Rahapesu tõkestamise nõuded

Artiklis käsitletakse rahapesu tõkestamise nõudeid
Artiklis käsitletakse rahapesu tõkestamise nõudeid

Üldistatult võib öelda, et rahapesuks loetakse tegevust, millega isikud soovivad varjata ebaseadusliku tegevuse tagajärjel saadud tulu päritolu ja muundada see legaalseks tuluks. Rahapesu tõkestamine on vajalik, et tagada usaldusväärselt ja läbipaistvalt toimiv majanduskeskkond ning tõkestada kuritegelikul teel saadava vara legaliseerimist.

Rahapesu on kuritegu, mille erisuseks on, et sellele eelnevad materiaalset kasu andvad eelkuriteod nagu näiteks narkootikumikaubandus, varastatud asjade müük, altkäemaks, maksukuriteod. Rahapesu all mõistetakse kuritegelikust tegevusest saadud vara:

  • muundamist või üleandmist, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest;
  • omandamist, valdamist või kasutamist, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest;
  • tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamist või varaga seotud
  • muude õiguste varjamist, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.

Seega vastutuse üks eeldusi on, et varaga toimingu tegijale oli teada või pidi teada olema, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. Vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele[1] on rahapesuga tegemist ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud. Rahapesu on ka nimetatud tegevustes osalemine, seotus nendega, nende toimepanemise katse, nendele kaasaaitamine ja kihutamine, nende soodustamine või nendeks nõuandmine.

Rahapesu tõkestamise reguleerimine

Rahapesu tõkestamiseks rahvusvahelisel tasandil on loodud valitsuste organisatsioon Financial Action Task Force ehk FATF, millel on praeguse seisuga 37 liiget ja lisaks vaatleja staatusega liikmed. FATF-i eesmärk on sätestada standardid ning edendada seadusandlikke ja tegevustega seotud meetmeid võitlemaks rahapesu, terrorismi finantseerimise ja muude ohtudega, mis ohustavad rahvusvahelise finantssüsteemi toimimist.[2]

FATF on välja töötanud standardid „FATF Recommendations”[3], mis annavad riikidele juhised rahapesu tõkestamise reguleerimisel ja elluviimisel. Nende regulatsioonide põhjal peavad riigid rahapesu tõkestamisel rakendama riskipõhist hindamist ning kõrgema riski korral ka tugevdatud meetmeid. Madalamate riskide korral võib teatud tingimustel rakendada lihtsustatud meetmeid.

Euroopa Liidu tasandil on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv nr 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist[4]. Kuigi selle direktiivi eesmärk on tõkestada liidu finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil, on konkreetsete meetmete vastuvõtmine ja rakendamine jäänud liikmesriigi kohustuseks, mis peegeldab ka FATF-i standarditest tulenevat riigi riskihindamise põhimõtet. Piiriüleste tegevustega seotud riskide hindamise koordineerimine on ka Euroopa Komisjoni ülesanne.

Koos rahapesu tõkestamisega tuleb vaadelda ka terrorismi rahastamise tõkestamist, mis toimub eelkõige rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise kaudu. Rahvusvahelisi sanktsioone ehk siis sisuliselt piiranguid teatavate majandustehingute tegemiseks kehtestavad rahvusvahelised organisatsioonid nagu ÜRO, Euroopa Liit, FATF, samuti valitsused. Jõustunud rahvusvahelist sanktsiooni on kohustatud rakendama kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Eesti veebisaitidelt on võimalik kehtivaid sanktsioone leida näiteks rahapesu andmebüroo[5] (RAB) kodulehelt[6].

Finantseerimisasutustel rangemad nõuded

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) kohaselt kohaldatakse rahapesu tõkestamise regulatsioone paljudele isikutele, pankadest pandimajadeni. Sinna vahele jäävad raamatupidajad, audiitorid, väärismetalli ja krüptovaluutaga kauplejad, hasartmänguteenuse pakkujad, isikud, kes vahendavad kinnisvara omandamise või kasutusõigusega seotud tehinguid jne. Isikuid, kellel on kohustus järgida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust, nimetatakse kohustatud isikuteks.

Finantseerimisasutus RahaPTS-i mõistes pole ainult pank, vaid ka valuutavahetusteenuse pakkuja, makseteenuse pakkuja makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses, kindlustusandja, kui ta pakub elukindlustusega seotud teenuseid, kindlustusmaakler ulatuses, milles ta tegeleb elukindlustuse turustamisega või pakub muid investeerimisega seotud teenuseid jne. Lisaks riigile peavad ka kohustatud isikud rakendama riskipõhist hindamist ning sellele tuginevalt koostama riskihinnangu, protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirja, millega maandatakse ja juhitakse riskihinnangu raames tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske.

Kohustatud isiku poolt rahapesu tõkestamiseks rakendatavaid meetmeid nimetatakse hoolsusmeetmeteks ning neid tuleb rakendada nii ärisuhte loomisel kui ka edaspidi ärisuhte seires ja tehingute tegemisel. Seadusest tulenevad hoolsusmeetmed on järgmised:

  • isiku ja tema esindaja isikusamasuse tuvastamine ning esitatud teabe kontrollimine;
  • tegeliku kasusaaja tuvastamine;
  • ärisuhtest, juhuti tehtavast tehingust või toimingust arusaamine ja vajaduse korral täiendava teabe kogumine;
  • teabe hankimine asjaolu kohta, kas isik on riikliku taustaga isik, tema pereliige või tema lähedaseks kaastöötajaks peetav isik;
  • ärisuhte seire.

Seetõttu tuleb ka mõista, miks näiteks pangas küsitakse konto avamisel palju andmeid. Nimelt tuleneb krediidiasutuse tegevusele erinevatest seadustest palju nõudeid (näiteks tunda oma klienti, teada, kes on tegelik kasusaaja) ning nende nõuete täitmise eiramise korral ähvardab panka krediidiasutuse loa tühistamine.

Piiriülene finantsteenuste pakkumine

Euroopa Liidu siseturu toimimise põhimõtetest lähtuvalt on ka liikmesriikide piiriülene finantsteenuste pakkumine tehtud lihtsamaks. Ühes liikmesriigis registreeritud krediidiasutusel, laenu- või liisinguandjal, kindlustusseltsil, investeerimisühingul ning teatud eranditega ka makseteenuste pakkujal on võimalik osutada teenuseid piiriüleselt päritoluriigi tegevusloa alusel peale vastavate protseduuride läbimist Finantsinspektsioonis. Siiski peab kohustatud isik RahaPTS-i territoriaalse kehtivuse põhimõttest lähtuvalt[7] Eestis piiriülest teenust osutades järgima ka Eestis kehtestatud rahapesu tõkestamise reegleid.

Tehnoloogia arengu tõttu on riigi majandusruumi sisenemist üha keerulisem tõestada. Ka kohtupraktikat on selles osas vähe, kuid üks hiljutine Riigikohtu lahend analüüsib muuhulgas alternatiivsete maksevahendite teenuse, sh bitcoin’ide ostu, müügi ja vahendamise allutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise regulatsioonidele[8]. Nimetatud lahendis leidis Riigikohus, et kui kaebaja üheks tegevuskohaks oli kontori asukoha tõttu Eesti, veebileht oli loodud muuhulgas Eesti klientuuri jaoks ning tehingute eest sai tasuda ka Tallinnas asuvas kontoris sularahas, siis oli isiku tegevusel piisav seos Eestiga selleks, et talle laieneksid Eesti õiguses sätestatud kohustused ja piirangud. Riigikohus ei pidanud serveri asukohta ja tehingute töötlemist vähemalt osaliselt välisriigi serverites jurisdiktsiooni määramisel ainumääravaks tingimuseks ega välistanud seetõttu RahaPTS-i kohaldamist[9].

Kohustus taotleda rahapesu andmebüroo tegevusluba

Milles võivad seisneda erisused eri riikide rahapesu tõkestamise regulatsioonis?

Eestis on kohustus taotleda rahapesu andmebüroo tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:

  • finantseerimisasutusena tegutsemine;
  • usaldusfondide ja äriühingute teenuse osutamine;
  • pandimajateenuse osutamine;
  • virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumine;
  • virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumine;
  • väärismetalli ja väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ning meditsiini vajaduseks kasutatavad väärismetallid ja väärismetalltooted, või vääriskivide kokkuost või hulgimüük.

Rahapesu andmebüroo tegevusloa peamiseks kontrolliobjektiks on ettevõtjaga seotud isikute – juhtide, prokuristide, omanike ja tegelike kasusaajate kontroll kehtiva karistuse puudumiseks riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning ettevõtja poolt määratud RAB-i kontaktisiku vastavus RahaPTS-is sätestatud nõuetele. Tegevusloa taotlemisel peab ettevõtja esitama ka RahaPTS-is ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad.

Rahapesu andmebüroo tegevusloa kohustust ei ole isikutel, kellel on Finantsinspektsiooni tegevusluba. Mitmes teises Euroopa Liidu riigis sarnast RAB-i tegevusloa kohustust ei tunta.

Lisaks tegevusloa kohustusele on piiriüleses tegevuses probleeme tekitanud riikide erinevad reeglid isikute identifitseerimisel. Eestis peab krediidi- või finantseerimisasutus isiku identifitseerima samas kohas viibides ehk face-to-face identification’i teel. Võimalik on kasutada ka kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi ehk nn videosilda, mille jaoks arendatakse uusi tehnoloogilisi lahendusi. RahaPTS-iga kooskõlas on võimalik identifitseerimist anda edasi teisele isikule. Praktikas on näiteks tavapärane, et liisinguga tooteid ostes on isiku identifitseerimise kohustus edasi antud kauplejale, kes liisinguga toodet müüb.

Rahapesu kahtlusega toimingust peab teavitama rahapesu andmebürood

Üks olulisemaid kohustusi rahapesu tõkestamise seaduse alusel on kohustus teavitada RAB-i majandustegevuse käigus tuvastatud tegevustest või asjaoludest, mille tunnused osutavad kuritegelikust tegevusest saadud tulu kasutamisele, terrorismi rahastamisele või sellega seotud kuritegude toimepanemisele või sellise tegevuse katsele või mille puhul on kahtlus või teadmine, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega või sellega seotud kuritegude toimepanemisega. Teavitamiskohustus kehtib ka juhul, kui ärisuhe jääb loomata või tehing tegemata.

Seadusest tulenevate hoolsusmeetmete järgimise kohustus kehtib ka notarile, advokaadile, kohtutäiturile ja pankrotihaldurile (nimetagem neid ühiselt õigusteenuste osutajateks) olukorras, kus ta tegutseb finants- või kinnisvaratehingus oma kliendi eest ja nimel.

Kui pangal on kohustus kahtluste ilmnemisel jätta kliendileping sõlmimata või tehing tegemata ning teavitada kahtlustest RAB-i, siis näiteks õigusteenuste osutajatele see samal kujul ei kehti, kui tegemist on kliendi õigusliku seisundi hindamisega või ülesannete täitmisega kõnealuse kliendi kaitsja või esindajana kohtumenetluses või sellega seoses, sealhulgas seoses nõustamisega menetluse algatamise või vältimise asjus.

Õigusteenuste osutajatel on omad spetsiifilised reeglid, Eesti Advokatuur teostab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alast järelevalvet advokatuuri liikmete üle ning justiitsministeerium on oma järelevalvekohustuse notarite osas delegeeritud Notarite Kojale.

RAB analüüsib ja kontrollib kohustatud subjektidelt ning teistelt isikutelt laekunud teavet rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse kohta, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilitamiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevatele asutustele. RAB-i põhiülesanded on täpsemalt kirjas RahaPTS-is.

RAB-i andmetel sai RAB 2017. aastal 5418 teadet, mis on samas suurusjärgus 2016. aastaga. 2017. aastal alustati Eestis rahapesu tunnustel 41 menetlust, neist viiendik ehk 8 RAB-i saadetud materjali põhjal. Jõustus 12 rahapesu kohtuotsust, 31 isikut mõisteti rahapesus süüdi ja 2 õigeks. Rahapesu kohtulahendite analüüs näitab, et erinevalt eelmistest aastatest, kus valdavaks rahapesu eelkuriteoks oli arvutikelmus, olid 2017. aastal kohtulahendini jõudnud rahapesujuhtumid palju mitmekesisemad: eelkuriteod olid arvutikelmuste kõrval soodustuskelmus, investeerimiskelmus, maksukuritegu, altkäemaksu võtmine ja kuritegelikus grupis osalemine.[10]

[1] Veebis: https://www.riigiteataja.ee/akt/117112017038, (lühend: RahaPTS).

[2] http://www.fatf-gafi.org/about/whoweare/.

[3]http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/pdfs/FATF%20Recommendations%202012.pdf.

[4]https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1534778483482&uri=CELEX:32015L0849.

[5] Rahapesu andmebüroo on Politsei- ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus, mille põhiülesanne on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine Eestis.

[6] https://www2.politsei.ee/et/organisatsioon/rahapesu/finantssanktsiooni-subjekti-otsing-ja-muudatused-sanktsioonide-nimekirjas/.

[7]RahaPTS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.

[8]https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-75-15

[9] RkHKo 3-3-1-75-15 p 14.

[10]RAB-i aastaraamat 2017.

Osale arutelus

  • Advokaadibüroo Deloitte Legal advokaat Simo Soolo, Advokaadibüroo Deloitte Legal jurist Eeva Pajuviidik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

Uudised

Tööriistad