Kes peaks õpetama noortele kohusetundlikkust?

Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse magistriõppe tudeng Stina Andok
Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse magistriõppe tudeng Stina Andok

Praegused noored on meie tuleviku tööjõud. Tallinna Ülikooli erialasid lõimiva aine „ELU“ raames selgitas uurimisgrupp välja, millised on tööandjate ja noorte kogemused tööturul, missugused on probleemid ning osapoolte ootused.

Elame huvitaval ajal, mil ühest küljest inimkond vananeb, kuid teisest küljest toimub pidev tehnoloogiline areng. Need kaks asjaolu mõjutavad ka tööturgu. Võib eeldada, et tööturul otsitakse motiveeritud ja tänapäeva võimalustega kursis olevat järelkasvu, kuid samal ajal võivad noored tunda survet omandada konkureerivas ühiskonnas töökogemusi.

Sellisest mõttekäigust lähtudes sõnastas uurimisgrupp hüpoteesi: võimalikele probleemkohtadele vaatamata on noored huvitatud töötamisest enne täisealiseks saamist ja üldhariduskooli lõpetamist ning tööandjad vastukaaluks soovivad noori vaatamata seadusest tulenevatele piirangutele tööellu kaasata.

Probleemkohtade väljaselgitamiseks korraldati eesti ja vene keelt kõnelevate noorte ja tööandjate veebiküsitlused. Tööandjaid ja tööotsijaid küsitleti ka töömessil „Suveks tööle 2018“. Konfidentsiaalsuse tagamiseks ettevõtete nimesid ega konkreetseid isikuid tulemustega ei seostatud.

Tööandjate ja noorte ootused

Enamik küsitlusele vastanud ettevõtetest tegutseb kaubanduses, üksikud nimetasid oma tegevusalaks põllumajanduse, turisminduse, hariduse, reklaaminduse või majutuse. Kõik tööandjad väljendasid soovi noori palgata, olid valmis neid juhendama ja pakkusid neile näiteks selliseid ametikohti nagu klienditeenindaja, müüja, teenindaja, abitöötaja laos, tooteesitleja, saalikoristaja. Tööandjad hindasid oma varasemaid kokkupuuteid alaealiste palkamisega pigem positiivseks.

Tööandjad tõid lähtuvalt oma kogemusest noorte puhul positiivsete omadustena välja just noorusega seonduvaid asjaolusid, näiteks, et noored töötajad on olnud rõõmsad, energilised, hea pealehakkamise ja positiivse ellusuhtumisega. Samal ajal oli aga ka palju negatiivseid tähelepanekuid. Nii näiteks leiti üksmeelselt, et noored ei ole töö suhtes kohusetundlikud. Samuti tajuti, et vajaka jääb oskustest, kuid ka tahtest õppida. Lisaks mainiti, et noored ei taju ohte ega oska end piisavalt hästi väljendada.

Kui üksikud tööandjad leidsid, et sobimatuse korral leiavad nad lihtsalt uue töötaja, siis oli ka selliseid tööandjaid, kes olid veendunud, et piisava juhendamisega saavad noored tööga siiski hästi hakkama. Mõned tööandjad, peamiselt suuremad ettevõtted, otsisid endale järelkasvu pikemaks ajaks ja võtsid noorte juhendamist tõsiselt, seades eesmärgiks koolitada endale lojaalne töötaja, kes jääkski nende palgale. See näitab, et noored on vaatamata võimalikele probleemidele väärtuslik tööjõud.

Küsitlusele vastanud noortest oli varem töötanud kolmveerand ehk enamik. Suurem osa oli töötanud kaubanduses või teeninduses, mõni oli tööl olnud reklaaminduses, põllumajanduses, kunstivaldkonnas või proovinud kätt administratiivsetel ametikohtadel. Küsisime noortelt ka nende eelistuste kohta ja need kattusid suures osas nende mainitud töökogemusega.

Noored andsid küsitluse kaudu teada, et ootavad töökohalt meeskondlikku tööd, kus nad saavad töötada osana grupist, eelduseks sõbralik kollektiiv. Noorte peamised motivaatorid oli huvitavate ametite proovimine, suhtlemiskogemuse saamine ja raha teenimine. Seega võib küsitluste tulemusetest järeldada, et noored on tööst huvitatud ja motiveeritud, kuid ei soovi siiski kohe iseseisvalt vastutusrikkal tööpostil alustada, vaid ootavad pigem toetavat kollektiivi.

Vähene teadlikkus seadusenõuetest

Kuigi meie küsitlusel osalenud tööandjatest kinnitasid eranditult kõik, et on kehtivate seadustega kursis, märkis 75% küsitlusele vastanud noortest, et on seni töötanud üksnes suulise lepingu alusel. Tööandjad märkisid ka, et seadusest tulenevad piirangud alaealisele töötajale pigem takistavad noorte palkamist, ja tõid mõnel juhul isegi välja, et palkaksid noori meelsamini, kui seadus oleks leebem.

Uurimisgrupp leiab, et töölepingu seaduses sätestatud piirangud on seatud eesmärgiga tagada iga inimese (ka täiskasvanu) täisväärtuslik elu, nähes ette kindlaks määratud piirid töö- ja puhkeaegadele. Noortele ehk veel arenevatele organismidele kehtivad seejuures eritingimused, mis muudavad tööandja elu küll keerulisemaks, kuid teenivad kõrgemat eesmärki – noorte endi heaolu. Isegi täiskasvanud ei oska ega suuda alati hea palga lootuses ületundidest ja enda üle koormamisest keelduda. Siinkohal lasub ka tööandjal vastutus pidada kinni seadusest tulenevatest piirangutest, tagamaks, et ükski tema alluvatest oma võimeid üle ei hindaks ja endale liiga ei teeks.

Töötasu suhtes olid noored pigem tagasihoidlike soovidega ja leidsid, et noor ei peaks nii palju teenima kui samal positsioonil töötav täiskasvanu, kuigi seadus seda nõuab. Selline alalhoidlikkus töötasu suhtes ja vähene teadlikkus seaduse nõuetest võib viia kohustustest kõrvale hoidmiseni tööandja poolt. Samas kinnitasid küsitluses osalenud tööandjad, et noored peaksid saama töö eest ka väärilist tasu.

Noortel napib oskusi ja kohusetunnet

On justkui igaühele mõistetav eeldus, et oma esimesel töökohal ei ole noor veel väljakujunenud isiksus ja ammugi mitte pühendunud töötaja. Noore eesmärk on leida huvitav töö sõbralikus kollektiivis, kus lihvida oma sotsiaalseid oskusi ja omandada uusi teadmisi.

Kuigi tööandjad vastasid küsitluses, et on määranud alaealistele juhendajad, leidsid nad siiski, et noortel ei ole piisavalt oskusi. Siit võib ettevaatlikult järeldada, et kuivõrd seadus kohtleb noorte tasustamist võrdselt täiskasvanutega, võetakse noor inimene tööle täiskasvanu pähe ega arvestata, et ta võib vajada tavapärasest enam kohanemisaega.

Üks asjaolu, millega kõik tööandjad üksmeelselt nõus olid, puudutab noorte vähest kohusetunnet ja töökohustuste mitte tõsiselt võtmist. Siin tööandjad enesel vastutust ei näinud ning leidsid, et harjumus tööl käia ja kohusetundlikkus peaksid kujunema juba enne tööle asumist. See on mõistetav murekoht, kuivõrd tööandjalt ei saa eeldada täielikku pühendumist tõenäoliselt ajutise töötaja väljakoolitamisele. Kuid kuna osa tööandjaid väljendas soovi koolitada oma tulevast lojaalselt töötajat, siis tuleks neil ehk siiski leida eneses see motivatsioon ja noort töö suhtes ka n-ö kasvatada.

Õpilasmalev kui kuldne kesktee

Uurimisgrupp jäi seisukohale, et kohustust õpetada ja juhendada noori eeskujulikeks töötajateks ei saa seada üksnes tööandjatele ega ka ainult lapsevanematele. Noored vajavad kogemusi ja ka võimalust teha vigu, et nendest õppida. Leidsime, et küsitluste tulemustest võib järeldada, et üks võimalus noortes tööandja jaoks olulist vastutustunnet ja tööl käimise harjumust kinnistada on osaleda õpilasmalevas. Selline ettepanek käis läbi ka tööandjate endi küsitluste vastustes.

Kuivõrd õpilasmalevasse ei pruugi pääseda sugugi iga noor, kes seda soovib, tuleks meie hinnangul tulevikus ehk senisest enam sellesse investeerida ja seda propageerida. Leidsime, et õpilasmalev võib olla noorte jaoks üsna hea kesktee, kuna seal ei ole niivõrd rangelt määratletud töökoht, kus töötaja tegevusest võib sõltuda ettevõtte kasum. Tegemist on pigem mängulisema ja vabama õhkkonnaga tööga, kus noored saavad omakeskis proovida uusi tegevusi, kuid samal ajal harjutada end ka näiteks ilusa ilmaga vara hommikul tööle tulema.

Samuti annab see noortele võimaluse saada oma töö eest tasu. Raha teenimise võimalust märkisid noored küsitlusele vastates ühe olulisema põhjusena, miks nad töötada soovivad. Samal ajal oli neile tähtis ka suhtlemisvõimalus, mida õpilasmalev kahtlemata võimaldab. Tööandjad aga märkisid, et noorte suhtlemisoskus on pigem kehvapoolne, seega tuleks õpilasmalevas ehk senisest enam püüda pakkuda noortele võimalust harjutada suhtlemist lisaks eakaaslastele ka täiskasvanutega. Edaspidi võiks põhjalikumalt uurida, milline mõju on või võib olla õpilasmaleva kogemusel noore edasises karjääris või milliseid oskusi noored tundsid, et õpilasmalev neis arendas.

Kokkuvõte

Noorte hinnangul ei räägita koolis piisavalt palju alaealiste töötamise võimalustest ning suur osa noori saab töökohtadega seonduvat infot vanematelt ja sõpradelt, mitte infoportaalidest. See viitab, et noorte töötamise võimaluste kohta ei ole liikvel piisavalt infot või ei ole see info küllalt nähtav. Kui tööandja oma sooviga on nähtav, jõuab nõudlus oma sihini – nooreni, kes on motiveeritud töötama just sel alal.

Uurimisgrupile näib küsitluste tulemustest lähtuvalt, et tööandjad on huvitatud noortest töötajatest ja noored töö tegemisest, võimalused ja huvid on laialdased. Puudu on efektiivsetest ühenduskohtadest info vahetamisel ja mõlemapoolsest mõistmisest. Noor vajab juhendamist ja kogemusi, mis õpetaks, mida tähendab töö tegemine ning millised on tööandja ootused. Tööandja omakorda vajab juhendamist, mida tähendab alaealine tööturul ja kuidas kasutada maksimaalselt noore tahet, arvestades samal ajal seadusest tulenevate piirangutega.

On selge, et on olemas lünk tööst huvitatud olemise ja töötamise vahel. Üks võimalus seda lünka täita on suunata senisest enam noori õpilasmalevasse ja mitmekesistada sealseid võimalusi.

Tallinna Ülikooli erialasid lõimiva aine „ELU“ uurimisgrupp:

Liina Sadrak, IT juhtimise magistriõpe

Monika Siiraki, IT juhtimise magistriõpe

Jevgenia Mihhailova, õigusteaduse magistriõpe

Kärolin Rohumäe, õigusteaduse magistriõpe

Stina Andok, kirjandusteaduse magistriõpe

Anna Murõgina, infoteaduse bakalaureuseõpe

Serafima Kornejeva, Euroopa nüüdiskeelte ja kultuuride bakalaureuseõpe

Osale arutelus

  • Stina Andok, Tallinna Ülikool, kirjandusteaduse magistriõpe

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad