Ettevõtja eduks vajalikud finantsteadmised

Krista Teearu jagab ettevõtjale vajalikke finantsteadmisi
Krista Teearu jagab ettevõtjale vajalikke finantsteadmisi

Millal võib ettevõtjat pidada edenejaks? Ja mida peab edeneja teadma finantsvaldkonnast? Äripäeva peatselt ilmuvas finantsteavikus tutvustab ettevõtja ja raamatupidamisbüroo juht Krista Teearu lihtsalt ja selgelt ettevõtja eduteel olulisi finantsverstaposte ja -teadmisi.

Sinu aastakäive on viiekohaline, kaubamüügi korral enamgi. Piiriks on see, kui palju suudad veel üksinda, ilma palgatöötajateta tegutseda. 2/3 Eesti ettevõtjate käive on alla 100 000 euro.

Kui jõuad oma võimete laeni, mõistad lõpuks, et sa ei ole veel ettevõtja – sa lõid omale töökoha. Nüüd on olulise otsuse aeg, kas jääd siia etappi pidama (ja väga paljud jäävadki) või otsustad, et tahad enamat ja hakkad „päris” ettevõtluse poole pürgima. Mõlemad valikud on head, aga tee see otsus teadlikult ja hoolega kaaludes, et hiljem ei kahetseks.

Nüüd tuleb õppida delegeerima ja kontrollima. Väga palju on tööd, vahel ka väsimust, samal ajal tunned aga ka tohutut vaimustust ja rõõmu oma saavutustest. Tunned end jõulise ja tegijana, kuna liigud järjest kaugemale oma endisest mugavustsoonist.

Vajalikud teadmised finantsvaldkonnast

Selles etapis tuleb teada ja teha kolme asja:

1) peab teadma, milliseid deklaratsioone ja millal maksuametile esitada – ja õiged deklaratsioonid täpselt õigel ajal ka esitama;

2) peab teadma, millal ja millelt pead makse maksma – ja maksud täpselt õigel ajal ka ära maksma;

3) peaksid teadma, millised on lubatud kulud – ja oma võimalused ka ära kasutama. Seda viimast sa tingimata just ei pea, aga mõistlik oleks.

Maksuõigused ehk millised kulud saab ettevõte kanda maksuvabalt

Ettevõte võib kanda maksuvabalt ettevõtlusega seotud kulusid.

Tulumaksuseadus ütleb, et kulu on ettevõtlusega seotud, kui

•kulu on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud;

•kulu on vajalik ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud;

•kulu vajalikkus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (töötervishoiu riskianalüüsid, tervisekontrollid, esmaabivahendid jne).

Iga üksiku kulutuse seotust ettevõtlusega tuleb hinnata lähtudes ettevõtluse sisust – näiteks ettevõtja tegevusala, ettevõtluse asukoht, ettevõtluses kasutatava vara koosseis, samuti kellele ning milliste lepingute alusel maksumaksja kaupu müüb või teenuseid osutab.

Iga kulutus ei pea endaga vahetult kaasa tooma tulu tekkimist, ka näiteks hävinud, riknenud või varastatud kaup on ettevõtlusega seotud kulu.

Ettevõtlusega osaliselt seotud kulu korral võib kulu ettevõtlustulust maha arvata samuti vaid osaliselt, ettevõtlusega seotud ulatuses. Proportsiooni arvestus ja selle mõistlikkuse tõendamine on ettevõtja kohustus. Kui mingeid erilisi argumente ei ole, siis tihti kasutatakse proportsiooni 50 : 50.

Kui FIE-l on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks eeskätt isiklik tarbimine, siis ettevõtte korral on ettevõtlusega mitteseotud kulu eeskätt omanike või omanikega seotud teise ettevõtte kasuks tehtud kulud. Töötajate kasuks tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud liigituvad tihti erisoodustuseks.

Vahe tegemine ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kuludel on väga oluline, sest ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tuleb maksta tulumaks. Kui kulu ei liigitu just erisoodustuseks, siis maksustamine on sisuliselt sama nagu dividendide korral – 20 / 80 x 100% ehk 25% netosummalt.

Laias laastus võiks tavapärase ettevõtte töötajad jagada töö sisu järgi nelja rühma:

•juhtimisfunktsioon (juhataja, osakonnajuhatajad);

•põhitegevus (nt tootmisettevõttes töölised ja advokaadibüroos advokaadid);

•müük ja turundus (müügimehed, turundusspetsialistid);

•tugifunktsioon (raamatupidamine, sekretärid, juristid, IT, personalitöötajad).

Ettevõtte toimimiseks on kõik need töötajad vajalikud. Suures ettevõttes on palju töötajaid, iga ülesande jaoks oma spetsialist. Väikeettevõtjal tuleb esialgu kõigega ise hakkama saada.

Seega sisuliselt on ettevõtlusega seotud kõik kulud, mis on vajalikud ettevõtte juhtimiseks, müügi- ja turundustegevuseks, tugifunktsioonide täitmiseks ja muidugi põhitegevuseks.

Sealhulgas on ettevõtlusega seotud nende valdkondadega seotud koolitus- ja konsultatsioonikulud ning teenuste kulud, samuti töötajate (ja juhatuse liikme) koolitamise ja arendamisega seotud kulud. Mõistagi ka tavapärased kontori- ja teenuste kulud.

Koolituskulud

Tööandja poolt töötajate koolitamiseks tehtav kulu on ettevõtlusega seotud, kui koolitus on mõeldud olemasolevate tööülesannete täitmise täiustamiseks või ümberõppeks uute tööülesannete täitmiseks. Näiteks raamatupidaja maksualane koolitus on selgelt ettevõtlusega seotud kulu, samas kudumiskursus ilmselt mitte (kui ta just ei asu samas ettevõttes tööle kudujana).

Tasemekoolitus on näiteks kutse- või kõrgharidusõpe, mille tulemuseks on diplom. Tasemekoolituse kulu peab olema põhjendatud kui investeering töötajasse ning neid oskusi peab töös vaja minema.

Ettevõtjal (kui juhatuse liikmel) on õigus end koolitada kõigis valdkondades, mis on ettevõtte toimimiseks vajalikud nii praegu kui ka tulevikus.

Autokompensatsioon

Ettevõte saab maksta juhatuse liikmele või töötajale tööks vajalike sõitude eest isikliku auto kasutamise hüvitist.

Tööalasteks sõitudeks on näiteks ka kontoritarvete poes käimine, kohtumine raamatupidajaga, kohtumised äripartnerite ja klientidega, kontoritehnika ostmine, koolitusele sõitmine jne.

Arvestust pidades on autokompensatsiooni lubatud maksta kuni 335 eurot kuus (0,3 eurot/km). Ilma arvestust pidamata autokompensatsiooni maksta ei tohi.

Hüvitist ei pea välja maksma igas kuus, võib ka näiteks aasta lõpus kõik korraga maksta.

Oluline on meeles pidada, et ka muude autokulude hüvitamine läheb selle piirmäära alla, nt kütus või autoremondikulud. Parkimistasu on antud juhul erand – kui töötaja käis oma autoga tasulise parkimise alas tööasju ajamas, selle kenasti sõidupäevikusse sisse kirjutas ja lisaks maksis (nt tööandja mobiiliga) parkimise eest, siis parkimise summa ei lähe kompensatsiooni piirmäära sisse.

Auto ei pea olema hüvitise saaja oma, võib olla ka kasutusliisingus, elukaaslase oma või mõne teise ettevõtte oma. Peamine on see, et on olemas dokument, mis tõestab inimese kasutusõigust sellele autole. Teine piirang on, et auto ei tohi olla hüvitist maksva ettevõtte omanduses või valduses.

Hüvitise maksmise kohta tuleb vormistada juhatuse otsus, kus on kirjas:

•isiku ees- ja perekonnanimi, kes saab hüvitist;

•hüvitise suurus;

•periood, mille jooksul sõitude kulusid hüvitatakse (võib olla ka mitu aastat).

Otsusele tuleb lisada auto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt auto registreerimistunnistus, kui isik on seal kasutajana märgitud, või volitus).

Ühemehefirma puhul tundub see veidi ülespuhutud paber olema, aga nii on reeglites nõutud ja võib ju ära teha. Märksa hullem oleks tagantjärele neilt summadelt hakata makse maksma lihtsalt formaalsete reeglite rikkumise tõttu. Auto registreerimistunnistuse koopiat võib hiljem olla väga keeruline leida, näiteks kui auto on vahepeal müüdud.

Arvestuse pidamine

Ajakirjandusest läbi käinud jutt, et sõidupäevikust enam ei piisa, peab GPS-i kasutama, siinkohal ei kehti. Vana hea sõidupäevik isikliku auto kasutamise kompensatsiooni arvestuseks sobib edukalt ka edaspidi.

Kõige tavalisem on vormistada Exceli tabelis sõidupäevik iga kuu kohta. Sõidupäeviku lehele tuleb märkida:

•autot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi;

•auto registrinumber;

•läbisõidumõõdiku näit iga töösõidu alguses ja lõpus ning siis kilomeetrid kokku;

•kuupäev ja sõidu eesmärk (kohtumine kliendiga A, vms).

Lõpuks tuleb sellel kuul töö jaoks sõidetud kilomeetrid liita, korrutada 0,3 euroga ja tulemuseks on selle kuu auto kasutamise hüvitis kokku. Kui summa jääb alla piirmäära, saab selle maksuvabalt välja maksta. Kui summa tuleb üle piirmäära, siis võib jätta osa välja maksmata või ületatud osalt maksta maksud nagu erisoodustuselt. Kui sõidupäevikule lisada muud vajalikud algdokumendi rekvisiidid (nimetus ja number, koostamise kuupäev, ettevõtte nimi ja aadress, juhataja kinnitus väljamakstava summa kohta), sobib see raamatupidajale algdokumendiks.

Sõidupäevikus erasõite lahti kirjutama ei pea, kirja tuleb panna ainult töösõidud. Tavaliselt kodu ja töökoha vahelist sõitu töösõiduks lugeda ei saa. On erandeid, näiteks kui sõidetakse kodust hommikul otse kliendi juurde või ongi ainult kodukontor. Täpsed reeglid tuleks kuskil fikseerida, näiteks samas hüvitise määramise otsuses.

Isikliku auto kasutamise hüvitist maksval ettevõttel tuleb esitada makstud hüvitiste kohta maksuametile deklaratsioon INF 14 kalendriaasta peale kokku, esitamise tähtajaga 1. veebruar. Deklaratsioonis tuleb ära näidata kõik makstud hüvitised: kellele ja kui palju maksti ning lisada auto registrinumber.

Lähetuskulud

Töölähetuseks loetakse töötamist väljaspool töölepingus ettenähtud piirkonda, tavaliselt on see määratud linna või valla täpsusega. Juhatuse või nõukogu liikme korral on tegemist ametilähetusega, reeglid on samad.

Töölähetusega on tegu näiteks siis, kui ettevõtja läheb kaheks päevaks Pärnusse konverentsile või Riiga uue potentsiaalse kliendiga kohtuma.

Enne lähetusse saatmist vormistatakse lähetusotsus, keda, kuhu ja milleks saadetakse – see on rohkem ettevõtte sisekontrolli teema, ühemehefirmas on see üleliigne formaalsus. Sisuliselt piisab, kui lähetusaruandes on lähetuse eesmärk kirjas.

Töötajal on õigus nõuda lähetuskulude eeldatava summa ulatuses avansi maksmist.

Lähetuse kohta tuleb koostada lähetuskulude aruanne, kus tuleb ära näidata:

•kes, kus, millal ja miks lähetuses käis;

•päevaraha arvestus;

•tehtud lähetuskulud, mis tuleb välja maksta.

Kui näiteks lennukipiletid või majutus on varem arve alusel makstud, siis oleks mõistlik lähetusaruandele vastavad viited lisada.

Raamat ilmub sügisel 2018. Jälgige reklaami portaalis raamatupidaja.ee.

Osale arutelus

  • Krista Teearu, ettevõtja ja raamatupidamisbüroo juht

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad