Muudatused õigusaktides

Tiia Raudmägi, IURING õigusbüroo
Tiia Raudmägi, IURING õigusbüroo

Artiklis käsitletakse Riigi Teatajas maist juulini 2018 avaldatud olulisemaid raamatupidamisega seotud seaduste muudatusi.

SEADUSED

Välismaalaste seadus

Esimene muudatus avaldati Riigi Teatajas 17. mail 2018 ja jõustus 23. mail 2018.

Muudatusega võeti üle Euroopa Liidu õpi- ja teadusrände direktiiv. Kolmandatest riikidest pärit teadlased ja üliõpilased saavad Euroopa Liidu liikmesriikides liikuda, ilma et nad peaksid taotlema vastuvõtva liikmesriigi elamisluba. Edaspidi võivad teadustöö tegijad teisest Schengeni riigist saadud elamisloa või viisaga Eestis viibida dokumendi kehtivusaja lõpuni. Üliõpilased võivad selle loa alusel õppida Eesti kõrgkoolis kuni 360 päeva.

Välismaalane, kes soovib tulla Eestisse keelt õppima ja kultuuriga tutvuma, saab end registreerida siin lühiajaliselt kuni üheksaks kuuks töötama või taotleda kuni üheks aastaks tähtajalist elamisluba töötamiseks lapsehoidja-koduabilisena.

Välismaalaste seaduse muutmise seadus

Teine muudatus avaldati 29. juunil 2018 ja jõustus 15. juulil 2018.

Sisserände piirarvu arvestusest jäeti välja tippspetsialistid, st erialase ettevalmistusega välismaalased, kes saavad Eesti tööandjalt vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka.

Lühiajalise töötamise maksimaalset kestust pikendati seniselt üheksalt kuult ühele aastale.

Kehtestati A2-taseme eesti keele oskuse tingimus elamisloa taotlemisel.

Välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks on tööandjal teavitamiskohustus, kui välismaalane Eestis tööle asub. Lühiajalisest töötamisest teavitamata jätmise eest nähakse tööandjale ette sunniraha, mis ei tohi kokku ületada 3300 eurot, sealjuures esimesel korral 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Küberturvalisuse seadus

22. mail 2018 avaldati Riigi Teatajas küberturvalisuse seadus, mis jõustus 23. mail. 2018 (osaliselt jõustub 1. jaanuaril 2020 ja 1. jaanuaril 2022).

Küberturvalisuse seadus sätestab ühiskonna toimimise seisukohast oluliste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse võrgu- ja infosüsteemide pidamise nõuded, vastutuse ja järelevalve ning küberintsidentide ennetamise ja lahendamise alused.

Teenuse osutaja peab alaliselt rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid nii küberintsidentide ennetamiseks kui ka nende lahendamiseks. Küberturvalisuse tagamist ning küberintsidendi ennetamist ja lahendamist koordineerib Riigi Infosüsteemi Amet.

Avalikus sektoris laieneb kohustus infoturbemeetmeid rakendada ka näiteks meiliserveritele, failiserveritele ja dokumendihaldussüsteemidele.

Küberturvalisuse seadusega tehakse tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse muudatus, mille tulemusena ühtlustatakse 2022. aastal perearstide poolt kasutatavate infosüsteemide turvanõudeid, vältimaks näiteks isikuandmete leket ja andmete krüpteerimist lunavararünnakute käigus.

Küberturvalisuse seadus

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seadus

12. juunil 2018 avaldati Riigi Teatajas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seadus. Muudatus jõustus 22. juunil 2018 (osaliselt jõustub 1. jaanuaril 2019).

Seadus soodustab ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist ning vähendab tööandjate halduskoormust.

Praegu peab tööandja iga töötaja tervisekontrolli saatma esimesel tööle asumise kuul. Edaspidi võib tööandja töötaja esmasesse tervisekontrolli saata nelja kuu jooksul alates töötaja tööle asumisest, seega tuleb tervisekontroll korraldada katseaja jooksul. Töötaja tervisekontrolli vajadus seotakse konkreetsemalt töökeskkonna riskidega.

Tervisekontrolliga seotud kulud kannab tööandja. Tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sel ajal keskmist tööpäevatasu.

Tööandja saab edaspidi töötajaga kokku leppida leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest, kui tööandja on töötajat enne tööle asumist töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ning ohutute töövõtete osas juhendanud. Leppetrahvi kokkulepe sõlmitakse kirjalikult, leppetrahv ei tohi ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu.

Tööandja ei pea enam Tööinspektsioonile raporteerima kõiki kergeid tööõnnetusi. Tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta tuleb raport koostada juhul, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seadus

Töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus

25. juunil 2018 avaldati Riigi Teatajas töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus, mis jõustus 01. juulil 2018.

Muudatusega antakse täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või hooldajale õigus saada viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust aastas. Puhkus hüvitatakse töötasu alammäära alusel.

Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.

Töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus

Autoveoseaduse muutmise seadus

26. juunil 2018 avaldati Riigi Teatajas autoveoseaduse muutmise seadus, mis jõustus 06. juulil 2018 (osaliselt jõustub 1. jaanuaril 2019).

Tasulise sõitjateveo korraldamisel tuleb jälgida ühistranspordiseadust. Reguleeriti veoloa tingimusi ning lisati nõue, et EL-is liiklev ettevõtja kohustub tagama auto ja selle haagise õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ning nõuetekohase hoidmise.

Alates 2019. aastast hakatakse teekasutustasu maksmata jätmise eest tegema vedajale trahvi asemel mõjutustrahvi, mida karistusregistrisse ei kanta. Peale mõjutustrahvi võib kohaldada ka haldusmeetmeid, näiteks veoluba kehtetuks tunnistada.

Autoveoseaduse muutmise seadus

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seadus

27. juunil 2018 avaldati Riigi Teatajas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seadus, mis jõustus 06. juulil 2018 (osaliselt jõustub 1. jaanuaril 2019).

Kehtestati elektrienergia soodusaktsiisimäär, mis on aktsiisivabastuse luba omavale elektrointensiivsele ettevõtjale 0,5 eurot ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta. Soodustuse saamiseks peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem olema efektiivne ja säästlik ning tema elektrointensiivsus vähemalt 20%.

Seadusega muudetakse ka alkoholi aktsiisivabastuse loa ja energia aktsiisivabastuse loa väljastamist, täpsustatakse aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba hävitamise korda ning täiendatakse alkoholi denatureerimise võimalusi.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seadus

Elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seadus

29. juunil 2018 avaldati Riigi Teatajas elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seadus, mis jõustus 9. juulil 2018 (osaliselt jõustub 1. jaanuaril 2019 ja 27. aprillil 2019).

Seadusega muudeti taastuvenergia toetuste skeemi ja otseliini regulatsiooni. Väiketootja saab taastuvenergia toetust vana skeemi järgi, kui tootmisseade toodab elektrienergiat võimsusega kuni 50 kW ja elektrienergiat toodetakse hiljemalt 2020. aasta lõpus.

50 kW kuni 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmetega toodetud elektrienergia tootjad peavad toetuse saamiseks osalema neile korraldatavatel vähempakkumistel.

Riigiabiloast tuleneva muudatuse kohaselt saavad vana skeemi järgi toetust need, kes on olulised investeeringud tootmisseadmetesse teinud enne 2017. aastat.

Selleks, et soodustada elektri väiketootmist 100–200 kW nimivõimsusega tootmisseadmetega, leevenevad väiketootjatele esitatavad nõuded. Näiteks puudub neil edaspidi aktsia- või osakapitalinõue 31 950 eurot, mis võimaldab piiratud võimsusega seadmetega elektrit toota ka näiteks korteriühistutel.

Elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seadus

Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

6. juulil 2018 avaldati Riigi Teatajas perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (ühtse rakendusteenuse loomine), mis jõustus 16. juulil 2018 (osaliselt jõustub 1. septembril 2018).

Seadus koondab Rahandusministeeriumi ja Maaeluministeeriumi toetuste andmise teenused Riigi Tugiteenuste Keskusesse.

Muudatusega nähakse ette, et tagasimaksmisele kuuluva toetuse kohta tehtud finantskorrektsiooni otsus on täitedokument. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tähtaja jooksul, saab otsuse anda sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (ühtse rakendusteenuse loomine)

IURING õigusbüroo pakub abi igapäevases õigusnõustamises eelkõige ettevõtetele, kellel ei ole oma juristi. Oleme oma püsiklientidele n-ö juriidiline osakond väljaspool ettevõtet ilma püsikuludeta.

Meie õigusbüroo tegevusvaldkonnad:

• lepingud ja läbirääkimised (sh pikaajaline kogemus IT-alaste lepingutega);

• tööõigus ja võlaõigus;

• äriõigus (äriregistriga seotud toimingud, aktsionäride otsused ja lepingud, pankrotiga seotud teemad);

• kinnisvaraõigus ja kindlustusõigus;

• riigihanked.

Lisainfot leiate IURING õigusbüroo kodulehelt

  • Tiia Raudmägi, IURING õigusbüroo

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

Uudised

Tööriistad