Majandusaasta aruande koostamine mittetulundusühingus

Majandusarvestuse lektor Malle Kasearu käsitleb majandusaasta aruande koostamist MTÜ-s
Majandusarvestuse lektor Malle Kasearu käsitleb majandusaasta aruande...

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 36 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Raamatupidamise seaduse (RPS) kohaselt on mittetulundusühingud raamatupidamiskohustuslased, kes lähtuvad majandusaasta aruande koostamisel Eesti finantsaruandluse standardist, mille põhinõuded on kehtestatud RPS-is ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ).

Majandusaasta aruande koostamise põhinõudeid käsitleb RPS-i kolmas peatükk „Majandusaasta aruanne”, mida täiendavad toimkonna juhendid, millest raamatupidamise aastaaruande koostamisel on olulisemad:

•RTJ 1 „Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted”;

•RTJ 2 „Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes”;

•RTJ 14 „Mittetulundusühingud ja sihtasutused”;

•RTJ 15 „Lisades avalikustatav informatsioon”.

Majandusaasta aruande kinnitamise ja esitamise kord on sätestatud mittetulundusühingute seadusega. Teatud nõuete täitmisel peab lähtuma veel teistes õigusaktides, nt äriseadustikus ning korteriomandi- ja korteriühistu seaduses sätestatust.

Majandusaasta aruande koostamine

RPS § 14 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane koostama lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruande. Majandusaastaks on kalendriaasta, kui mittetulundusühingu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Asutamisel, lõpetamisel või majandusaasta alguskuupäeva muutmisel võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud.

Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruande koostamine hõlmab järgmisi tegevusi:

•raamatupidamise aastaaruande koostamine;

•tegevusaruande koostamine;

•majandusaasta aruande heakskiitmine.

Majandusaasta aruande esitamine hõlmab järgmisi tegevusi:

•audiitorkontroll;

•kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine (äriühingutes);

•majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.

Majandusaasta aruande heakskiitmisega kinnitab tegevjuhtkond majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sh seda, et raamatupidamise aastaaruanne koostati kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning et see kajastab asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni ühingu finantsseisundi ja -tulemuse ning rahavoo kohta.

MTÜS-i § 36 kohaselt esitab juhatus heakskiidetud aruande kinnitamiseks üldkoosolekule. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama vandeaudiitori või revisjonikomisjoni aruande. Üldkoosolek otsustab majandusaasta aruande kinnitamise. Majandusaasta aruande allkirjastab vähemalt üks juhatuse liige.

Kinnitatud majandusaasta aruande koos andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta esitab juhatus registrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Andmete esitamisel aruandeaasta põhitegevusala kohta lähtutakse äriseadustikus § 4 kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) ja tegevusalast, millele on aruandeaastal kulutatud kõige rohkem töötunde või muid ressursse. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (kehtib alates 1. jaanuarist 2018) § 5 kohaselt esitatakse korteriühistu majandusaasta aruandes ka iga korteriomandi majandamiskulude suurus. Kui mittetulundusühing ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud.

Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid esitatakse registrile elektrooniliselt. Elektroonilisel majandusaasta aruande esitamisel peab raamatupidamiskohustuslane lähtuma majandusaasta aruande taksonoomiaga kehtestatud aruandevormidest. Raamatupidamise aastaaruande vormide kehtestamine on sätestatud rahandusministri 13.12.2017 määrusega nr 99 „Majandusaasta aruande taksonoomia alusel koostatavate raamatupidamise aastaaruande vormide kehtestamine”. Määruse lisa 2 „Kasumit mittetaotleva raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruanne” sisaldab mittetulundusühingu raamatupidamise aastaaruande vormi.

Raamatupidamise aastaaruande koostamine

RPS § 15 kohaselt koosneb raamatupidamise aastaaruanne põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne) ja lisadest. RTJ 14 kohaselt on mittetulundusühingute põhiaruanneteks:

•bilanss;

•tulemiaruanne;

•rahavoogude muutuste aruanne;

•netovara muutuste aruanne.

Seega peavad mittetulundusühingud koostama nn täismahus raamatupidamise aastaaruande. Lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamise võimalus, nii nagu on mikro- ja väikeettevõtjatel, neil puudub.

RPS-i § 15 kehtestab, et raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsteadmised, raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada.

RTJ 1 kohaselt on informatsioon asjakohane ja tõepäraselt esitatud, kui see muu hulgas:

•on korrektne ja kõikehõlmav nendes raamatupidamisarvestuse aspektides, kus arvestuse eesmärk on majandussündmuste registreerimine;

•tugineb kaalutletud ja mõistlikele hinnangutele nendes arvestuse aspektides, mis eeldavad hinnangute langetamist;

•selle koostamisel on lähtutud alusprintsiipidest ning vara, kohustiste, omakapitali, tulu ja kulu mõistest;

•on koostatud proportsioonis raamatupidamiskohustuslase suurusega ning aruande lisad on koostatud sellise detailsusega, et need annavad finantsseisundist, tulemusest ja rahavoogudest sellise läbilõike, mis loob kompetentsele lugejale eeldused mõistlike järelduste tegemiseks.

Kõigi toimkonna juhendite korrektne rakendamine aruannete koostamisel tagab üldjuhul õiglase ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, -tulemusest ja rahavoogudest.

RPS § 15 kohaselt on raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks:

•inventeeritakse varade ja kohustiste saldod;

•hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustiste väärtuse vastavust raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiipidele ja Eesti finantsaruandluse standardiga sätestatud arvestuspõhimõtetele;

•tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning

•koostatakse põhiaruanded ja lisad.

RTJ 1 selgitab raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe ning sätestab reeglid arvestuspõhimõtete ja raamatupidamislike hinnangute rakendamiseks, vigade korrigeerimiseks ning aruandekuupäeva järgsete sündmuste kajastamiseks.

Eesti finantsaruandluse standardiga sätestatud arvestuspõhimõtted peavad olema vastavuses RPS-i ja RTJ-dega. Valdkondades, kus on lubatud valida alternatiivsete arvestuspõhimõtete vahel (nt sihtfinantseerimise arvestusel), avalikustatakse valitud meetod aastaaruande lisades. Arvestuspõhimõtete muutmise mõju kajastatakse üldjuhul tagasiulatuvalt.

Mitmed raamatupidamise aruannetes kajastatavad finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele, mitte üheselt mõõdetavatele andmetele. Raamatupidamislikku hinnangut rakendatakse näiteks:

•nõuete ja varude allahindluse summa hindamisel;

•materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamisel ja amortisatsiooninormide määramisel;

•garantiikohustusteks või poolelioleva kohtuprotsessiga seonduvate kulutuste katteks eraldise moodustamisel.

Raamatupidamisliku hinnangu teeb juhtkond oma parima teadmise kohaselt. On loomulik, et osa hinnanguid ei osutu täpseks. Uute asjaolude ilmnemisel tuleb varem tehtud hinnanguid vajadusel muuta. Muutusi raamatupidamislikes hinnangutes kajastatakse hinnangu muutmise perioodil või järgmisel perioodil, mitte tagasiulatuvalt.

Vead on ebakorrektselt kajastatud või kajastamata jäetud andmed eelmiste perioodide raamatupidamisaruannetes. Vea võib põhjustada nt arvutus- või süsteemiviga, pettus, varjamine jne. Olulisi avastatud vigu eelmiste perioodide aruannetes korrigeeritakse tagasiulatuvalt.

Mittetulundusühingute finantsinformatsiooni esitusviisi raamatupidamise aastaaruannetes kirjeldab RTJ 14 „Mittetulundusühingud ja sihtasutused”.

Bilansi koostamine

Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga mittetulundusühingu finantsseisundit (vara, kohustisi ja netovara).

Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RPS §-le 3 alljärgnevalt.

Vara on raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis

•on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ja

•eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu.

Varaobjektil võib, kuid ei pruugi olla materiaalne vorm. Varaobjektiks võib olla ka näiteks lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha. Bilansis kajastatakse ainult selliseid varaobjekte, mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamise aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav.

Kohustis on raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus,

•mis tuleneb mineviku sündmustest ja

•millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse.

Kohustise rahuldamiseks peab ühing maksma raha, osutama teenust või loobuma teatud varadest. Enamik kohustisi tuleneb juriidilistest kokkulepetest. Bilansis kajastatakse ainult selliseid kohustisi, mille rahuldamiseks vajalik summa on usaldusväärselt määratletav.

Mittetulundusühing lähtub bilansi koostamisel RPS-i lisas 1 toodud bilansiskeemist, lisades vajaduse korral täiendavaid alakirjeid ja täpsustades olemasolevate kirjete nimetusi. Bilansikirjeid, mis ei ole ühingu finantsseisundi kajastamiseks asjakohased, pole vaja esitada. Bilansikirjete sisust ja kirjetel kajastatavate objektide arvestuspõhimõtetest annab ülevaate RTJ 2 lisa 1 „Bilansikirjete selgitus”.

RTJ 14 kohaselt võib mittetulundusühingu bilansis osutada otstarbekaks näiteks järgmiste (ala)kirjete lisamine.

Varade osas:

•„Nõuded liikmete vastu” (ühingu liikmetelt laekumata liikmemaksud ja muud tasud);

•„Laekumata annetused ja toetused” (nõue on tekkepõhiselt kajastatud, kuid aruandekuupäevaks on annetus veel laekumata).

Kohustiste osas:

•„Väljamaksmata annetused ja toetused” (annetused ja toetused, mille suhtes on olemas otsus nende jagamise kohta, kuid mis on aruandekuupäevaks veel maksmata);

•„Tulevaste perioodide tulu sihtotstarbelistest toetustest” (saadud, kuid aruandekuupäevaks veel tulus kajastamata tasud, toetused ja annetused; nt laekunud, kuid veel kajastamata remonditasu).

Mittetulundusühingu bilansis kasutatakse mõiste „omakapital” asemel mõistet „netovara”, mis koosneb tavaliselt kirjetest:

•osakapital (nt korteriühistus);

•reservid (juhul kui neid on moodustatud);

•eelmiste perioodide akumuleeritud tulem;

•aruandeperioodi tulem.

Korteriühistu seaduse (kehtis kuni 31.12.2017) järgi oli korteriühistul osakapital, mis ei võinud olla väiksem korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatavatest kuludest. 1. jaanuarist 2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt peab korteriühistul olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse otsustab korteriomanike üldkoosolek.

Majandusaasta aruande taksonoomiaga kehtestatud kasumit mittetaotleva raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande bilansiskeemis esitatud bilansikirjed on suuresti sarnased äriühingu omadega. Nii käibevara kui ka põhivara kirjete nimetused on identsed. Erinevusi on kohustiste ja omakapitali (netovara) kirjetes. Äriühingu kohustiste kirje „Sihtfinantseerimine” asemel on mittetulundusühingu bilansis kirje „Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused”. Mittetulundusühingute netovara kirjeteks on „Osakapital”, „Reservid”, „Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem”, „Aruandeaasta tulem”.

Bilansi esitamisel on võimalik valida kahe variandi vahel, kas esitada bilanss kahaneva või kasvava likviidsuse järjekorras.

Tulemiaruande koostamine

Tulude ja kulude aruanne (tulemiaruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab mittetulundusühingu finantstulemust (tulusid, kulusid ja tulemit).

Tulemiaruande osasid defineeritakse vastavalt RPS-i §-le 3 järgmiselt.

Tulu on majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, v.a omanike sissemaksed omakapitali.

Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb.

Tulem (kasum või kahjum) on ühingu aruandeperioodi tulude ja kulude vahe.

RPS-i § 18 järgi peab raamatupidamiskohustuslane oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte RPS-i lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (sh mittetulundusühingud) võib kasutada RPS lisas 2 toodutest erinevat kasumiaruande skeemi. Mittetulundusühingud koostavad kasumiaruande asemel tulemiaruande.

Tulemiaruande koostamisel on soovitatav lähtuda RTJ 14 lisas toodud skeemist ja skeemis esitatud kirjete selgitustest. Aastaaruande lisades võib skeemis esitatud kirjete nimetusi täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks tulemiaruande informatiivsusele ja loetavusele.

Mittetulundusühingute tulu (vt tabel 1) laekub peamiselt oma liikmetelt või saadakse annetuste ja toetustena, samas võib ühing teenida ka ettevõtlustulu.

Mittetulundusühingute põhitegevuse kulude jaotus (vt tabel 2) sarnaneb kasumiaruande skeemiga 1, kus äritegevuse kulud on liigendatud vastavalt kulude olemusele. Selguse huvides on soovitatav esitada kulude kirjed kas sulgudes või miinusmärgiga.

RTJ 2 kohaselt peab iga raamatupidamiskohustuslane oma raamatupidamise sise-eeskirjas detailselt kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid millistel tulemiaruande kirjetel kajastatakse, ning järgima järjepidevalt sama liigendust. Kirjeid, mis ei ole asjakohased ühingu tulemuse kajastamiseks, ei esitata. Elektrooniliselt esitatavas aruandevormis alakirjeid ei esitata.

Rahavoogude aruande koostamine

Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha lähendite laekumisi ning väljamakseid).

RTJ 14 kohaselt kajastatakse mittetulundusühingu rahavoogude aruandes aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile põhitegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavooks. Erinevus võrreldes äriühinguga seisneb põhitegevuse rahavoo esitamises.

Mittetulundusühingu põhitegevuse rahavooks loetakse tema põhikirjaliste eesmärkide teostamise käigus tekkinud rahavoogu. Äriühingus võib äritegevuse rahavoogude kajastamisel kasutada otse- või kaudmeetodit. RTJ 14 soovitab põhitegevuse rahavoogu kajastada otsesel meetodil.

Põhitegevuse rahavoogude otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised põhitegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete liigid:

•liikmetelt laekunud tasud;

•laekunud annetused ja toetused;

•laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest;

•muud põhitegevuse tulude laekumised;

•väljamaksed annetusteks ja toetusteks;

•väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest;

•väljamaksed töötajatele;

•laekunud intressid;

•makstud intressid;

•laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest;

•laekunud dividendid;

•muud rahavood põhitegevusest.

Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse alati otsemeetodil. Nende kajastamine on toodud RTJ-s 2 „Nõuded informatsiooni esitusviisile” ja selles osas ei ole erinevusi võrreldes äriühinguga.

Majandusaasta aruande taksonoomiaga kehtestatud kasumit mittetaotleva raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande vormide seas on toodud nii kaud- kui ka otsemeetodil rahavoogude aruande vorm.

Netovara muutuste aruanne

Omakapitali muutuste aruande asemel esitab mittetulundusühing netovara muutuste aruande. RTJ 14 kohaselt kajastatakse netovara muutuste aruandes aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides mittetulundusühingu netovara kirjetes (osakapital, reservid, akumuleeritud tulem), lähtudes RTJ-is 2 kirjeldatud põhimõtetest omakapitali muutuste aruande kohta.

Netovara muutuste aruandes tuuakse näiteks välja arvestuspõhimõtete muutuste mõju, vigade parandamise mõju; aruandeperioodi tulem; asutajate ja liikmete sissemaksed; muutused reservides jne. Netovara kirjete vähenemine näidatakse aruandes miinusmärgiga.

Ka netovara muutuste aruande vorm on esitatud kasumit mittetaotleva raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande vormide seas.

Raamatupidamise aastaaruande lisad

RTJ 2 kohaselt peavad raamatupidamise aastaaruande lisad avalikustatava informatsiooni osas vastama RPS-is loetletud miinimumnõuetele ja RTJ-is 15 esitatud nõuetele.

RPS-i § 21 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama:

1) millisest RPS §-s 17 nimetatud finantsaruandluse standardist lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud;

2) aastaaruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted;

3) selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ja nende muutumise kohta aruandeperioodil;

4) tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele raamatupidamiskohustuslase poolt aruandeaastal arvestatud tasu ning olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna);

5) töötajatele aruandeaastal arvestatud tasu üldsumma ja keskmise töötajate arvu maksukorralduse seaduse § 251 lõikes 4 nimetatud töötamise liikide kaupa;

6) ülevaate aruandeaastal riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest otseselt või kaudselt raamatupidamiskohustuslasele mitteturutingimustel eraldatud vahenditest, sh saadud riigiabist, ja nende kasutamisest;

7) sihtasutusest raamatupidamiskohustuslase soodustatud isikute nimekirja või viite allikale, kui see teave on avalikust allikast kättesaadav;

8) mittetulundusühingust raamatupidamiskohustuslase liikmete arvu füüsiliste ja juriidiliste isikute kaupa;

9) muud olulised asjaolud asjakohase ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta.

RTJ 15 kohaselt avalikustatakse mittetulundusühingu aastaaruande lisades täiendavalt, kui see ei ole avalikustatud põhiaruannetes, alljärgnev informatsioon:

a)liikmetelt saadud ja aruandeperioodi tuluna kajastatud tasud liikide kaupa (nt liikmemaksud, sisseastumismaksud, hooldustasud, remonditasud jne.);

b)tulu saadud annetustest ja toetustest põhiliste annetajate rühmade ja annetuste liikide kaupa (tuues eraldi välja riigieelarvest saadud ning sihtotstarbelised annetused ja toetused);

c)aruandeperioodil tuluna kajastatud sihtotstarbelised annetused, toetused ja liikmetelt saadud tasud ning nende tuludega seotud aruandeperioodil tehtud kulud projektide kaupa (näiteks korteriühistu poolt tuluna kajastatud remonditasud ja vastavad remondikulud);

d)finantsinvesteeringutelt teenitud netotulu sobivalt rühmitatuna tulu liikide ja investeeringurühmade kaupa;

e)ettevõtlusest saadud tulu ja ettevõtlusega seotud kulu sobivalt rühmitatuna;

f)jagatud toetused, annetused ja stipendiumid põhiliste toetuste saajate rühmade ja toetuste liikide kaupa;

g)ühingu või asutuse poolt oma liikmetele vahendatud teenuste maht ja summa põhiliste teenuste liikide kaupa (nt korteriühistu vahendatud kommunaalmaksed kütte, vee, prügiveo ja muude teenuste eest);

h)asutuse või ühingu omakapitali koostisosana kajastatud fondide moodustamise ja nende kasutamise põhimõtted (näiteks allfondide moodustamine ja kasutamine sihtasutuses); aruandeperioodil toimunud muudatused sellistes fondides;

i)mittetulundusühingu liikmete arv füüsiliste ja juriidiliste isikute kaupa.

RTJ 2 kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruande lisad esitada süsteemselt, näiteks järgmises järjekorras:

•arvestuspõhimõtted;

•põhiaruannete kirjeid selgitavad lisad (võimalikult samas järjekorras põhiaruannete ja neis esitatud kirjetega);

•muud selgitavad lisad.

Raamatupidamise aastaaruande lisad on samuti toodud majandusaasta taksonoomiaga kehtestatud raamatupidamiskohustuslaste raamatupidamise aastaaruande vormide juures.

Tegevusaruande koostamine

Tegevusaruanne on mittetulundusühingu tegevuse ja lõppenud majandusaasta tähtsündmuste sõnaline kirjeldus. Kui põhiaruanded koostab tavaliselt raamatupidaja, siis tegevusaruande koostamine peaks olema otseselt juhatuse kohustus.

Tegevusaruande koostamisel peab järgima RPS-i § 24 nõudeid, mille kohaselt antakse tegevusaruandes ülevaade ühingu tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus ühingu finantsseisundi ja -tegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest. Muuhulgas kirjeldatakse tegevusaruandes:

1)aruandeaasta peamisi tegevusvaldkondi, toodete ja teenuste gruppe ning nende muudatusi, mis on kavandatud järgmisse aastasse;

2)olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ja lähitulevikus plaanitavaid investeeringuid;

3)olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel;

4)raamatupidamise aastaaruande koostamise ajal toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi.

Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse, kirjeldab tegevusaruandes veel näiteks tegevuskeskkonna üldist arengut ja selle mõju tema majandustulemusele, peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta, samuti nende arvutamise metoodikat.

Osale arutelus

  • Malle Kasearu, Lääne-Viru rakenduskõrgkool, majandusarvestuse lektor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

Uudised

Tööriistad