Töötukassa tuleb tööandja juurde nõu andma

Eesti Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna teenusejuht Külliki Bode
Eesti Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna teenusejuht...

Tööandjad on öelnud, et nad on erivajadusega inimesi tööle võtnud peamiselt kahel põhjusel. Kõige olulisem on aina suurenev vajadus täiendava tööjõu järele ja tööandja on märganud vähenenud töövõimetega inimesi kui head tööjõuressurssi. Teine põhjus on see, et tööandjal on tugev soov oma kollektiivi mitmekesistada ja ettevõte näeb meeleldi oma meeskonnas ka vähenenud töövõimega inimesi.

Erinevatest inimestest koosnev kollektiiv suudab paremini rahuldada klientide ja koostööpartnerite ootusi – suureneb erivajadusega inimeste, aga ka sotsiaalselt vastutustundlike inimeste osakaal ettevõtte teenuste-toodete tarbijate seas. Mis on hea puudega inimesele, on hea ka kõigile teistele.

Tööandja jaoks on vähenenud töövõimega inimeste palkamisel oluline ka see, et ta leiab pädeva inimese, kes tahab tööd teha. Riigi soodustused ja toetused on tööandjale küll abiks, aga need ei ole kindlasti otsustava tähtsusega. Kui leitakse meeskonda sobiv töötaja, ollakse valmis teda tööle võtma ja mõistlikkuse piires kohandusi tegema.

Töötukassa tunnustab neid tööandjaid, kes on juba kohandanud ettevõtte töökeskkonda või loonud erivajadustega inimestele sobivad tingimused, neid asjatundlikult toetanud ja juhendanud. Oleme aga märganud, et paljud tööandjad ei tea, kuidas toetada erivajadustega inimesi nii, et nende töötulemused oleksid optimaalsed, tervis püsiks stabiilne ning kolleegid oleksid mõistvad ja abivalmid.

Kollektiivi ettevalmistamine erivajadusega inimese tööle tulekuks

Selleks, et tööandjat toetada, aitab töötukassa ettevõtetes läbi viia nõustamisi, mis valmistab tööandjat paremini ette erivajadustega inimeste värbamiseks ja vähendab oluliselt kolleegide hirme, mis on sageli tingitud teadmatusest.

Teemade ring, mida tööandjaid nõustades käsitleda saame, on väga lai, hõlmates erivajadustega inimeste spetsiifikat, värbamist, kohandatud töökeskkonda ja abivahendeid, tööaja ja tööülesannete kohandamist ning kolleegide ja klientide nõustamist.

Nõustamisi korraldatakse kõikjal Eestis nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele, vastavalt tööandjate soovidele ja vajadustele. Igas maakonnas on lisaks ka teavitusüritused kõikidele tööandjatele, kes on valmis värbama erivajadustega töötajaid.

Infot ja juhiseid jagavad töötukassa tööandjate nõustajad, kellel on igapäevane kokkupuude puude ja erivajadustega inimestega. Koostöös tööandjaga leiame just temale sobiva nõustamis- või koolitusviisi ning vajalikud spetsialistid, kes aitavad nii tööandjat kui ka töötajat tööle asumisel ja töötamisel.

Soovitame ettevõtte juhil enne erivajadusega inimese tööle asumist kollektiiv kindlasti ette valmistada ja võimalikest erivajadustest avatult rääkida. Mõistagi tuleks eelnevalt erivajadusega inimeselt küsida, millest võiks kollektiivi informeerida. Nõustamise raames saab ennetada teadmatusest tekkida võivaid arusaamatusi. Mõlema poole avatus tööle asumisel on erivajadustega inimeste puhul väga oluline, sest enamasti ei taha ju keegi kandideerides öelda, et tööle asumisel või töötamisel võib olla takistusi. Soovitame tööintervjuul luua usalduslik õhkkond, mis annaks kandidaadile signaali, et tema erivajadus ei ole probleem, määravaks saavad siiski oskused ja tahe selles ettevõttes töötada.

Nõustamiste järel on väga paljud inimesed oma seniseid hoiakuid muutnud, kui näevad positiivseid ja rõõmsameelseid erivajadustega töötajaid, kes räägivad oma lugu ja jagavad kogemusi, kuidas nad tööturul hakkama saavad.

Nõustame ettevõtteid ka juba töötavate inimeste puhul, kelle erivajadus võib olla tekkinud tervise halvenemise tõttu. Meie spetsialistid on valmis tööandjaid nõustama üle Eesti ettevõttes kohapeal, senikaua kuni oleme leidnud kõigile sobiva lahenduse. Nõustamine on tasuta, ettevõttele täiendavaid kulusid seetõttu ei lisandu.

Näiteid nõustamistest

• Ettevõtet külastades selgus, et töötajal on tervise halvenemise tõttu oht töökoht kaotada, sest ta ei jaksa tööriista käes hoida. Lahenduseks oli töötukassa teenusena töötamiseks vajaliku abivahendi soetamine.

• Viipekeelne kurt mees oli tööle asumas tootmisettevõttesse ja tulevased töökaaslased olid ebakindlad, sest keegi neist ei osanud viipekeelt ega teadnud, kuidas temaga suhelda. Nõustamisel küsiti: „Kas me talle tere võime öelda ja kuidas me seda teeme?“, „Kuidas me temaga suhtleme, kui me viipekeelt ei oska?“, „Kas ta suu pealt lugeda oskab?“. Nõustaja oli eelnevalt tööle asujaga vestelnud ja selgitanud välja, et talle meeldib suhelda SMS-ide ja e-posti teel ning ta vastab neile kiiresti. Samuti selgus, et ta pole suhtlemisaldis, mistõttu ta töövälistel üritustel osaleda ei soovi ja kollektiiv ei pea muretsema, kuidas teda aktiivselt kaasata. Nõustaja rääkis mehe soovidest ülejäänud meeskonnale ja hirmud olidki maha võetud.

• Ühe asutuse juhil oli probleeme intellektipuudega töötajaga, kes temasse liialt kiindus. Juht ei osanud seada selgeid piire, püüdis olla empaatiline ja mõistev. Samas tundis ta, et selle töötajaga tegelemine võtab liiga palju aega ja energiat. Nõustamisel sai ta juhiseid, kuidas oma aega ja tervist säästa ning seada vajalikud piirid, et mõlemad saaksid tegeleda eelkõige tööülesannetega.

• Ühel nõustamisel osalenud tööandja esindaja ütles, et selle asemel, et aidata kolleegi, kui tollel on mingil perioodil vaja füüsilist või psühholoogilist abi, püütakse temast pigem viimanegi välja pigistada ning seega aidatakse kaasa inimese lahkumisele kollektiivist või totaalsele läbipõlemisele. Märkamine ja hoolimine on meie igaühe enda teha.

Tööandja küsib sageli, kas vähenenud töövõimega inimene võib töötada täiskoormusega, kas puuduva töövõimega inimene üldse tohib töötada, kas tal on vaja pidevalt abi või juhendamist.

Tegelikult ei tähenda vähenenud töövõime seda, et inimene ei oleks suuteline teatavaid töid täiskoormusega tegema. Ka puuduva töövõimega inimene võib töötada täiskoormusega. Enamasti on vähenenud töövõimega inimesed suutelised oma tööülesandeid iseseisvalt täitma.

Toetused ja teenused tööandjale

Töötukassa pakub tööandjaile lisaks nõustamisele veel teisigi võimalusi ja toetusi nagu sotsiaalmaksu maksmine tööandja eest, tugiisik, abivahendid, töökoha ja töövahendite kohandamine.

Tugiisiku vajadust hindab töötukassa koos tööandja ja töötajaga. Kõige parem on, kui tugiisik on samast kollektiivist, aga ta võib tulla ka väljastpoolt. Töötukassa kompenseerib kindla perioodi jooksul tugiisiku töötundide tasu. Tugiisikut on vaja enamasti töötamise algusaegadel, edaspidi tugiisiku vajadus väheneb. Tugiisik ei tee teise inimese eest tööd ära, vaid aitab teda tööülesannetes. Mõnikord on tugiisikul vaja tööülesandeid meelde tuletada, vahel peab keerukamaid ülesandeid lihtsamas keeles lahti seletama.

Vähenenud töövõimega inimeste eest tasub riik sotsiaalmaksu kehtestatud kuumääralt (2018. aastal on see 470 eurot). Töötukassa kannab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu üle Maksu- ja Tolliameti kontole hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Kui töötaja vajab oma erivajaduse tõttu tööülesannete täitmiseks abivahendit, siis annab töötukassa vajaliku abivahendi tasuta kasutada. Tööalane abivahend on selline, milleta inimesel ei ole oma puude või terviseseisundi tõttu võimalik tööülesandeid täita.

Kui puude või vähenenud töövõimega töötajal on raske pääseda oma tööruumidesse või kasutada ettenähtud töövahendeid, aitame kohandada töökoha ja töövahendid töötaja jaoks ligipääsetavaks ja kasutatavaks. Töökoha kohandamine vähenenud töövõimega inimese erivajadustest lähtuvalt võib seisneda näiteks kaldtee ehitamises hoonele; trepitõstuki või lifti paigaldamises; sissepääsude avamismehhanismide automatiseerimises; ukseavade laiendamises ja lävepakkude tasandamises; töötasapindade kõrguse muutmises; lambilülitite madalamale toomises; sisekujunduses kasutatud värvilahenduste muutmises nägemispuudega inimesele tajutavaks jms.

Kuidas kommunikeeruda?

Sageli küsib tööandja, kust neid erivajadustega inimesi leida, kui keegi pole meile kandideerinud? Siinkohal saab töötukassa organisatsioonile nõu anda, kuidas end nähtavamaks teha. Soovitame rääkida oma valmisolekust meediakanalites, viia läbi sotsiaalse suunitlusega kampaaniaid jne. Sageli on nii, et kui on juba värvatud esimene esivajadustega inimene, siis on ka teistel rohkem julgust kandideerida.

Kui tööandja soovib olla avatum erivajadustega inimeste suhtes, siis võib lisada töökuulutusse näiteks järgmise lause: „Ootame meeleldi kandideerima ka vähenenud töövõimega inimesi”.

Soovime eelkõige, et inimene saaks tööle tänu oma teadmistele ja oskustele, mitte sellepärast, et ta on erivajadusega ning esindab nõrgemat ühiskonnarühma. Kõigepealt tuleb näha inimest, tema tugevaid külgi ja väärtust, seejärel vaatame, kuidas võimalikest erivajadusest tulenevalt saab teda töökohal toetada. Ka erivajadusega töötajal on oluline tunda, et ta saab hakkama, on vajalik ja sobib kollektiivi.

Lisainfot nõustamise ja koolituste kohta saab töötukassa tööandjate konsultandilt. Maakondlike tööandjate konsultantide kontaktandmed leiab töötukassa kodulehelt.

Osale arutelus

  • Külliki Bode, Eesti Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna teenusejuht

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad