16. juuli 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaugmüügi deklareerimine

Internetikaubandus levib järjest laiemalt. Üha rohkem inimesi soovib osta kodunt lahkumata, viimasel ajal isegi toidukaupu. Ettevõtjad on järjest enam valmis neile seda võimalust pakkuma. Netikaubandus on levinud viimasel kümnendil, aga kaugmüügi põhimõte on juba aastaid sama. Nii Euroopa Liidu käibemaksudirektiivis 112/2006 kui ka käibemaksuseaduses (KMS) on kaugmüügi regulatsioon olemas.
Kaugmüügi deklareerimine käibemaksudeklaratsioonil
Foto: erakogu

Käibemaksuseaduse § 2 lg 9 alusel on kauba kaugmüük (välja arvatud uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba), kauba võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule. Teiste sõnadega, ühe liikmesriigi käibemaksukohustuslane saadab kauba teise liikmesriigi lõpptarbijale koju kätte. Kaup liigub posti teel ühest riigist teise. Ühendusesisesest käibest eristab seda asjaolu, et kauba saaja on lõpptarbija, mitte maksukohustuslane.

Käibemaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 alusel on kauba kaugmüügi käibe tekkimise koht Eesti, kui kaup lähetatakse Eestist teise liikmesriiki. Sama paragrahvi lõige kaks täpsustab, et kui Eesti maksukohustuslane on juba ennast registreerinud teises liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks, kuhu kaupa saadetakse, siis ei ole enam käibe tekkimise koht Eesti ja käibemaksu tuleb maksta juba kauba saaja riigis.

Kehtestatud piirmäär

Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on kehtestanud piirmäära, mida ületades peab teise liikmesriigi isik ennast kauba lähetamise riigis käibemaksukohustuslaseks registreerima. Eestis on see piirmäär teise liikmesriigi ettevõtjale 35 000 eurot kalendriaastas. Näiteks meie lähinaabritel Lätil, Leedul ja Soomel on samuti piirmääraks 35 000 eurot kalendriaastas. Kellel vaja täpsemalt piirmäärasid kontrollida, siis Euroopa Komisjoni kodulehel on vastavad numbrid välja toodud.

Üksjagu segadust on tekitanud olukord, kus Eesti maksukohustuslasel on teise liikmesriigi lubatud piirmäär ületatud ja tekib kohustus käivet teises liikmesriigis deklareerida. Tuleb tähele panna, et mitte kõik teised liikmesriigid ei ole nii hästi arenenud e-maksuameti süsteemiga nagu Eesti, samuti ei lähe teises liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks registreerimine alati piisavalt kiiresti. Tuleb varuda aega ja kannatust. Paljudel juhtudel tuleb registreerimisavaldus ja lisadokumendid esitada kohalikus keeles ja käibemaksukohustuslaseks registreerimisele võib eelneda terve rida muid registreerimiskohustusi. Täpsemad nõuded tasub alati üle küsida kohalikelt nõustajatelt. Sellega suurenevad küll kulud, aga aja- ja lõppkulutuste kokkuhoid on hiljem märkimisväärne.

Juhul kui Eesti maksukohustuslasel tekib teises liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus kaugmüügi piirmäära ületamisel, siis tuleb meeles pidada, et kahes liikmesriigis korraga ühte tehingut ei deklareerita. Kui piirmäära pole veel ületatud, siis tuleb kauba käivet näidata nagu tavalist Eesti-sisest käivet. Vastavalt siis kas 20% käive või raamatute puhul 9%. Kui aga piirmäär ületatakse, siis tuleb juba hakata käivet deklareerima teises liikmesriigis ja Eestis seda müüki üldse enam ei näidata. Samuti ei deklareerita KMD kolmandal real oma kauba viimist teise liikmesriiki oma sealse ettevõtluse tarbeks. Viimase vastu on palju eksitud. Kahes liikmesriigis käibemaksukohustuslase numbri olemasolu võib jätta mulje, et enne viiakse oma kaup teise liikmesriiki ja siis järgneb sellele kohalik, riigisisene käive lõpptarbijale. See ei ole õige lähenemine. Kaugmüügi puhul ei deklareerita oma kauba teise liikmesriiki vedamist KMD-l, vaid ainult müüki teises liikmesriigis.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700