26. juuni 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas toimida, kui maksuamet helistab või kirjutab?

Maksuhaldurit ei tohi ignoreerida, kuid enne talle vastamist on soovitatav täpselt välja selgitada, millist informatsiooni, mille raames ja miks vaja on ning vajadusel eelnevalt konsulteerida maksunõustaja või juristiga.

Maksuhaldur on oma strateegias sõnastanud eesmärgi ennetavalt jagada nõu, vältimaks eksimusi maksuarvestuses. Sellest tulenevalt on olukordi, kus maksuhaldur helistab või kirjutab maksumaksjale, et küsida küsimusi tema äritegevuse kohta, juhtimaks tähelepanu tehingute korrektsele maksustamisele.

Kristiina Stokkeby jagab nõuandeid maksuhalduriga suhtlemiseks
Foto: AS Deloitte Advisory

Kehtivad seadused täna ei reguleeri maksumaksja õigusi ja kohustusi suhtlusel maksuhalduriga väljaspool ametlikku maksumenetlust. Siiski on olukordi, kus maksuhaldur võtab maksumaksjaga ühendust, küsib küsimusi ja/või dokumente ning teeb nende pinnalt järeldusi. Tihtipeale tehakse järeldus vaid valimi dokumentide/vastuste põhjal ning maksumaksjale jääb konkreetne järeldus aru- või kättesaamatuks. Kuna maksuhalduri iga pöördumine võtab maksumaksjalt ressurssi, tekitab ebaselge olukord hulga küsimusi. Alates sellest, et miks või mis dokumente/selgitusi küsitakse, kuni selleni, et milline on antud nõustamise juriidiline tagajärg maksumaksjale ning kes vastutab vaid valimiku teabe pinnalt antud nõu õigsuse eest? Kui toimetada maksuhaldurilt nõustamise raames saadud nõu kohaselt, siis kas maksuhaldur vastutab, et see on ametlik seisukoht ning hilisemaid probleeme ei teki? Kas on võimalik, et nõustamise käigus antud nõu ei ole tegelikult asjakohane? Millisel juhul võib kahelda maksuhalduri nõu adekvaatsuses?

Seetõttu on kasulik iga kord konsulteerida maksunõustaja või juristiga, arutamaks läbi konkreetse kaasusega seotud asjaolud. Lisaks konsulteerimisele asjatundjaga on hea meeles pidada järgnevat:

•Vastavalt maksukorralduse seadusele on maksuhalduril õigus dokumente ja selgitusi nõuda ainult maksumenetluse käigus. Enne maksumenetluse alustamist tehtud telefonikõne või elektroonilise kirjavahetuse raames ei ole maksumaksjal kohustust maksuhaldurile informatsiooni ega dokumente edastada, kuid maksumaksja võib seda siiski omast vabast tahtest teha. Olenevalt kaasuse asjaoludest oleme üldjuhul pigem arvamusel, et maksuhalduri päringutele tuleb vastata, sest kui maksuhaldurile vabatahtlikult teavet ei anta on tõenäoline, et alustatakse maksumenetlusega, kontrolliga. Teisest küljest, maksumenetlus on seadusega reguleeritud ning mõlemale osapoolele on teada õigused ja kohustused. Praktilise poole pealt on kontroll siiski suurema halduskoormusega kui vastamine kõnele või e-mailile.

•On soovitatav paluda maksuhalduril küsimused ja vastused kirjalikult formuleerida, et fikseerida jälg suhtlusest. Näiteks on maksukorralduse seaduses säte, mille kohaselt ei arvestata intressi maksuhalduri kirjalikult antud eksitava või vale teabe tõttu vähem deklareeritud või seadusega ettenähtust rohkem tagasi taotletud summalt (v.a. erijuhud). Samas võib ka selle sätte raames erinevaid arvamusi tekkida.

•Enne maksuhaldurile informatsiooni ning dokumentide edastamist on oluline võimalikult täpselt ja konkreetselt selgeks teha, mida maksuhaldur küsib. Samuti võib paluda selgitust asjaolude kohta, mis annavad maksuhaldurile aluse eeldada ebakorrektset maksustamist.

•Kui konkreetne olukord on kaardistatud, siis võib paluda maksuhalduril formuleerida seisukoht tehingu või toimingu korrektsest maksustamisest.

•Maksuhalduri arvamust on soovitatav analüüsida ning võrrelda seda enda senise praktikaga ning seejärel otsustada, kas nõustuda maksuhalduri arvamusega või mitte. Kindlasti on soovitatav läbi mõelda nii poolt- kui vastuargumendid.

Kokkuvõtvalt on maksuhalduri nõustamisstrateegia kohta kindlasti palju erinevaid küsimusi ning see tekitab segadust. Strateegia olla maksumaksjasõbralikum ei ole kindlasti halb, vaid pigem on küsimus selles, et kuidas saaksid nii maksumaksjad kui ka maksuhaldur üheselt aru toimingute tegemisest, mõlema osapoole õigustest ja kohustustest ning toimingute tagajärgedest.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700