Ulvi Tallo: Grow näitab raamatupidamise tulevikku

Grow juhina keskendub Ulvi Tallo targale tööle
Grow juhina keskendub Ulvi Tallo targale tööle

Tallinnas Delta Plaza 13. korrusel asuv õdusa sisekujundusega raamatupidamisbüroo Grow ei võlu ainult vaatega, vaid on eeskujuks kõigile ettevõtetele, kes tahavad teha nn tarka tööd ja kasutada tehnoloogia erinevaid võimalusi.

Eestis räägitakse juba aastaid, et ettevõtted, kes tahavad edu saavutada ja turul konkurentsivõimelised olla, peavad suurendama tootlikkust, muutma tööprotsesse efektiivsemaks ja panustama oma töötajatesse. Vähesed võivad aga öelda, et seda tõesti tehakse.

Kui Ulvi Tallo kaheksateist aastat tagasi oma raamatupidamisfirma asutas, ei osanud ta isegi unes ette näha, et kõik tema hullemadki soovid aastate jooksul täituvad. Innovatsioon, IT-arendused, läbimõeldud tööprotsess ja tark töö on vaid osa märksõnadest, mis kuuluvad 2018. aastal tema büroo, ametliku nimega OÜ Grow Finance, argiellu.

Kes teab, võib-olla on hoogsale arengule kaasa aidanud ka sobivalt valitud nimi Grow (eesti keeles kasv). Igal juhul on ühemehefirma nüüdseks kasvanud rahvusvaheliseks ettevõtteks, mis pidevalt laieneb, ja töötajaid, kellest enamik raamatupidajad, on kokku juba üle kahekümne. Ulvi on nii klientidele, töötajatele kui ka välismaistele partneritele suutnud end tõestada võimeka juhina, ehkki see pole tulnud kergelt.

Kui raamatupidajat on aastakümneid kujutatud istumas suure paberi- ja arvekuhja taga, murekorts otsmikul, siis Grow’ büroosse astudes ei kohta sundasendisse naelutatud töötajaid, kes tundide viisi pingsalt arvutiekraani jälgivad. Õhkkond on meeldiv, inimesed heas tujus, ehkki parasjagu on käes tavalisest pingelisem tööperiood, nagu raamatupidamises ikka.

Palk on töötajale tähtis

Targale tööle keskendumine tähendab Grow’ jaoks ka seda, et büroo saab maksta oma töötajatele palka, mis on pingutust väärt ega pane mõtlema uue töökoha peale. „Kui öeldakse, et palk pole oluline, siis ei pea see minu arvates paika. Palk on töötajate jaoks tähtis, alles seejärel tuleb muu,” rõhutab Ulvi.

Ettevõtte juhina on ta pööranud tähelepanu siiski ka sellele „muule”, näiteks loonud keskkonna, kus raamatupidamine toimib edukalt ilma paberite, PDF-arvete ja ühes kohas pikalt paigal istumiseta. See ei tähenda, et seal tööd ei tehtaks. Vastupidi, tööd tehakse palju, aga ühtki hiireklõpsu või sammu ei tehta asjata. „Meil võib tööd teha kus tahes kohast ja mis tahes ajal. Seda saavad raamatupidajad ise otsustada. Tehku tööd rannast või suvilast, mina ei keela. Põhiline on, et töö saaks õigel ajal ja hästi tehtud,” märgib Ulvi, ise samas viidates, et praegu on kiiremad ajad ja seepärast ollakse rohkem kontoris.

Kui vaadata Grow’ stiilses kontoris ringi, märkab terasem silm tõesti, et lauad on puhtad ja mingeid paberikuhjasid kusagil pole. „Paljud kiitlevad, et nad on paberivabad, aga mina ütlen, et selleni oleks pidanud jõudma juba ammu. Nüüd on see normaalsus, mitte uudne eelis. Meie olime paberivabad juba 2010. aastal, aga siis pidin selgitama selle vajadust,” räägib Ulvi. Ehkki ühtegi paberit pole märgata, olid Ulvi sõnul mõni aeg tagasi olnud siiski tema laua peal ajalehed, mis aga muudkui kuhjusid. „Siis mõtlesin, et kui me oleme esimene paberivaba raamatupidamisbüroo, siis olgu kõik nii paberivaba kui võimalik. Seega läksime üle digilehtede lugemisele.” Esimene ajaleht, mida ta hommikul arvutis või nutiseadmes loeb, on Äripäev.

Dubleerimist ei tohiks olla

Digimaailm paelub Ulvit väga. „Vidinad, mis lihtsustavad raamatupidaja tööd ja ka ettevõtte juhtimist, on olulised. Mulle meeldib võtta kasutusele uusi infotehnoloogilisi lahendusi ning proovida, mis veel parema tulemuse annab. Ja arvan, et üleüldse võiks olla veelgi enam tehnilist progressi, veel rohkem vidinaid ja igasugu lahendusi. Asjad võiks töötada tunduvalt paremini.”

Kui küsida, mida tähendab raamatupidamisbüroo jaoks tark töö, toob Ulvi hulga näiteid. Esiteks tähendab see, et tuleb lahti saada tööde dubleerimisest ehk nn tühjast tööst, mida saab automaatselt teha arvutiprogrammis. Mitte nii, et üks töötaja reastab oma arved kuskil X-süsteemis, aga siis tuleb teine töötaja, kes võtab portsu pabereid ja teeb osa tööst uuesti üle.

Ulvi on veendunud, et efektiivses raamatupidamises peab olema üks keskkond, kust raamatupidaja näeb kõike ja saab kogu vajaliku info, millega oma töö kohe ära teha. Mitte nii, et kasutatakse Dropboxi või mitut eri kausta. „Mulle kohe üldse ei meeldi dubleerimine, mis toimub pealegi mingis imelikus süsteemis. Kõik vajalikud andmed peab saama sisestada ühekorraga ja edasi käib kõik automaatselt. Piisab, kui ettevõtte juht vaatab vaid korra üle, kas tähtajad ja arved on õiged, kas raha on, et maksta, ja sellest piisab. Maksmine peaks käima seejärel automaatselt.”

Ulvile meeldib, kui ettevõttes on süsteem, kus on lihtsalt ja selgelt näha, kus mida teha ja kuhu midagi sisestada. „Me kasutame ka tuntud raamatupidamistarkvara, aga osaleme samal ajal paljudes pilootprojektides, et testida uuendusi ja leida uusi lahendusi, mida siis omavahel ühendada.” Iga tehnoloogiline uuendus peab tegema töö kiiremaks, efektiivsemaks, mõistlikumaks. Tarkvaraarendajad võtavad suure tehnoloogiafänni Ulvi ja Grow’ esindajate ettepanekuid kuulda, samuti tehakse tarkvaralahenduste pakkumisel koostööd pankadega. „Enamik tarkvarast töötab tänapäeval gateway’s ühesuunaliselt. Ma tahaks, et need kõik toimiks kahesuunaliselt. Tahan, et arve tuleks sisse, seal on maksetähtaeg, ettevõtte juht vaatab vaid, kas see tähtaeg sobib, ja kohe läheb arve maksmisele. Ei taha, et raamatupidaja peaks kogu aeg sisse logima, et teha mõttetut tööd pangas tasumiseks. Mujal maailmas see süsteem juba töötab.”

Ehkki Eestis leidub jätkuvalt nn vanakooli raamatupidajaid ja -büroosid, kus on au sees paberarved, on Ulvi kogenud, et noored, kes raamatupidamisvaldkonda tööle tulevad, võtavad uued mõtted ja lahendused kergemini omaks. Nende jaoks ongi uus asi tavaline, enesestmõistetav, sest nad juba mõtlevad teisiti, oskavad paremini võõrkeeli, nad on igasuguste tehnoloogiliste vidinatega kokku puutunud juba lapsena. Keskealistel ja vanematel raamatupidajatel aitab tänapäeva raamatupidamise arengusuundi ja võimalusi paremini mõista pidev enesetäiendamine ja õppimine.

Ulvi on kõrghariduse omandanud enamjaolt töö kõrvalt. Ehkki see pole olnud kerge, võib ta nüüd, aastal 2018 jälle rõõmustada uue eesmärgi saavutamise üle, sest kui magistrikraad oli Ulvil ennegi olemas, siis nüüd on läbitud ka EBS-i Executive MBA.

Samas ei saa Ulvi hinnangul ka vanamoodsust täiesti pahaks panna, sest paraku on kliente, kes on harjunud PDF- või isegi paberarvetega, mis on Grow’ jaoks raamatupidamise üleeilne päev. Tulevikku ta vanamoodsal lähenemisel ei näe, samuti ei saa sellised bürood loota, et konkurentsis püsima jäädakse.

Koolitada tuleb ka kliente

Samal ajal teeb Grow järjekindlalt ka klientide hulgas selgitustööd, milliseid võimalusi uudsed lahendused pakuvad ning näiteks kui palju lihtsam ja kontrollitavam võib raamatupidamine ettevõtte jaoks olla. See on Ulvi sõnul alati hea tunne, kui õnnestub kliente heas mõttes ära rääkida või vaimustuma panna.

Kui aga keegi ütleb, et paber on kindel ja arvuti mitte, siis Ulvi sõnul on just paberit väga kerge hävitada. „Paberile võib tule otsa panna ja midagi ei jää alles. Arvan, et nii turvaline pole miski olnud, kui on praegune pangandussüsteem. Kui üks süsteem saab olla turvaline, siis miks mitte ka e-arvete süsteem. Pigem ei ole e-kirjaga saatmisel turvagarantiid.” Kui aga Ulvilt küsida, mis saab siis, kui elekter ära läheb, siis Ulvi ei kujuta ette, et see saaks kogu maakeral juhtuda. „Kui see juhtub, ei ole ilmselt enam ka inimesi.”

Kui nimetada raamatupidamises uusimate lahenduste kasutamist uuendusmeelsuseks, siis Ulvi sõnul on see Grow’ kui ettevõtte jaoks pigem vajadus. „Ettevõtte huvides peaks olema see, et juht tegeleb ettevõte arenguga, mitte ei kuluta aega arvetega mässamisele. Mida suurem ettevõte, seda olulisem on liigse töö vältimine arvete puhul.”

„Loomulikult väike klient seda kõike ei vaja, aga suurtel hoiavad uuendused väga palju aega ja raha kokku. Mida suuremaks kliendi ettevõte kasvab, seda suuremad on tema vajadused ja seda rohkem on vaja leida uusi lahendusi.” Mingil hetkel tundis Ulvi, et tarkvaraarendajad ei arenda kõike nii, nagu oleks vaja, seetõttu sai Grow’s loodud eraldi arendustiim. „Üldiselt ei ole raamatupidamisbüroodel võimalik sellist arendusüksust luua, kui ollakse väga väiksed, aga meie saime seda endale lubada.”

Juhina teeb Ulvile südamest rõõmu, et ta on leidnud endale niivõrd head töötajad, kelleta ta oma ettevõtet üldse ette ei kujuta. „Mulle meeldib ka see, et meie kliendid esitavad meile pidevalt uusi väljakutseid ja panevad meid tegutsema, uusi lahendusi otsima.” Igas meeskonnas peab olema erinevaid inimesi, sest ühel on ühed, teisel teised tugevused. „Tean, et osa on paremad verbaalsed suhtlejad ja teised suhtlevad paremini kirja teel. Mina olen see, kes tahab vahetult suhelda, mitte kirja teel selgitada.”

Ulvi ei ole aga veel kohanud sellist inimest, kes üldse suhelda ei suudaks või ei oleks võimeline meeskonnatööd tegema. Iga juht peab lihtsalt oskama leida oma meeskonda kõige sobivamad inimesed, siis on kõik eesmärgid saavutatavad.

Maastikukujundusest finantsmaailma

Ometi pole raamatupidamine, veel vähem rahvusvahelise büroo juhtimine olnud Ulvi eluaegne unistus. „Olen pärit Suure-Jaanist, mulle meeldis koolis matemaatika ja ka ajalugu, aga raamatupidajana ma ennast ei näinud. Mäletan, et kaheksakümnendate lõpus tulid koolidesse JUKU arvutid. Olin sellest vaimustuses, kuid meil ei saadudki neid korralikult tööle, sest miski oli nende arvutitega ikka kogu aeg valesti,” meenutab Ulvi.

Tehnoloogiahuvi on pärit aga kodust. Näiteks lapsena võttis Ulvi isa kassettmaki tükkideks lahti, vaatas, mis seal sees on, ning pani uuesti kokku ja tööle. Kuna isa oli ametilt traktorist, siis oli periood, kui Ulvi kaalus koguni automehaaniku kutset („Minu jaoks oli isa pigem leiutaja,” selgitab Ulvi). „Mäletan, et tahtsin alati vaadata, mis seal auto mootori sees on. Kui siis ükskord juhtus, et ma ei jaksanud ühte polti lahti keerata – olen väikest kasvu –, siis sain aru, et see on füüsiliselt raske töö.”

Tegelikult puutus Ulvi kooliajal kokku ka raamatupidamisega, läbides keskkoolis raamatupidamise kursuse, aga siis tundus see talle igav. „Tõsi, sel ajal mulle see üldse ei meeldinud, nii otsustasin minna õppima maastikuarhitektuuri. See eriala meeldis mulle väga, aga kui kooli lõpetasin, siis ei olnud erilisi töövõimalusi.”

Üks haridus käes, asus Ulvi Viljandis Mainori kõrgkoolis majandust õppima. Kui ta seejärel Tallinna kolis, pakuti talle kui majandust õppivale noorele tööd raamatupidajana. „Mäletan, et ma muidu poleks seda tööd vastu võtnud, aga sel ajal tulid arvutid ja kui öeldi, et saan arvutiga töötada, võtsin töö vastu.” Kui üheksakümnendatel oli kasutuses DOS-süsteem, siis kümnendi teisel poolel tuli juba Windows koos Exceliga. See oli juba midagi erilist!

Oma ettevõtte loomine

Õppimishimulisena rühkis Ulvi aina edasi ning astus õppima EBS-i, et veelgi parem haridus saada. EBS-i ajal toimusid ka olulised elumuutused – sündisid kaks last ning sai rajatud oma firma. „Olen pea kogu aja töö kõrvalt koolis käinud. Ja nüüd viimastel aastatel jälle – EBS-i juhtide magistriõppes. Ma ei löö kunagi käega ja lähen alati lõpuni nii õppimise kui ka kõige muuga. Muidugi on keeruline ja raske, aga ma ikka teen ära,” selgitab Ulvi oma elufilosoofiat.

Täiesti oma raamatupidamisettevõtteni jõudis Ulvi uue aastatuhande algul. Seni oli ta silma paistnud n-ö teistmoodi tegutsejana, kes sai aru, mida raamatupidajalt oodatakse – mitte lõputuid tabeleid ja arve, vaid piltlikku graafikut ja konkreetseid selgitusi. „Olin sel ajal tööl ühes puidufirmas, kus tegingi mitmesuguseid graafikuid koos selgitustega, millised projektid töötavad hästi, millised mitte, mis toob tulu, mis mitte. Ma näitasin kõike graafiliselt ja see väga meeldis ettevõtte juhile,” nendib Ulvi.

Kui aga puidufirma tegevus hakkas kokku kuivama, otsustas Ulvi sealt ära tulla. Kuna tuttavad küsisid talt juba varem tihti raamatupidamises abi, ei olnud klientide leidmine probleem „Nii tegin neile raamatupidamist, alates 1998. aastast mingi aja FIE-na, aga siis sain aru, et FIE-na ei ole mõtet tegutseda, ja otsustasin oma raamatupidamisteenuste firma luua.”

Algul töötas Ulvi oma ettevõttes üksi, aga töömahu kasvades sai aru, et peab hakkama töötajaid palkama. „Mõnda raamatupidajat oli vaja ka koolitada, aga kõik olid toredad inimesed. Paljud neist, kes alustasid minu ettevõttes, on nüüdseks kõvasti edasi arenenud ja jõudnud isegi maailma välja,” kiidab Ulvi.

Kuidas saada endale hea meeskond?

Kui Eesti ettevõtjad kurdavad tööjõupuuduse üle, siis Ulvi sõnul ei saa ettevõtet tööle, kui pole õiget meeskonda, kes oleks professionaalid ja mõtleks juhiga kaasa. „Üksinda seda ei tee, see on selge,” ütleb Ulvi, kui küsida temalt meeskonna kujundamise kohta.

Majandustõusu ajal on Ulvi sõnul alati raske töötajaid leida. „Esimese majandustõusu ajal oli tark võtta tööle lihtsalt see, kes soovis tööle tulla, sest järgmisel päeval võis ta leida töö teises raamatupidamisfirmas.” Praeguseks on Ulvi jõudnud faasi, kus tal on tugev meeskond, aga selle saavutamiseks tuleb meeskonna kujundamisega vaeva näha, osata inimesi „lugeda”, taibata, kes mõtleb samamoodi, kelles on potentsiaali, keda huvitavad tehnoloogilised uuendused. „No muidugi on olnud selliseid töötajaid, kellel tuleb algul n-ö kätt hoida,” viitab ta. Nagu mainitud, ei saa tänapäeval moodustada head meeskonda, kui ei arvesta töötajate ootusi ja motivatsiooni. Ulvi sõnul on neil süsteem, mille puhul töötajad on ise motiveeritud ja saavad oma panuse eest ka kõrget töötasu.

Ettevõtte arengu seisukohalt on oluline käia lahtiste silmadega ja teada, mis raamatupidamises maailmas toimub, veel parem on arengut ette aimata ja olla turul esimeste seas. „Meie moto on, et kogu aeg tuleb areneda ja leida n-ö uusi vidinaid. Mõelge, meile tuleb sisse 10 000 arvet ja kui me ei kasutaks uusi lahendusi, siis me ei suudaks klientide soove täita ega teistega konkureerida. Robotid tuleb ka tööle panna!”

Ulvi on märganud, et ideed, milliseid tehnoloogilisi uuendusi võiks kasutusele võtta või kuidas Grow saaks veel paremini klientide soove täita, tulevad tal igal pool, vahel lausa üllatavates kohtades. „Juhil ei lõpe tööpäev töökohalt ära minnes kindla kellaajaga. Vahel tekib konverentsil ettekannet kuulates mõte, mida peaksime tegema, vahel sporti tehes.” Ta tunnistab, et enam ta ise raamatupidamist ei tee, vaid tegelebki puhtalt arenduse ja juhtimisega.

Kui Grow Finance kolis Delta Plaza maja 13. korrusele, kust avaneb avar vaade üle Tallinna merele, kiitis üks tore klient, et see oli õige samm, sest „mõte peabki jooksma kõrgemal tasemel”. Sisekujundaja Tõnu Rebase kujundatud stiilne kontor aitab kõrgele mõttelennule kaasa, aga tunda on ka Ulvi head kunstimaitset ja maastikuarhitekti oskusi. Ka feng shui olevat siin paigas, kiitis sama klient.

Keskkonnasäästlikkus nii tööl kui ka kodus

Grow’ kontoris on kõigil hea olla – nii töötajatel kui ka klientidel. Kuidas hinnatakse Ulvit aga juhina? „Mulle on öeldud, et tahetakse olla minu kolleeg ja minuga koos töötada,” märgib Ulvi. Öeldu eest on ta väga tänulik ja arvab, et see võib tähendada seda, et ta ei käi ega anna korraldusi ülevalt alla, vaid on demokraatlik juht. „Mulle meeldib, kui inimesed on ise aktiivsed ja mõtlevad kaasa. Samas saan aru, et kõigile see uuenduslikkus ja uute lahenduste otsimine ei sobi. Kedagi seepärast maha teha, kuidas ta midagi teeb, ma aga ei soovi.”

Ehkki Ulvi on pealtnäha ideaalnaise võrdkuju – haritud, naiselik, sale, sportlik, põhjamaiselt heledate juustega, on temas ka mehelik pool olemas. „Ma vist mõtlen nagu mees. Olen alati tehnika vastu huvi tundnud ja see haarab mind. Ma ei talu poodlemist, üle tunni ma poes olla ei taha.” Samuti ei mõista Ulvi, miks peab inimestel üldse nii palju asju olema ja milleks neid aina juurde muretseda. „Mul on juba automaatselt sisse kasvanud roheline mõtlemine. Mina ei joo vett automaadist, vaid ikka kraanist. Jah, ma armastan keskkonnasäästlikkust.” Ka see, et Grow on paberivaba, ei tähenda ainult tehnoloogiavaimustust, vaid ka keskkonnasäästlikku mõtteviisi.

Meesjuhtide elu on lihtsam

Ehkki Grow’l on palju eesmärke, ei ole Ulvil endal olnud kunagi eesmärki juhiks saada. „Olen rääkinud paljude juhtidega, kellest mõni on öelnud, et neil on alati olnud ambitsioon saada juhiks. Mina ei ole sellist asja teadvustanud, kõik on tulnud kuidagi loomulikult. Mul ei ole olnud ka ambitsiooni, et tahan olla keegi. Tahan lihtsalt tegutseda ja kui näen klientide vajadusi, siis tekib tunne, et tahan kohe tegutseda ja leida lahendusi, et tulemus oleks veel parem ja efektiivsem,” arutleb Ulvi. „Ja täpselt nii, nagu meie ettevõte ise kasvab, lubame ka oma klientidele kasvu ja kasu.”

Ehkki naiste võim on maailmas kasvanud, on juhtide maailm väga meestekeskne, naine peab ennast rohkem tõestama. Naisi küll oodatakse, aga eelarvamused ei taha muutuda. „Ma vähemalt arvan nii, sest kui ma käin rahvusvahelistel konverentsidel, siis on näha, et see on meeste maailm. Seal on enamasti audiitor- ja advokaadibüroode juhid, kes on vanuses 50+. Nojah, nüüd ma enam ka nii väga noor ei ole, aga seda on ikka tunda,” naerab Ulvi, kes on aastate jooksul tihti kogenud, et meesjuhi sõna maksab ka siis, kui mees on suhteliselt noor. Samas peab naisjuht enda kehtestamiseks ja tõestamiseks vaeva nägema. Mis sest, et naise ettevõte võib olla edukam kui mehe juhitav ettevõte. Üldjuhul kliendid, kes algul ei tea, kellega Ulvi puhul tegu, pöörduvad suhtluseks automaatselt tema kõrval istuva mehe poole. „Nad ei tea ju täpselt, kes ma olen, aga ma näen, kuidas ma pean ennast tõestama. Aga no las ta olla, ma ei võta seda meeste-naiste teemat väga tõsiselt, pigem huumoriga!”

Kolm last ja erilised hobid

Ettevõtte juhtimise kõrvalt õppida, omandada mitu kõrgharidust – see on jõukohane vaid ülivõimekale inimesele. Seepärast võib võõraid üllatada, et Ulvi polegi ainult tööle keskendunud karjäärinaine, vaid on osanud ühendada töö ja pereelu. Tal on abikaasa ja kolm last – vanemad lapsed on juba teismelised, noorem aga alles viiene ja vajab rohkem ema tähelepanu. Ulvi tunnistab, et tiheda graafiku tõttu ei jõua nad perega küll nii tihti kultuuriüritustele kui tahaks, aga vahel ikka, ja selleks tuleb aega võtta. Ulvi ise käis hiljuti Peterburi Mariinsky balletti vaatamas. „Ka autos kuulan ma üksi sõites klassikalisi klaverikontserte, see mulle väga meeldib, sest olen ka ise kunagi klaverit õppinud. Perega koos käisime aga Weekendil.”

Samuti ei kujuta Ulvi (ja kogu tema pere) oma elu ette spordita. Näiteks Alpides ja Soomes lumelauaga kihutamas käivad nad ikka koos perega. Kooliajal tegeles Ulvi kergejõustikuga, mis andis hea põhja – tema sportlik sale vorm hakkab kohe silma.

„Praegu on minu hobiks kõik, mis tõstab adrenaliinitaset – lumelauasõit, lohesurf, benji-hüpped. Mõtlesin ühel hommikul, et teeks langevarjuhüppe. Mees ei tahtnud kaasa tulla, aga mina läksin ja tegin selle hüppe ära. Kuna ma polnud enne langevarjukursustel käinud, siis sain teha vaid tandemhüppe,” naerab Ulvi.

Peretraditsioonide hulka kuulub jõulude tähistamine koos isa ja sugulastega. „Igal aastal oleme jõulude ajal ikka maal ja ka sünnipäevi tähistame seal.” Tähelepanuväärne on, et Suure-Jaanis isa juures saab Ulvi tegelda ka oma kunagise suure armastuse – maastikuarhitektuuri ja aiandusega. Tema isa aed, mille Ulvi enne Grow’ loomist rajas, võitis 2000. aastal kauni koduaia tiitli.

Vahel, kui Ulvi käib Horteses või Hansaplantis taimi imetlemas, on ta mõelnud, et kui elu peaks mingil põhjusel muutuma ja ta peaks eriala vahetama, näeks ta ennast meelsasti aiandusettevõtet juhtimas. „See on aga ainult mõte.”

Grow – nagu ettevõtte nimigi ütleb – on seni aina kasvanud. Eelmisel aastal toimus laienemine, nendega liitus üks teine büroo. Seega on viimane aasta olnud Ulvile töö ja õpingute mõttes eriti pingeline. „Meeskonna ühtesulatamine nõudis päris suurt tööd. See oli üks paras väljakutse. Seal oli faktoreid, mis ei sõltunud minust, aga tunnistan, et sain suure kogemuse võrra rikkamaks. Edasi oleme aga aina kasvanud.”

Ulvi loodab, et saab juhina edasi tegeleda just targa töö arendamisega, sellega, mida Eesti ühiskond ja ettevõtlus praegu enim vajavad. Loomulikult on kasvavas ettevõttes alati vaja ka uuendusmeelseid raamatupidajaid, kellele meeldib katsetada uusi tehnoloogiaid ja tunda, et klientide edus on ka nende roll oluline. Kes tunneb, et tahab sellist tööd teha, on alati teretulnud Grow’ poole pöörduma.

Osale arutelus

  • Kaire Uusen, ajakirjanik ja koolitaja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

Uudised

Tööriistad