasumit. Põhjalike järelduste tegemiseks võiks analüüsitav periood olla pikem, kuid varude puhul võib arvata, et viimasel paaril aastal on ehk välja kujunenud varude optimaalne tase, mis tagab parima müügitulemuse. Eelnevalt selgus, et müügitulu suurenes. Selle põhjus võib olla varude käibesageduse suurenemine või hinnatõus.

Sarnaselt võib esitada ka bilansi passiva struktuuri muutuste ülevaate ning lahti mõtestada, millised otsused võisid struktuurimuudatusi põhjustada.

Kasumiaruande vertikaalanalüüsil arvutatakse kululiikide (skeem 1, kululiikidel põhinev ülesehitus) või komplekskulude (skeem 2, funktsionaalne liigendus) suhe müügitulusse. Vertikaalanalüüs peegeldab seega ettevõtte juhatuse otsuste mõju kulude juhtimisel ning selgitab kasumi või kahjumi kujunemist. Näidisettevõtte kasumiaruande (skeem 1) alusel arvutatud kulude osakaalud on esitatud joonisel 4.

Kui eelnevalt oli müügitulu suurenemise põhjuseks pakutud nii käibesagedust kui ka hinnatõusu, siis jooniselt 4 selgub, et põhjus on toodete/teenuste hinnatõus. Vastasel juhul peaks proportsionaalselt müügitulu suurenemisega suurenema ka kauba, tooraine ja materjali kulu, kuid selle kirje väärtus on hoopis langustrendis. Müügitulu suurenemine on aga kaasa toonud mitmesuguste tegevuskulude kasvu ja mõningase tööjõukulude suurenemise. Tööjõukulude suurenemine ei pruugi tähendada töötajate lisandumist või palgatõusu, põhjuseks võivad olla ka riiklikud tööjõumaksude muudatused.

Nii horisontaal- kui ka vertikaalanalüüs tõlgendab aruannete andmeid ja võimaldab leida muutuste põhjuseid. Eri meetodite rakendamine ja seoste loomine annab põhjalikuma ülevaate. Juhtimisotsustes saab analüüsitulemusi arvestada ning teha teadlikke ja põhjendatud otsuseid.

Osale arutelus

  • Ave Nukka, majandusarvestuse juhtiv lektor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

RICKMAN TRADE OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Rickman Trade OÜ

23. september 2018

Uudised

Tööriistad