Ülevaade uuematest kohtulahenditest

Magister iuris, Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve
Magister iuris, Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve

Äripäeva tööõiguse seminaril tegi Heli Raidve ülevaate uuematest tööõigusealastest kohtuvaidlustest. Teeme neist valikkokkuvõtte ning vaatame, mida neist õppida ja meeles pidada.

Töötajapoolne lepingu ülesütlemine, TLS § 91 lg 2

Tartu Ringkonnakohtu 26.01.2018 otsus 2-16-7512

Vaidluse asjaolud: Töötaja lahkus päevapealt töölt, kuna tööandja oli viivitanud töötasu ja puhkusehüvitise maksmisega. Tööandja valmistab ja müüb ortopeedilisi abivahendeid, millest osa eest tasub riik. Riigi tasutav summa määratakse kindlaks eelneval aastal jooksva aasta kohta. Riigiosaluse raha kulub ära jooksva aasta suveks ja tavapäraselt suurendab riik oma osalust detsembrikuus. Tööandja ja töötaja sõlmisid suuliselt töölepingu muudatuse, mille kohaselt makstakse riigi osaluse lõppemisel töötasu väiksemas ulatuses ning saamata töötasu makstakse pärast riigilt raha laekumist. Töötajale oli töölt lahkumise ajaks juba mitu kuud tasu makstud.

Lahendi kokkuvõte: Isegi kui poolte vahel oleks kokkuleppe, et töötasu makstakse välja pärast riigi raha laekumist, oleks see TLS § 2 ja § 33 lg 1 alusel tühine. Seadus ei näe ette võimalust, et tööandja maandab oma majandusriske (müügilepingu alusel raha hilisemat saamist) töötasude kaudu. Töötasu maksmine on töötaja seisukohalt töölepingu täitmisel tööandja põhikohustus TLS § 1 lg 1 järgi. Kui töötaja aktsepteerib tasu saamist juhuslike osade kaupa, ebaregulaarselt ja suure hilinemisega olukorras, kus tal on valida töö kaotuse või ebakorrapärase töötasu vahel, ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks töötaja huvidest lähtuva kokkuleppega. Pigem on töötaja sellisel juhul sundolukorras.

Jäta meelde: Lepinguliste kohustuste rikkumise mõningane talumine teise lepingupoole poolt ei too lepingut rikkunud poole jaoks kaasa õigustatud ootust, et lepingut mittejärgivat käitumist aktsepteeritakse ka edaspidi. Samuti ei muutu sellise rikkumise talumise tagajärjel esialgu sõlmitud leping. Seega puudub käsitletud olukorras alus lugeda uus palga maksmise korra kokkulepe sõlmituks.

Ringkonnakohus nõustus Maakohtu seisukohaga, et töösuhtes ei saa tööandja ettevõtte majandusriske maandada töötajate töötasude kaudu.

Vaidlus lepingu olemuse üle

Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2018 otsus 3-16-1815

Vaidluse asjaolud: Konkreetse ürituse tarbeks oli vaja püstitada lava. Ettevõte ja töötaja leppisid töötasus kokku ning sõlmisid töövõtulepingu. Lava püstitamisel juhtus aga õnnetus, mille arst fikseeris tööõnnetusena. Tööinspektsioon tunnistas lepingu töölepinguks ja tegi ettekirjutuse uurimise läbiviimiseks. Lepingupooled kinnitasid, et nende soov oli sõlmida töövõtuleping.

Lahendi kokkuvõte: Töötajal ei olnud vajalikke teadmisi tema ja äriühingu vahelisele suhtele õigusliku kvalifikatsiooni andmiseks. On eluliselt usutav, et erinevate lepinguliikide eristamisele ja sõlmitavate suuliste kokkulepete võimalikele tagajärgedele ei pööratud tähelepanu.

Ei ole tõendatud, et töötaja oli oma tööprotsessis täielikult iseseisev ja üksnes lõpptulemusele orienteeritud, kuna ilmnes, et ta töötas olulises osas tööandja töövahenditega, kasutas tema ohutusvahendeid ning tegutses tööandja juhendite alusel.

Tööinspektsioon ja halduskohus on suhte kvalifitseerinud töösuhtena, olenemata sellest, kuidas õigussuhte pooled ise seda käsitavad. Väär on ka apellatsioonikaebuse väide, nagu ei saaks Tööinspektsioon isikutevahelist õigussuhet ümber kvalifitseerida, kui töösuhte osapooled ise on selle vormi osas sama meelt.

Samuti on halduskohus õigesti osutanud, et sarnastel tingimustel tööd tegevad isikud ei tohi töö tegemisel toimunud õnnetusjuhtumi korral sattuda põhjendamatult halvemasse olukorda ega jääda ilma soodsamast kohtlemisest pelgalt seetõttu, et pooled on (sh ka teadmatusest või eksituse tõttu) nimetanud nendevahelise suhte töölepingulisest erinevaks suhteks. TTOSis ja määruses nr 75 sätestatud järelevalvepädevusest tuleneb Tööinspektsiooni õigus tõlgendada pooltevahelist töösuhet ning kohaldada ebaselguse puhul töötaja jaoks soodsamat, s.o töölepingulisest suhtest tulenevat regulatsiooni.

Jäta meelde: Töösuhte kvalifitseerimisel tuleb lähtuda selle sisust sõltumata sellest, kuidas pooled omavahelist lepingut nimetavad.

Töölepingu tingimused, TLS § 2

Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2018 määrus 2-17-6122

Vaidluse asjaolud: Töölepinguga sõlmiti kokkulepe, et töölepingu ülesütlemisest tuleb ette teatada kaks kuud. Töötaja koondati aga ette teatamata, kusjuures tööandja maksis seaduse alusel ühe kuu hüvitise.

Lahendi kokkuvõte: Tsiviilõiguses valitseb lepinguvabaduse põhimõte, s.t pooled on vabad kujundama nendevahelist lepingulist suhet. TLSis on sätestatud lepinguvabaduse põhimõttele üks piirang, mis tuleneb TLS §-st 2. Selle sätte järgi on tühine TLSis ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatuga võrreldes töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe, välja arvatud juhul, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on TLSis ette nähtud.

Vaidlusalune tingimus (lepingu p 8.3) erineb seaduses sätestatust, kuid viidatud erisus, mille järgi tuleb tööandjal töötajat töösuhte lõppemisest teavitada ühe kuu asemel kaks kuud ette, ei kahjusta töötajat. Seega on viidatud kokkulepe lubatav. Kuivõrd pooled olid praegusel juhul kokku leppinud, et töölepingu ülesütlemisest tuleb ette teatada kaks kuud, tuli tööandjal päevapealt töölepingu lõpetamisel kompenseerida töötajale kahe kuu töötasu.

Jäta meelde: Seadusest kõrvalekaldumine töötaja kasuks on alati kehtiv.

Osale arutelus

  • Heli Raidve, Magister iuris, Heli Raidve Tööõigusabi juhataja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

31. august 2018

Uudised

Tööriistad