Uus aasta toob muudatused töökeskkonna korralduses

Tulekul on muudatused töökeskkonna korralduses
Tulekul on muudatused töökeskkonna korralduses

Üha vähenev ja vananev rahvastik suunab kogu ühiskonda rohkem tähelepanu pöörama tervena elatud ja töötatud aastatele. Selle valguses tasub mõelda, et oluline on keskenduda ka meie kõigi tervisele ja heaolule keskkonnas, kus veedame olulise osa oma päevast ehk siis töökeskkonnale.

Peaksime üheskoos laiemalt arutama, kuivõrd olemasolev töökeskkonnapoliitika on sobivaim, et muutuvas ühiskonnas ja majanduses motiveerida ja toetada tööandjaid ja töötajaid töötervise ja -ohutusega tegelema, kirjutab sotsiaalministeeriumi töökeskkonna juht Seili Suder.

Töökeskkonna poliitika tegemisel tuleb mõista oma sihtgrupi murekohti ning vajadusi. Eestis töötavad ligi pooled töötajatest mikro- ja väikestes ettevõtetes. Sageli on nii, et töökeskkonna korraldusega jäävad hätta just väiksemad ettevõtted, olgu selle põhjuseks siis rahaline kulu või teadmiste ja oskuste puudumine. Kuigi ohutuse tagamine töökeskkonnas ei pea tähendama kaustade viisi dokumentide koostamist, siis kohati ei saada sellest aru. Palju saab ära teha töötajat kuulates ning temaga koostööd tehes. Suure osa tervise hoidmisest töökohal saab ära teha ka töötaja ise. Ja nii mõnelgi juhul saab riik osapooli suunata, näidates, et asjad ei ole nii keerulised kui nad tegelikult tunduvad. Vahel on vaja tulla ettevõtetele appi ning vaadata veelkord otsa kehtestatud normidele, seega anname ülevaate peagi kehtima hakkavatest muudatustest töökeskkonna korralduses.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kaasajastamine

2019. aasta jaanuarist jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis tühistavad mitmed ajale jalgu jäänud ning ebaselged töökeskkonna nõuded. Muudatusega tahame vältida ülemäärast halduskoormust, vähendada ettevõtete aruandluskohustust ning muuta õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise eriti väikeettevõtjate jaoks lihtsamaks. Kaasajastame töötajate tervisekontrolli korraldamist, töötajate juhendamist ja väljaõpet, esmaabi ettevõttes ning tööõnnetuste uurimist.

Alljärgnevalt olulisemad muudatused, millega tuleb jaanuaris arvestada.

Töötaja tuleb tervisekontrolli saata lähtuvalt töös esinevatest ohtudest. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus toob selgemalt välja töökeskkonna ohud, mille korral peab tööandja töötajale tervisekontrolli korraldama (nt müra, ohtlikud kemikaalid, kuvariga töö).

Esimene tervisekontroll tuleb teha 4 kuu jooksul alates tööle asumisest.

Teatud töökeskkonna ohtude (bioloogilised ohud, kantserogeenid, plii ja selle ühendid, asbestitolm) esinemisel tuleb töötaja saata tervisekontrolli enne ohuteguriga kokkupuudet. Oluline on veenduda, et ka vähene kokkupuude nimetatud ohuteguriga töökeskkonnas on töötaja terviseseisundit arvestades ohutu.

Lihtsustub töötajate juhendamine. Muudatuste tulemusena on tööandjal rohkem paindlikkust otsustada juhendamise ja väljaõppe viisi ning läbiviija üle, võttes arvesse töötaja töö eripära, keerukust ja ohtlikkust.

Tööandjale lihtsustub kergete tööõnnetuste uurimise kord, millega ei kaasnenud töötaja ajutist töövõimetust (nt torked, pindmised sisselõiked). Selliste õnnetuste korral on tööandjal õigus tööõnnetuse uurimine läbi viia lihtsamalt ning puudub vajadus koostada tööinspektsioonile vormikohane raport uurimistulemuste kohta. Tööandja peab koostama vormikohase raporti ja edastama selle tööinspektsioonile ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral.

Tööandja ei pea enam teavitama tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest, töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu iga-aastasest tegevusest.

Lisaks antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb sätestada konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele. Näiteks võivad sellisteks tegevusteks olla tööandja poolt isikukaitsevahendite mitteandmine ja töötaja poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine, masinate, seadmete ja muude töövahendite ohutusnõuete eiramine. Selleks et kaitsta töötajat ebamõistlike kokkulepete eest, ei tohi töötaja poolse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kokku lepitav trahv ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu. Tööandja poolse nõuete rikkumise eest kokku lepitavale leppetrahvile ülempiiri ei ole.

Suurenevad trahvimäärad töötervishoiu ja tööohutuse rikkumise eest. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise korral on Tööinspektsioonil õigus määrata kuni 32 000 euro suurune trahv.

Töötervishoiu ja –ohutuse ja esmaabiandjate koolitajatel tuleb hakata täitma täienduskoolituse läbiviimise nõudeid.

Loe muudatustest lähemalt sotsiaalministeeriumi ajaveebist!

Artikkel on ilmunud personaliuudised.ee lehel.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

RICKMAN TRADE OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Rickman Trade OÜ

23. september 2018

Uudised

Tööriistad