Põhipalkade muutus organisatsioonides

Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder
Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder

Viimase kuue kuu (oktoober 2017 – märts 2018) jooksul tõusis töötajate põhipalk pea kahes kolmandikus (61%) organisatsioonidest, selgus Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee korraldatud tööandjate küsitluse tulemustest. 36% uuringus osalenutest märkis, et nende organisatsioonis ei ole põhipalgad viimasel kuuel kuul muutunud.

Kuus kuud varem, sügisel 2017 korraldatud küsitluses osalenutest 44% prognoosis põhipalkade kasvu, 26% ei osanud öelda, kas põhipalgad muutuvad. Seega on põhipalkasid tõstnud rohkem organisatsioone, kui seda prognoosis (Joonis1).

Sarnast tulemust on näidanud ka varasemad uuringud, et tegelik palkade tõus kujuneb veidi suuremaks, kui seda prognoositakse. Ühelt poolt tuleb see sellest, et küsitluse ajaks ei pruugi kõik organisatsioonid olla veel otsustanud, kas põhipalkasid lähiajal muudetakse. Teisalt mõjutavad tegelikku palgatõusu ka individuaalsed kokkulepped ja töötajate vahetumine, mida ei osata täpselt prognoosida.

Ligi veerand (23%) uuringus osalenud organisatsioonidest kavandas järgmise kuue kuu jooksul (aprill – september 2018) põhipalkade tõstmist. Organisatsioone, kus põhipalgad ei olnud muutunud ja muutust ka ei kavandatud, oli 19% uuringus osalenutest. 14% vastanutest oli põhipalkasid viimase kuue kuu jooksul muutnud ja kavatses seda teha ka järgmise kuue kuu jooksul. Seega aasta jooksul korrigeerib põhipalkasid suurem osa organisatsioone, kuid see ei pruugi puudutada kõiki töötajaid.

Kõigi töötajate põhipalka oli muutnud 28% organisatsioonidest

Uuringus osalenud tööandjatelt küsiti, millistes töötajagruppides on nad viimase kuue kuu jooksul põhipalkasid muutnud. 28% uuringus osalenutest märkis, et nende organisatsioonis on kõigi töötajate põhipalka tõstetud; organisatsioonidest, kus oli põhipalkasid muudetud, moodustasid kõigi töötajate palka korrigeerinud organisatsioonid 46% (vt graafik). Ülejäänud organisatsioonides oli tõstetud mõne töötajagrupi põhipalkasid. Rohkem oli vastajaid, kelle organisatsioonis oli tõstetud spetsialistide ja oskustööliste põhipalka, vähem neid, kus oli korrigeeritud juhtide ja kontoritöötajate põhipalka.

Järgmise kuue kuu jooksul plaanis kõigi töötajate põhipalka tõsta 7% uuringus osalenutest; põhipalkade muutusi kavandavatest organisatsioonidest moodustasid nad 28%. Rohkem oli neid, kes kavatsesid tõsta spetsialistide ja oskustööliste põhipalka.

Viimase kuue kuu jooksul toimunud põhipalkade muutus jäi enamasti 5–6% piiresse – peaaegu kolmandik (31%) kõigi töötajate põhipalka tõstnud organisatsioonidest märkis just selle vahemiku. Ligi veerand (23%) kõigi töötajate põhipalka muutnud organisatsioonidest oli teinud seda 3–4% ulatuses.

Lihttööliste ja oskustööliste põhipalga tõus jäi sagedamini 9–10% ringi ning seda mõjutab ilmselt alampalga kasv. Klienditeenindajate, kontoritöötajate ja spetsialistide palgatõus jäi sagedamini 5–6% piiresse. Juhtide ja tippspetsialistide põhipalk oli sagedamini tõusnud 9–10% või rohkem (Joonis 2).

Järgmise kuue kuu jooksul kavandatud kõigi töötajate põhipalga tõus jäi 3–4% või 5–6% ringi. Tippspetsialistide ja spetsialistide kavandatud põhipalga tõusuks märgiti sagedamini 9–10%. Klienditeenindajate, oskustööliste ja lihttööliste kavandatud põhipalga tõus oli 3–4% või 5–6%. Seega on kavandatud põhipalga tõus mõnevõrra suurem kõrgema palgaga ametirühmades.

Järgmisel kuuel kuul on oodata põhipalkade muutust majutuses ja toitlustuses

Majanduse tegevusalade järgi oli rohkem (üle 80%) põhipalkasid muutunud organisatsioone elektri- ja gaasivarustuse, vee- ja kanalisatsiooni ning jäätmekäitusega seotud tegevusaladel, samuti tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. Töötleva tööstuse tegevusalal oli viimase kuue kuu jooksul põhipalkasid muutnud 71%, kaubanduses 51% uuringus osalenud organisatsioonidest.

Järgmisel kuuel kuu töötajate põhipalkasid muuta kavatsevaid organisatsioone oli kõige enam (41%) majutuse, toitlustuse ja turismi valdkonnas. See on seotud ilmselt hooaja algamise ja uute töötajate värbamisega.

Võrreldes Eesti ettevõtluse struktuuriga, kus üle 90% on väikeettevõtted, on uuringus rohkem esindatud suurema töötajate arvuga organisatsioonid. Rohkem kui 50 töötajaga organisatsioone oli uuringus 39%. Seda peab ka tulemuste tõlgendamisel arvestama – väiksemate ettevõtete palgamuutusi ei pruugi uuringu tulemused nii hästi kajastada.

Põhipalkade muutmise otsust mõjutavad organisatsiooni majandustulemused

Uuringus osalenutelt küsiti, millised tegurid mõjutavad nende organisatsioonis põhipalkade muutmise või muutmata jätmise otsust kõige enam. Vastajate hinnangul mõjutavad palkade muutmise otsust kõige enam organisatsiooni majandustulemused ning tööturu olukord ja vajalike töötajate saadavus turul. Emaettevõtte või omanike tööjõukulude eelarve mõjutab palkade muutmise otsust väga suurel määral 16% organisatsioonidest, 28% organisatsioonides see otsust ei mõjuta .

Muutused maksuvaba tulu arvestamises suurema osa (65%) organisatsioonide põhipalkade muutmise otsust mõjutanud ei ole või on teinud seda vähesel määral. Palga alammäära muutus ei ole samuti enamiku (65%) organisatsioonide palkade muutmise otsuseid mõjutanud.

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur viivad kaks korda aastas läbi ühise tööandjate uuringu. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnang tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palgamuutused. Aprillis korraldatud tööandjate küsitluses osalesid 519 organisatsiooni esindajad. Mais jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on lisaks töötasule ka töötajate turukäitumine ning töökoha vahetamise ajendid.

Osale arutelus

  • Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

Uudised

Tööriistad