Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada?

Kuidas lahendada kollektiivne töötüli
Kuidas lahendada kollektiivne töötüli

Viimasel ajal on ilmsiks tulnud kollektiivse töötüli juhtumid, mida on kajastatud ka meedias. Üks tuntud juhtum oli Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötajate kollektiivne töötüli, millega kaasnes streik. Mida kujutab endast kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada?

Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja, tööandjate ühingu või liidu ja töötajate, töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Kollektiivse töötüliga kaasneb tihtipeale streik, harvemini töösulg.

Missugune on kollektiivse töötüli lahendamise seaduslik kord?

1. Esindajate valimine

Kollektiivse töötüli korral peaksid töötajaid, töötajate ühing või liit (olenevalt sellest, kes on kollektiivse töötüli pool) volitama isiku, kes neid töötüli läbirääkimistel vastaspoole ees esindab. Niisamuti valib tööandja, tööandjate ühing või liit (olenevalt sellest, kes on töötüli pool) enda esindaja.

2. Nõudmiste esitamine ja läbivaatamine

Töötajate ja tööandjate nõudmised tuleb esitada teisele poolele kirjalikult. Töötüli venimise vältimiseks nähakse kollektiivse töötüli lahendamise seaduses (edaspidi: KTTLS) ette, et mõlemad pooled on kohustatud teise poole nõudmised läbi vaatama seitsme kalendripäeva jooksul ning teatama oma otsusest nõudmiste esitajale järgmisel päeval pärast otsustamist. Nõudmiste läbivaatamise juurde võib kutsuda nõudmisi esitanud poole esindajaid ja nõuda välja asja sisuliseks lahendamiseks vajalikke dokumente.

Kui kokkulepet ei saavutata, võivad tööandja ja töötajate esindaja pöörduda tööandjate liidu ja töötajate liidu poole, kes peavad sel juhul moodustama kolme päeva jooksul komisjoni, mille ülesanne on saavutada poolte kokkulepe. Kui tööandjate liit ja töötajate liit saavutavad kokkuleppe, on selle täitmine vaidlevatele pooltele kohustuslik.

3. Lepitusmenetlus riikliku lepitaja vahendusel

Kui läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata ja tekib töörahu katkemise oht, on mõlemad pooled kohustatud tekkinud töötülist riiklikku lepitajat kirjalikult teavitama. Riikliku lepitaja ülesanne on kollektiivse töötüli lahendamisele kaasa aidata. Tal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, millest peavad osa võtma poolte esindajad. Pooled on kohustatud esitama asja lahendamiseks vajalikke dokumente. Riiklik lepitaja saab kaasata asjatundjaid ja ametiisikuid. Ka riikliku lepitaja vahendusel saavad pooled kokkuleppe tingimusi ise välja pakkuda või pakub lahenduse pooltele välja riiklik lepitaja. Pooled on kohustatud vastama riikliku lepitaja ettepanekutele kolme päeva jooksul.

Leppimine vormistatakse protokolliga, millele kirjutavad alla poolte esindajad ja riiklik lepitaja. Protokollis sisalduv leppimine on pooltele kohustuslik. Protokoll koostatakse ka siis, kui kokkulepet ei saavutata.

Võimalikud stsenaariumid, kui lepitusmenetluses leppimiseni ei jõuta

* Poolte töösuhe jätkub sellisena, nagu see on.

* Pooled alustavad uuesti läbirääkimisi töötüli lahendamiseks.

* Töötajad, töötajate ühing või liit korraldavad streigi ja/või tööandja, tööandjate ühing või liit korraldavad töösulu.

* Kui vaidlevad pooled on töötajate ja tööandjate liit ning vaidlusese kollektiivlepingu täitmine, võivad pooled pöörduda vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. Kui seda õigust kasutatakse, on vaidluse lahendamise ajaks streigi ja töösulu korraldamine keelatud.

Streik

Streik on töötajate, töötajate ühingu või liidu algatusel toimuv töökatkestus, mille eesmärk on saavutada tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes nõudmistes töö kohta. Viimasel ajal on meedias rohkelt kajastatud Rakvere lihatööstuse töötajate streiki. Eesti töötajad streigivad palju vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Üks põhjus võib olla meedias kõlanud väide, et osa inimesi ei julge streikida, sest kardavad, et neid võidakse selle eest vallandada. Streigiõigus tuleneb põhiseaduse paragrahvist 29. Kui isik järgib seaduses kehtestatud nõudeid streigiõiguse teostamisel, ei saa streikimine olla töötaja vallandamise seaduslik alus.

Streik ehk töökatkestus on seaduslik, kui on täidetud järgmised eeldused:

* kirjeldatud (täpsemalt KTTLS-is sätestatud) lepitustoimingud on täidetud;

* töörahu kohustus ei kehti;

* leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust;

* otsuse streigi korraldamise kohta teeb töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit;

* streigi korraldaja teavitab streigist tööandjat, riiklikku lepitajat ja kohalikku omavalitsust kirjalikult ning vähemalt kaks nädalat ette;

* teates näidatakse streigi põhjused, täpne algus ja võimalik ulatus;

* streigi eesmärk ei ole kohtu tegevust mõjutada.

Streiki juhib streigi korraldamise otsuse teinud töötajate üldkoosoleku või töötajate ühingu või liidu poolt volitatud isik või isikud (streigijuht). Streigijuht on kohustatud rakendama meetmeid, et teise poole vara säiliks ning seaduslikkus ja avalik kord oleks tagatud, samuti on tal vastutus streigiga kaasnenud õiguserikkumiste ja tekitatud kahjude eest.

Streigis osalevate töötajate toetuseks on lubatud korraldada toetusstreike, mis ei või kesta üle kolme päeva.

Riigikohus on 19. detsembri 2013. aasta otsuses kohtuasjas nr 3 2 1 159 13 asunud seisukohale, et toetusstreik saab olla seaduslik ainult siis, kui toetatav streik ise on seaduslik. Seetõttu on soovitatav enne toetusstreigi korraldamist uurida, kas toetatava streigi korraldajad on kõik lepitustoimingud täitnud.

Seaduseauk kollektiivse töötüli lahendamise ja ametiühingute seaduses

Kehtiva õiguse alusel saab kollektiivset töötüli reguleerivate sätete rikkumise korral vastutusele võtta üksnes füüsilist isikut. Peale selle peab kehtivate sätete kohaselt väärteokoosseisu subjektiks olev füüsiline isik olema tööandja (ehk vastama erilise isikutunnuse määratlusele). Seega pole kehtiva õiguse kohaselt võimalik trahvida juriidilisest isikust tööandjat, kes ei järgi lepitustoimingute reegleid.

Selle lünga tõttu esitati 21. märtsil 2018 riigikogule ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse 604 SE eelnõu, millega võimaldatakse trahvida järgmiste tegevuse eest ka juriidilist isikut:

* kollektiivse töötüli läbivaatamise takistamine, selleks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumine või esitamata jätmine või riikliku lepitaja määratud ajal lepitustoimingutele mitteilmumine;

* ebaseaduslikuks tunnistatud või peatatud streigi või töösulu jätkamine, samuti edasilükatud streigi või töösulu määratud ajast varem alustamine või jätkamine;

* kollektiiv- või muu lepingu sõlmimise või muutmise läbirääkimistesse asumata jätmine, samuti ametiühingu organi töös või koolituses osalemise võimaldamata jätmine või töötaja õiguste piiramine olenevalt tema kuulumisest ametiühingusse või tegutsemisest ametiühingu valitud esindajana;

* ametiühingu valitud esindaja takistamine, et tutvuda töötajate töökorralduse või tingimustega kohas, kus töötab ametiühingu liige.

Artikkel on ilmunud ajakirja Personali Praktik juuninumbris.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad