Ärisaladuse kaitse Euroopa Liidu tasandil ühtsemalt reguleeritud

Ärisaladuse kaitse Euroopa Liidu tasandil ühtsemal
Advokaadibüroo Deloitte Legal juristid analüüsivad ärisaladuse kaitset

Euroopa Liidu tasandil on 2016. aastal vastu võetud direktiiv (EL) 2016/943 ärisaladuse kaitseks ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastu.

Direktiivi ettevalmistamisel läbiviidud Baker & McKenzie (2013) uuring[1] näitas, et liikmesriigid kaitsevad ärisaladust erineval tasemel kas konkurentsiõiguse, intellektuaalomandiõiguse, tööõiguse või muu õigusliku raamistiku kaudu.

Ärisaladuse kontseptsioon ja kaitse ulatus ei ole seni Eestis ühtselt reguleeritud. Konkurentsiseaduses sätestatud kõlvatu konkurentsi keeld sätestab ebaausa äritegevusena ka konfidentsiaalse teabe kuritarvitamise, kuid teabe omaja õiguste kaitse selle kaudu ei ole efektiivne.

Ärisaladust ja oskusteavet intellektuaalomandi liigina praegu Eestis seaduse tasandil ei käsitleta. Kaitse saavad Eestis tööstusomandina, muuhulgas patendina, leiutis, kasulik mudel, tööstusdisaini lahendus ja mikrolülituse topoloogia, mis on olemuselt kitsamad kui tootmissaladus või oskusteave. Innovatsioonil ja loometegevusel on ettevõtluses laiem väljund, kui seda on praegu tööstusomandiga kaitstud intellektuaalomandiõigused.

Direktiiv täpsustab ärisaladuse kaitse ulatust

Äriseadustikus on sätestatud juhatuse liikme kohustus hoida ärisaladust, mis olemuslikult tuleneb võlaõigusseaduse sätestatud käsundisaaja kohustusest hoida saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoida käsundiandja tootmis- või ärisaladust. Praktikas ongi õigusvaidlused tekkinud olukorrast, kus endine juhatuse liige kasutab omandatud teadmisi konkurendi juures äritegevuse jätkamiseks, kuid sellises olukorras ei saa kohe järeldada konfidentsiaalse teabe kuritarvitamist ehk kõlvatut konkurentsi.

Riigikohus on rõhutanud, et ärisaladuse õigustamatu avaldamise ja kasutamise kindlakstegemiseks on vajalik võimalikult täpselt avada selle sisu, kuna vastasel korral võib olla takistatud vaba ettevõtlus[2].

Ärisaladuse mõiste sisustamisel ning selle avaldamise õiguspärasuse kindlakstegemisel on kohtupraktikasviidatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (nn TRIPS-lepingu) sätetele. TRIPS-lepingu artikkel 39 lg 2 sätestab avalikustamata teabe kaitse, mille põhjal on defineeritud ka ärisaladuse mõiste ärisaladuse direktiivis.

Direktiivi järgi mõistetakse ärisaladusena väärtuslikku oskus- ja äriteavet, mis ei ole avalikustatud ning mida soovitakse hoida konfidentsiaalsena.

Ärisaladus on seega teave, mis vastab kõikidele järgnevatele tingimustele:

(a) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;

(b) teabel on kaubanduslik väärtus salajasuse tõttu;

(c) teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

Lisaks ärisaladuse mõistele määratletakse direktiivis ka asjaolud, mille korral on ärisaladuse õiguskaitse põhjendatud, eelkõige selle ebaseaduslik omandamine, kasutamine ja avalikustamine. Omaette reguleeritakse nii ärisaladuse direktiivi kui ka varem juba rakendatud konkurentsiõiguse direktiividega ärisaladuse kaitset kohtumenetluses ja tõendite uurimisel, kuna soov kaitsta oma äritegevuse teavet võib olla üks põhjustest, mis takistab ettevõtjal kohtusse pöörduda.

Ärisaladuse omandamine on seaduslik, kui see on saadud iseseisva avastamise või loomise teel, üldsusele kättesaadava toote uurimise, demonteerimise ja katsetamise teel, töötajate ja nende esindajatega konsulteerimise õiguste teostamisel kooskõlas Euroopa Liidu õigusega või muul viisil, mis on kooskõlas ausa kaubandustavaga. Seega ärisaladuse kontseptsiooni alusel ei ole keelatud toote pöördprojekteerimine, mis on keelatud patendiga kaitstud objekti korral.

Ärisaladuse omandamine on ebaseaduslik, kui see on saadud volitamata juurdepääsuga dokumentidele, esemetele, materjalidele, ainetele või elektroonilistele failidele,mis on ärisaladuse omaja seadusliku kontrolli all, või muude tegevuste kaudu, mida käsitletakse heade kaubandustavadega vastuolus olevaks.

Eespool kirjeldatud lähenemine kaitsta ärisaladust Eestis eelkõige kõlvatu konkurentsi kaudu tähendab, et kahju tekitajalt saab nõuda kahju hüvitamist seaduses sätestatud keelu, ehk siis kõlvatu konkurentsi keelu rikkumise eest. Ärisaladuse käsitlemine alternatiivselt intellektuaalomandi liigina annab teabe omajale kaitse ka omandi rikkumise ja sellega tekitatud kahju eest.

Direktiivi artikli 12 alusel sätestatakse ühe õiguskaitse meetmena õigus nõuda ärisaladuse kasutamise või avalikustamise ning õigusi rikkuvate kaupade tootmise, turustamise ja kasutamise lõpetamist. Eesti võlaõigusseaduse § 1055 lg 3 alusel on praegu seda võimalik nõuda autoriõiguse või tööstusomandi õiguse rikkumise, kuid mitte ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise korral.

Ärisaladuse karistusõiguslik kaitse

Olenemata sellest, et ärisaladuse direktiiv on suunatud üksnes ärisaladuse eraõiguslike õiguskaitsevahendite ühtlustamisele, tuleb siiski arvestada, et Eesti õiguses on ärisaladuse kaitseks võimalik rakendada ka karistusõiguslikke norme.

Karistusõiguslikult kuulub ärisaladuse rikkumine majandusalaste süütegude alla ning töö- või ametiülesannetega seoses isikule teatavaks saanud ärisaladuse õigustamatu avaldamise või kasutamise eest on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (KarS § 377).

Praegu kehtiva karistusõiguse regulatsiooni kohaselt vastutavad ärisaladuse rikkumise eest üksnes töötajad ja ainult juhul, kui nad on saladuse teada saanud õiguslikul teel, kuid näiteks lepingupartnerid või muud kolmandad isikud ärisaladuse rikkumise eest karistusõiguslikult ei vastuta. Ka näiteks juhul, kui konkureeriv ettevõte ostab teise ettevõtte töötajalt ärisaladuse, vastutab karistusõiguslikult üksnes töötaja, kuid mitte juriidiline isik, kes ärisaladusest kasu hakkab saama. Sellise juriidilise isiku vastu on kasutada vaid eraõiguslikud õiguskaitsevahendid.

Ärisaladuse käsituse muutumisel tuleb eelkõige välja selgitada, kui tugevat karistusõiguslikku kaitset ärisaladus üldse vajab, ja kindlasti tuleb lähtuda ultima ratio põhimõttest. Seejuures tuleb arvestada, et juhul, kui ärisaladus on käsitatav omandisarnase õigusena, peavad selle rikkumise eest vastutama kõik isikud võrdselt, mitte üksnes konkreetne isikute grupp. Ilmselt ei vasta eelnimetatud põhimõttele üksnes nende töötajate karistamine, kellele ettevõtja on ärisaladuse tööülesannete täitmiseks usaldanud.

Karistusõiguslikult on samuti erinev, kas ärisaladust käsitatakse kui konfidentsiaalset informatsiooni või omandisarnast õigust. Omandiõiguse kaitsele suunatud sätteid on karistusseadustikus mitmeid, näiteks KarS-i § 199 kohaselt karistatakse vallasasja varguse eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Praegu see säte ärisaladust ei hõlma, kuna ärisaladuse salvestamisel teabekandjale ei muutu ärisaladus vallasasjaks. Õiguskirjanduse kohaselt on aga näiteks muusika, audioraamatud, filmid ja arvutiprogrammid käsitatavad vallasasjadena, kui need on talletatud mingisugustele andmekandjatele, ning nende väärtus sõltub andmekandjale kantud teabe väärtusest[3]. Seega juhul, kui ärisaladuse kaitse oleks suunatud omandiõiguse kaitsele, võiks olla andmekandjale salvestatud ärisaladus käsitatav ka vallasasjana. Ärisaladuse käsitamine omandisarnase õigusena muudaks ärisaladuse karistusõigusliku kaitseulatuse märgatavalt laiemaks.

Arvestades direktiivi (EL) 2016/943 mõjul ärisaladuse tsiviilõiguslike kaitsevahendite tõhustamist, tuleb üle vaadata ka ärisaladuse karistusõiguslik kaitse ning lähtuvalt ultima ratio printsiibist reageerida karistusõiguslikult üksnes väga tugevate rikkumiste korral.

[1]Kättesaadav arvutivõrgus http://ec.europa.eu/internal_market/iprenforcement/docs/trade-secrets/130711_final-study_en.pdf

[2] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-103-08

[3] Varul, P. et al. Tsiviilõiguse üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne, 2010, § 49 p 3.1.3

Osale arutelus

  • Eeva Pajuviidik, Advokaadibüroo Deloitte Legal jurist
    Marta Mägi, Advokaadibüroo Deloitte Legal jurist

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

RICKMAN TRADE OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Rickman Trade OÜ

23. september 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

Uudised

Tööriistad