Olukorrast riigis: e-arvetele ülemineku kaikad ja kodarad

Kairi Oja tutvustab e-arvelduse probleemkohti
Kairi Oja tutvustab e-arvelduse probleemkohti

E-arveldus on nii Eestis kui ka Euroopa Liidus laiemalt kasutusel juba aastaid, e-arveldust võimaldavat majandustarkvara on üha rohkem. Ent ühtset ja kõiki turuosalisi kaasavat lahendust pole Eestis veel leida suudetud. Dialoog riigi ja erasektori vahel on vältimatu.

E-arvete kasutuselevõtt toob üksjagu kasu kõikvõimalike ressursside osas – nii aja, inimtööjõu kui ka efektiivsuse tasandil. Viimastel aastatel on e-operaatorid teeninud korralikku kasumit ja see on kujunenud omaette „tööstusharuks”.

Omniva juhtkonna liige, infoäri ja ITL-i e-arvete toimkonna juht Sander Aasna räägib, et 2017. aasta esimene kvartal näitas e-arvete osakaalu märkimisväärset kasvu B2B ja B2G osas. „Võrreldes 2016. aastaga oli kasv koguni umbes 10%,” lausub Aasna ja jätkab, et sealtpeale on edasine kasv olnud visa, e-arvete maht on pigem stabiilsena püsinud.

Praegu on Omniva kliendibaasi puhul e-arvete osakaal B2G puhul umbes 30%, B2B osas umbes 20% ja B2C osas umbes 40%. „Paberarvete vahetamine väheneb, kuid paraku ei asendu paberarved ainult masinloetavate e-arvete, vaid ka PDF-vormingus e-kirjadega. Trendidena võib välja tuua, et järjest on tulemas uusi lahendusi ka eraisikutele e-arvete tellimiseks ja e-arvete vahetamine on muutumas ka majandustarkvara teenusepaketi osaks a priori tasandil,” kõneleb Aasna.

E-arvete kanal aktiveeritav vaid ühe nupuvajutusega

Näiteks pakub Omniva Aasna sõnul majandustarkvaradele võimalust aktiveerida e arvete kanal ilma operaatoriga eraldi lepingut tegemata, otse majandustarkvarast ja ühe nupuvajutusega. „Kui võrdleme ennast teiste EL-i riikidega, siis olime 2017. aastal digimajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) järgi Euroopas e-arvete kasutuse osas 12. kohal,” jätkab Aasna, kelle sõnutsi on levinud müüt, et e-arvetest saab kasu vaid vastuvõtja – seeläbi, et vastuvõtjal on võimalik vabaneda andmesisestusest ning digiteerida ja automatiseerida menetlusprotsess. „Jah, see on tõsi, kuid kasu on selgelt olemas ka saatjal. Saatja saab olla kindel, et arve jõuab adressaadini, tal on võimalik küsida lühemat maksetähtaega ning kui näiteks kasutatakse raamatupidamisbüroo teenuseid, siis arvete info liigub automaatselt büroosse,” loetleb Aasna e-arvete plusse.

Sageli ei seata e-arvelduse võimalikkust prioriteediks

Ta jätkab, et tihtipeale jääb e-arvete kasutamine selle taha, et ettevõttel on olulisemaid prioriteete. „Kuid ma kinnitan, et kui juurutus ära teha, siis pärast seda tekib kerge arusaamatus, kuidas varem üldse hakkama saadi,” sõnab ta sõbraliku muigega. „Seda näitab ka praktika, mida vaadates saame öelda, et kes juba kord on e-arveid kasutama hakanud, enam nendest ei loobu,” lausub ta.

Et tasuta lõunaid olemas ei ole, pole ilmselt kellelegi uudis. Selge on see, et e-arvete vahetamine toob endaga kaasa kulusid, nii kaudseid kui ka otseseid. „Õnneks on need kulud mitu korda väiksemad kui näiteks paberarve logistika korral. See, kuidas teenusepakkuja oma hinnastamispoliitika teeb, on igaühe enda otsus. Omniva hoiab oma hinnastamise võimalikult läbipaistva ja paindlikuna,” ütleb Aasna. Vaatamata sellele, et ollakse astutud samme, et kliendi jaoks e-arvete kasutuselevõtt lihtsamaks teha, on minna veel pikk tee. „Soovime teha kõikide majandustarkvarade ja teiste platvormidega koostööd selliselt, et lõppklient saaks e-arved kasutusele võtta ühe nupuvajutusega. Samuti leian, et e-arve formaat ei kata praegu veel kõiki ärilisi vajadusi ning selles osas teeme tööd nii ITL e-arvete toimkonnas kui ka Internet of Business (IoB) projektis, kus juurutame Euroopa e-arve formaate, mis annab uusi võimalusi masin-masin-andmevahetuseks.”

Aasna lisab, et ettevõtted mõtlevad aina enam ka muude protsesside ja andmete, näiteks lepingute, tellimuste jms digitaliseerimise peale. „Ütleme, et kui siduda targad lepingud tellimuste, arvete ja eelarvega ning tuua samasse vaatesse ka maksed ja reaalaja kasumi vaade, on võimalik ettevõtluses maandada paljusid riske, alustades tarnest kuni krediidihalduseni, ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust, st kulu kõikide protsesside lõikes,” selgitab ta.

Piiriüleseks ja miks ka mitte riigisiseseks masinloetava andmevahetuse ökosüsteemiks on Aasna sõnul kujunemas PEPPOL (Pan European Public Procurement On-Line), millega Omniva parajasti liitumas on. „PEPPOL on praegu suurim ja tõenäoliselt ka tulevikus peamine võrgustik, kus masintöödeldavaid andmeid vahetatakse nii arvelduse, ostu/hanke kui ka tellimuste jms protsesside osas. Võime üsna kindlalt öelda, et PEPPOL on seadnud turul standardi, kuidas protsesse digitaliseerida,” kõneleb ta.

E-arveldus Euroopa Liidu riikides aasta lõpuks kohustuslik

Selle aasta lõpuks muutub e-arveldamine Euroopa direktiivi kohaselt EL-i liikmesriikidele kohustuslikuks. „Vähemalt hangetes tuleb arveldada e-arvetega. Loodan, et Eesti kui e-riik ei piirdu vaid minimaalse direktiivist tuleneva kohustusega, vaid võtab e-arvete kasutuselevõtu veelgi laiemalt fookusesse, kuna see on oluline samm reaalaja majanduse suunas,” kostab Aasna.

„Nii et kui ettevõte pakub teenust näiteks Saksamaa valitsusele, tuleb arvestada, et arve tuleb esitada masinliidese kaudu EL formaadis e-arvena. Õnneks loob IoB projekt selle võimekuse selliselt, et kliendi pingutus selle muutusega kaasa minna on minimaalne,” lausub Aasna.

Lisaks EL-i e-arvete direktiivile on näha ka muid regulatiivseid muutusi, nagu näiteks PSD2, mis loob uusi võimalusi väärtusahela eri plokke kliendi jaoks ühte liita – näiteks on võimalik raamatupidamine, arve menetlus ja maksed muuta üheks sujuvaks protsessiks.

Keir Pool Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonnast toob esile, et e-arveldamist riigihangete puhul käsitleb Euroopa Liidu ja Nõukogu direktiiv 2014/55/EL. Direktiivi punkt 34 sätestab, et „käesolevas direktiivis sätestatud ülevõtmise tähtpäevade möödumisel peaks avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel olema kohustus võtta vastu ja töödelda e-arveid”. Direktiivi punkt 35 ütleb, et „käesolev direktiiv peaks e-arvete vastuvõtmise ja töötlemise kohustuslikuks tegema vaid arve vastuvõtjatele, st avaliku sektori hankijatele, kesksetele hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele. Käesolev direktiiv ei peaks piirama arve saatja õigust valida, kas ta esitab arve e-arveldamise Euroopa standardi või siseriiklike või muude tehniliste standardite kohaselt või paberil. Käesolev direktiiv ei tohiks siiski takistada liikmesriikidel kehtestada nõuet, et riigihangete raamistikus võib esitada ainult e-arveid.

Seega on direktiivist tulenevalt jäetud liikmesriikidel õigus valida, kas kohustuslik e-arvete saatmine avalikule sektorile kehtestatakse või mitte. Kohustuslikus suunas on läinud paljud EL-i liikmesriigid. Direktiivi artikkel 11 ütleb veel, et „liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ning kohaldavad neid hiljemalt 27. novembriks 2018. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile”.

Direktiivi puhul ei ole tegemist otsekohalduva õigusaktiga nagu on seda EL-i määrus. Liikmesriikidel jääb võimalus otsustada, kuidas direktiiv siseriiklikus õiguses üle võetakse. Praegu reguleerib direktiivi ülevõtmist raamatupidamise seadus (RPS).

E-arvete kohustuslikuks muutmine kui riigipoolne kokkuhoiuplaan?

Majandustarkvara Envoice OÜ juhatuse liige Ivar Veskioja möönab, et omajagu on avalikule sektorile e-arvete esitamise kohustuslikuks muutmine seletatav riigi kokkuhoiusooviga, mis 2016. aasta detsembris erasektori vastuseisu tõttu Riigikogus nurjus. „Muidu oleks ju ettevõtjad pidanud operaatortasudena kogu kulu kandma,” põhjendab Veskioja, kelle sõnul pakkusid olemasolevad e-arvete operaatorid tol hetkel oligopoolsel turul e-arvete võrguga liitumist kõrge tükihinna ja paketitasuga. Veskioja sõnul on avalikule sektorile esitatavate arvete maht küll oluliselt väiksem kui erasektoris – B2B arveid on Rahandusministeeriumi eelmise aasta info põhjal 28 miljonit ja B2G arveid 2 miljonit. Sestap on põhiküsimus Veskioja silmis selles, kuidas saada erasektor omavahel e-arveid vahetama. See saab aga võimalik olla ainult juhul, kui kõik levinud majandustarkvarad edastavad automaatselt tasuta e-arve, kontrollinud eelnevalt äriregistrist vastuvõtja võimekust,” lausub ta.

Turul on juba tasuta e-arveldamist pakkuvaid majandustarkvarasid

Mitu majandustarkvara tegelikult juba pakub tasuta e-arvete edastamist ja vastuvõtmist, kuid ettevõtted ei ole seda veel enda jaoks avastanud. Envoice’i klientide ostuarvetest on e-arvetena saabunud kõigest 13%. „Tulevikutrend on vaieldamatult otse majandustarkvarast e-arvete saatmine, mis muutub sama automaatseks, nagu Outlookist e-kirja saatmine,” ütleb Veskioja veendunud ilmel ja lisab, et ühel hetkel me enam ei mäletagi, kes üldse operaatorteenust pakub, sest kõik majandustarkvarad suudavad seda teenust oma kasutajatele vahendada.

E-arvele üleminekut kui nähtust Veskioja hinnangul tegelikult ei eksisteerigi. „On juhid ja raamatupidajad, kes soovivad tööprotsesse optimeerida, ning need, kes ostuprotsesside automatiseerimisele pole veel tähelepanu pööranud. Mida kallimaks muutub raamatupidaja töötund, seda vähem juhte soovib aeglast, kallist ja inimlike vigadega andmesisestust PDF-vormingus ostuarvetelt,” täheldab ta. Ka peab Veskioja oluliseks märkida, et müügiarve saatmine e-arvena ei ole müüja jaoks mingi võit. PDF-vormingus müügiarve automaatne saatmine tarkvarast e-kirjaga on tasuta. Küll aga saab tema sõnutsi ostuarvete käitlemisele kuluvat aega ja raha kokku hoida ostja, kes peab ise nõudma masinloetavaid e-arveid. „Praktiseerin ka ise sellist käitumist – kliendil on moraalne õigus ostetud kauba või teenusega kaasnevat arvet masinloetaval kujul nõuda,” sõnab Veskioja, kes on seisukohal, et niimoodi käitudes aitame me kaasa e-riigi arengule.

Keelduge PDF-vormingus ostuarvete vastuvõtmisest

Veskioja ütleb, et ei ettevõtjad ega ka raamatupidajad ole veel kahjuks piisavalt teadlikud või nõudlikud, et keelduda PDF-vormingus ostuarvete vastuvõtmisest. „Varem on e-arvelduse levikut piiranud operaatorite kõrged kuutasud ja ühikuhinnad, mis on sõltuvalt kasutatavast majandustarkvarast nüüdseks juba minevikumälestus,” lausub ta. Ka on Veskioja sõnutsi e-arveldaja turule tuleku järel olnud eraoperaatorid sunnitud oma kasumisoove korrigeerima ja majandustarkvaradele soodsamat operaatorteenust pakkuma.

„Kui me soovime, et Eesti läheks tervikuna üle e-arvetele,” jätkab Veskioja, „peab kõigil ettevõtjatel ja raamatupidajatel olema võimalikult lihtne oma harjumusi muuta. Harjumuse muutmine eeldab seda, et majandustarkvara saadab arve saaja registrikoodi järgi tehtud päringu järel e-arve automaatselt,” selgitab ta. E-arve saatmine peaks tema sõnul muutuma e-kirja saatmisega sarnaseks automaatseks tegevuseks, kus me ei mõtle sellele, mis see maksab ja kuidas see liigub. „Usun, et e-arve on funktsioon, mis peab sisalduma majandustarkvara kasutustasus ilma täiendava kuluta lõppkliendile. Envoice on seda teed läinud, meie kulu- ja müügimoodulis ei eristata arve saabumise või saatmise viisilt lisatasu. Maksab hoopis PDF-vormingus ostuarve digiteerimine, mis aitab arve automaatselt masinloetaval kujul oma raamatupidamistarkvarasse saada,” ütleb ta.

Veskioja sõnutsi peaksid eraoperaatorid enda jaoks välja mõtlema, kas soovitakse teenindada kogu Eestit või ainult riigiasutusi ja suurettevõtteid. „Kui vastus on kogu Eesti, siis ei ole alternatiivi majandustarkvarade kaudu lõppkliendile tasuta e-arvete väljapakkumisele. Lisavõimalused nagu PEPPOL, B2C arved pankadesse ja EDI jäävad esialgu tasuliseks, pangad teenivad samuti meelsasti raha arvete vahendamiselt,” märgib ta.

Veskioja avaldab lootust, et operaatorid on nüüdseks lastehaigused läbi põdenud ja e-arved liiguvad edaspidi kõigi Eesti operaatorite vahel ilma tõrgeteta. „E-arvelduse edu eelduseks on toimiv rändlusvõrk ja hinnakonkurents operaatorite vahel,” lausub ta ning toob näiteks mobiilside turu – igast võrgust saab igasse võrku helistada ja klient läheb sinna, kus talle parem pakkumine tehakse.

Rändlusvõrku ligipääsu piiramine ja kõrge kasumimarginaali hoidmise soov oli põhjus, miks e-riigis Eestis e-arvelduse levik aastateks toppama jäi. „Praegu saame öelda, et pole vahet, mis värvi on kass, peaasi et ta hiiri püüab. St ettevõtjal pole vahet, kes majandustarkvarale e-arve operaatorteenust pakub, kuni tema ei pea kliendile e-arve saatmisega kaasnevale kulule mõtlema,“ leiab Veskioja, kelle hinnangul on nüüdseks suurim tõrge e-arvelduse kättesaadavusel ettevõtja/lõpptarbija jaoks ületatud. „Seda e-arveldaja turule tuleku järel kolme eraoperaatori ringkaitse murdmisega eelmise aasta veebruaris. Eraoperaatoritel oli seni võimalik majandustarkvaradele ja ettevõtetele hindu ja tingimusi dikteerida.

Nüüd saavad majandustarkvarad sõlmida operaatoritega mahutasudeta piirhinnaga lepinguid ja pakkuda e-arveid oma klientidele tasuta või ülisoodsalt. See erineb kardinaalselt eraoperaatorite harjumuspärasest praktikast, kus olid sees liitumistasud, kuutasud, mahutasud ja kasutajapõhised tasud,” selgitab Veskioja.

Suurim säilinud kitsaskoht on Veskioja hinnangul aga majandustarkvarade jõudmine seisundisse, kus lõpptarbija ei pea mõtlema e-arve saatmisele – see saadetakse automaatselt pärast vastuvõtja vastava võimekuse kontrollimist registrikoodi alusel. „See eeldab majandustarkvarade ja operaatorite kokkuleppeid ning vajalikku tarkvaraarendust. Riik peab, nagu ikka, kas aitama või tee pealt eest tulema,” kostab ta, sest e-arvete aktiveerimiseks ettevõtjaportaalis juhatuse liikme kinnituse nõudmine on tülikas ja takistab majandustarkvaral korraga kõigil seni e-arveid mittekasutanud klientidel e-arvete aktiveerimist. „Selle saaks asendada operaatoritevahelise usaldusliku koostööga, kus äriregistrile edastatavad kliendinimekirjad on piisavad äriregistris e-arve operaatori registreerimiseks.”

Operaatorteenuse pealesurumine ei olnud mõistlik

Arvestades meie ettevõtete keskmist suurust, ei olnud Veskioja arvates 2016. aastal sugugi realistlik oodata, et avalikule sektorile e-arvete saatmise kohustuse kehtestamisel soovivad kõik operaatoritele maksta teenuse eest, mis PDF-vormingus müügiarve e-kirjaga edastamisel on tasuta.

„Kohustuse uuesti kehtestamise osas saavad vastuse anda ainult Rahandusministeerium ja Riigikogu,” sõnab Veskioja ja lisab, et avalikule sektorile e-arvete esitamise kohustuse kehtestamine on kahjuks liiga madal eesmärk, mida on oht ka saavutada. „Rahandusministeerium peaks minu arvates mõtlema suuremalt: kuidas saaks kogu Eesti e-arveldama? Nende panus operaatorite ja majandustarkvarade vahelise koostöö tugevdamisel oleks tervitatav, eriti kui selleks on vaja leevendada ettevõtjaportaalis e-arvete vastuvõtu aktiveerimiseks esindusõigusega isiku kinnituse nõuet,” on tema seisukoht.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) ettevõtete aruandluse infosüsteemide talituse juhataja Aleksandr Beloussov tõdeb, et praegu tegutsevad turul samad e-arvete operaatorid, mis mõni aasta tagasi, kuid ühe olulise erinevusega – nad on tänaseks omavahel liidestatud. „See tähendab, et kõik Eesti e-arve vastuvõtjate registris olevate operaatorite kliendid saavad omavahel e-arveid vahetada ja selle võimaluse kasutamine peaks lähiajal hüppeliselt kasvama,” märgib Beloussov.

Võrreldes varasemaga ei ole e-arvete vastuvõtjate arv Beloussovi hinnangul täna siiski veel teab mis suur. „Peamine juurdekasv on viimasel ajal selles osas olnud just avaliku sektori ühingute näol, kellel rakendus eelmise aasta suvest e-arvete vastuvõtmise kohustus. Seega kuna e-arvete vastuvõtjaid on praegu veel marginaalselt, siis ei ole praegu ka meie asutuse pakutavas e-arveldaja raamatupidamistarkvaras e-arvete maht väga palju kasvanud.”

Aprill 2018: 4859 e-arvete vastuvõtjana registreeritud ühingut

Beloussov ütleb, et käesoleva aasta 10. aprilli seisuga on e-arvete vastuvõtjatena registreeritud 4859 ühingut. „Samas on äriregistri andmetel majandusaasta aruande kohustuslasi meil kokku umbes 200 000. Seega võtab praegu e-arveid vastu ainult 2,5% kõigist ühingutest ja seda pole just palju,” möönab ta.

E-arveldaja kliendid saavad Beloussovi sõnul kõik e-arveid saata, kuid vastu võtmise võimalust kasutavad aktiivselt ainult umbes 880 selle tarkvara klienti. „See, et meie raamatupidamistarkvara juba praegu nii laiaulatuslikku e-arveldamise võimalust pakub, tuleneb sellest, et pakume eelmisest aastast kõigile majandustarkvaradele lisaks veebipõhisele raamatupidamise korrashoidmisele ka keskset e-arve operaatorteenust,” jätkab ta arutelu. „Meiega on selles liitunud juba kümme operaatorteenuse edasipakkujat, kes on seeläbi oma klientidele e-arvete saatmise ja vastuvõtmise võimaluse avanud.“

Lisaks eespool toodule eksisteerib Beloussovi sõnutsi turul ka selline võimalus, kus mitu suurt majandustarkvara võimaldavad oma klientidel omavahel e-arveid vahetada ilma üldise võrgustikuga liitumata. „Kuid seda, kui palju nendes e-arvete saatmise ja vastuvõtmise võimalust kasutatakse, ei oska kahjuks täpsemalt öelda,” kostab ta.

„Kui seni oli arvamus, et e-arvete saatmisel on peamisteks takistuseks hind ja turu suletus, sest tarkvara tuleb e-arveldamiseks täiendavalt arendada, siis praegu teenuse hinda ega turu suletust enam takistavateks asjaoludeks pidada ei saa,” jätkab Beloussov. „Jah, teatud harus on maksumus endiselt väga oluline, näiteks e-arvete saatmisel otse panka (piiratud presenteerimisega e-arve kujul), kuid üldjuhul on põhjused nüüdseks siiski teised,” sõnab ta.

Ühingud ei näita piisavalt omapoolset initsiatiivi

Arvestades seda, et turule on toodud keskne e-arveldamise lahendus – e-arveldaja – mis pakub kõigile liidestatud majandustarkvaradele põhimõtteliselt piiramatus mahus nii e-arvete saatmise kui ka nende vastuvõtmise võimalust, on Beloussovile jäänud mulje, et ühingud ei näita selles valdkonnas lihtsalt initsiatiivi.

Beloussov leiab, et kas vanast harjumusest või teadmatusest ei nõua osapooled oma partneritelt arvete saatmist e-arvena isegi siis, kui e-arvete saatmise ja vastuvõtmise võimalus on tegelikult mõlemal poolel juba olemas. „Seega võibki e-arveldamine teinekord jääda selle taha, et ei küsita koostööpartneritelt, kas nad on valmis e-arveid vastu võtma ja neid ka ise saatma hakkama,” põhjendab ta.

Kardetakse bürokraatia kasvu

Beloussov näeb samas ka teisi põhjuseid, miks e-arveldus loodetud kiirusega ei edene. „Näiteks see, et kardetakse nii-öelda bürokraatia kasvu, sest eeldatakse, et arvete saatmine läheb näiteks väikse arvemahu korral keerulisemaks.

„Eestis on valdavalt mikro- ja väikeettevõtjad, kelle arvete maht on piisavalt väike, ning üldjuhul nii väheste arvete korral ei tahetagi seetõttu hakata uuendusi sisse viima. Võib kõlada uskumatult, aga tegelikult kaasneb e-arve vastuvõtmise aktiveerimisega, sõltumata sellest, kelle teenust klient kasutab, nii ajavõit kui ka kokkuhoid,” jätkab Beloussov ning leiab, et suurimaks tõrkeks on siiski vähene informeeritus uuest ja lihtsustavast võimalusest, sest tehnilisi takistusi, mis e-arveldamist pidurdaksid, tänapäeval enam ei ole. „Kõik majandustarkvarad saavad keskse rändlusteenusega liidestuda ning sellega oma klientidele e-arvete saatmise ja vastuvõtmise võimaluse luua.”

Bittide ja baitide liigutamine

E-arve saatmine tähendab Beloussovi selgitust mööda sisuliselt bittide ja baitide liigutamist, mis oma olemuselt ei erine väga palju tavapärasest e-kirja saatmisest. „Kuid seejuures toimub e-arve saatmine nii-öelda privaatses võrgus, ehk operaatorilt-operaatorile-kanali vahendusel. Nii on tagatud kindlus, et kasutaja saab e-arve kontrollitud allikast ja talle ei saadeta libaarveid,” ütleb ta. „Minu isiklik arvamus on, et päris iga arve saatmise ja vastuvõtmise eest ehk ei peaks tasu küsima, samas kui konkreetne teenus pakub mugavust ja lisaväärtust, mis on loodud teenuse „standardvarustuse“ täiendamiseks, siis on see õigustatud,” argumenteerib ta.

Tasulise teenuse eest peaks kasutaja tohtima nõuda kõrgemat kvaliteeti

Tasulise teenuse puhul peab Beloussov põhjendatuks kasutaja õigust nõuda ka kõrgemat kvaliteeti, mida tasuta teenuse puhul oleks keeruline teha. „Igal juhul võiks e-arve teenuse hinna kujundamisel võimalusel lähtuda üldisest kulude katmise põhimõttest, eriti olukorras, kui kasutajatel näiteks ei ole palju arveid. Lisaks tooks soodsam teenuse hind kindlasti ka kasutajaid juurde, mis pikemas perspektiivis oleks tulemuslikum,” jätkab ta arutelu. „E-arveldaja ise pakub raamatupidamistarkvara koos e-arveldamisega sümboolse abonendi tasu eest ega küsi sealjuures e-arvete saatmise eest eraldi teenustasu,” kinnitab Beloussov.

Tulevikus võiks Beloussovi sõnul liikida e-arve vaikimisi automaatselt kahte keskkonda – raamatupidamistarkvarasse (nii PDF- kui ka XML-vormingus) ja panka (XML-vormingus).

Pankade e-arvete hinnapoliitika tuleks üle vaadata

Veel arvab Beloussov, et pankade keskkondadesse e-arvete saatmise hinnad võiks sel juhul üle vaadata, sest praegu maksab ühe e-arve panga keskkonda saatmine sama palju kui e-arveldaja kliendi kuutasu, kes kasutab e-arve operaatorteenuse edasipakkuja teenust.

Beloussovi sõnul tehti e-arveldajast keskne e-arvete rändlusteenuse pakkuja seetõttu, et operaatorid ei olnud sel hetkel valmis kõigi väikeste tarkvaradega odavama teenuse edasipakkumiseks liidestuma. „Kuid nüüdseks on minu hinnangul keskse vahendaja loomisest võitnud kõik osapoolsed. Majandustarkvarad, mis on e-arveldajaga liidestunud, saavad oma kasutajatele e-arveldamist võimaldada – hetkel on meil kümme operaatorteenuse edasipakkujat – ning kõik pikka aega turul olnud operaatorid ja nende kliendid said juurde suure võrgustiku, et saata e-arveid ka väikestele kasutajatele, vähendades seeläbi oma kulu igakuistele paberarvetele.”

Niisiis on Beloussovi hinnangul riiklik tarkvara ja erasektori lahendused kokku loonud suure eelduse e-arvete laiaulatuslikuks levikuks.

„E-arveldaja tarkvara seisukohalt võime kinnitada, et kui e-arveldamine peaks kohustuslikuks muutuma, kas või ainult avalikule sektorile e-arvete saatmise osas, siis e-arveldaja vahendusel saab kõigile riigiasutustele e-arveid saata,” täiendab Beloussov.

Juba praegu saab e-arveldajast avaliku sektori ühingutele piiramatus koguses ja tasuta e-arveid edastada. „Tasuta saatmise võimalus kehtib praegu selle aasta lõpuni, kuid kui Rahandusministeerium otsustab regulatsiooniga edasi minna, siis oleme ka meie valmis seda jätkuvalt tasuta võimaldama,” lausub Beloussov.

Juhul kui e-arveldaja võrgus olevatel klientidel tekib piisava mahuga vajadus e-arvete vahetamiseks Euroopa sees, siis ollakse Beloussovi sõnutsi valmis e-arveldajat edasi arendama, et seda võimaldada. „Selliste liidestuste realiseerimine võib võtta aastaid, kuid oleme uuteks põhjendatud väljakutseteks avatud,” kinnitab Beloussov.

Excellent Business Solutionsi äriarendusjuhi Sven Karuse sõnul kasvas Excellenti klientide seas esimeses kvartalis e-arvete saatjate ja vastuvõtjate arv võrreldes eelmise aasta lõpuga umbes 20%. „Ettevõtted teadvustavad rohkem ennekõike e-arvete vastuvõtmisest tulenevat kasu ja teenuse aktiveerijaid on rohkem,” räägib Karuse. Oma osa aktiivsuse suurenemisel on tema hinnangul kindlasti operaatorite ja tarkvarapakkujate teavitustööl, aga ka operaatoritevahelise konkurentsi suurenemisel, mis võimaldab ka väiksematel ettevõtetel endale sobiva teenuse leida.

E-arvetele ülemineku venimise ühe suurema põhjusena võib Karuse sõnutsi välja tuua selle, et e arvete saatmisel ei tunneta saatja tihti reaalset kasu. „Saatja poolelt vaadatuna ei ole kuigi suurt vahet, kas saata arve e-kirjaga või e-arvena, ja kui e-arve saatmine on tasuline, on see eriti väiksemate ettevõtete puhul üks kindel tõrkekoht,“ lausub ta. Nii on Excellenti soovitus operaatoritele olnud, et e-arvete saatmine peaks vähemalt mingi mahuni olema tasuta.

Raamatupidajail liialt vähe volitusi

Veel leiab Karuse, et e-arvete kasutuselevõtt võiks muutuda ettevõtte jaoks lihtsamaks. Aktiveerimine on tihti jäänud selle taha, et raamatupidaja ei ole volitatud e-arveid aktiveerima ja vajab juhatuse liikme allkirja. „Juhatuse liikmed aga ei pruugi olla huvitatud operaatori kodulehel lepingu sõlmimisest, erinevate kontrollkoodide otsimisest ja nende äritarkvarasse sisestamisest,“ jätkab ta. „Probleemiks on see taaskord ettevõtete puhul, kes küll võiksid e-arveid kasutada, aga kellel ei ole seda otseselt väga vaja,“ märgib ta. Arusaadavalt on arved Karuse sõnul ettevõtte jaoks ärisaladuse üks osa, kuid salastatuse ja käideldavuse vahel on tema sõnul kindlasti võimalik leida parem tasakaal.

Positiivse poole pealt toob Karuse välja digiteerimisteenuse hinna ja kvaliteedi suhte paranemise. „Nii pakutakse turul lisaks inimese kontrollitud digiteerimisele ka täisautomaatset digiteerimist nii ostuarvetele kui ka kulutšekkidele. Just see võiks olla üks argument, kuidas raamatupidaja saaks e-arvete idee ettevõtte juhatusele „maha müüa”,” arutleb Karuse. „Kõik raamatupidajad on puutunud kokku olukorraga, kus aruandvatelt isikutelt ei saada tšekke õigel ajal või saadakse need viimasel hetkel suure kuhjana.” Kasutades operaatorite pakutavaid äppe, saavad kõik, kellel selleks vajadus, laadida arve oma nutiseadmesse ja edastada selle vaid mõne nupuvajutusega majandustarkvarasse.

Välispartneritega e-arveldust vähe

Välispartneritega arveldamisel kasutatakse e-arveid Karuse sõnul üldiselt vähe. „Rohkem on seda tunda Soome puhul, kellega Eesti ettevõtetel on arusaadavalt ka rohkem suhtlust. Ehkki mõned operaatorid pakuvad ka PEPPOL-i tuge, ei ole see ettevõtete teadvusesse veel väga sügavale jõudnud,“ täheldab ta. „Ka ei ole protseduurid, kuidas seda teha ja kellelt saab e-arvete saatmist üldse paluda, veel sugugi mitte selged.“

Excellenti tiimil on Karuse sõnul küll soovitus, et ettevõtted ei pelgaks vaeva, mis e-arvete juurutamisega tekkida võib. „Kui mõelda protsess töötundide või -minutitena läbi, on e-arve tunduvamalt odavam kui arveid käsitsi programmi kanda. Boonusena tuleb juurde veel automaatne arhiveerimine ja arvete väljatrükkimise arvelt säästetud keskkond,” lisab ta.

„Excellenti pakutava äritarkvara Standard Books arendamisel oleme e-arvete funktsionaalsust pidevalt edasi arendanud ja püüdnud selle teha kasutajatele võimalikult mugavaks ja paindlikuks. Programm toetab täna erinevaid e-arvete operaatoreid ja annab kliendile vabaduse valida endale sobivam,” kinnitab Karuse.

Raamatupidamisteenuseid osutava ettevõtte Vesiir OÜ juhatuse liige ning partner Enno Lepvalts leiab, et üldiselt on e-arvete saatmise seis praegu hea. „Trend on kasvav, aga vähesel määral. On näha, et väiksematel äridel on kõvasti arenguruumi,” lausub ta ja lisab, et e-arvete saatmisel ei näe ta muid tõrkeid kui vaid kasutatava tarkvara võimekus. „Teine lugu on vastuvõtmisega: kui siin isegi tarkvara valmisolek olemas on, on vaja teha seadistus või häälestus, mis aga kipub paljudel juhtudel üle jõu käima,” tunnistab ta. „Ent tasuta asju ei ole olemas, keegi maksab ikka selle lõpuks kinni. Maksja peaks olema asjast huvitatud pool või pooled.”

„Riik ei peaks tegelema n-ö äri ülevõtmisega, välja arvatud juhul, kui tulemuseks on oluline aja või muu ressursi sääst.”

Lepvalts on seisukohal, et kui riik teeb midagi kohustuslikuks, siis peaks seesama riik ka hoolitsema vahendite eest, millega esitatud nõudeid täita saab. „Loomulikult võib ta ka delegeerida. Põhimõtteliselt ma ei leia, et riik peaks tegelema n-ö äri ülevõtmisega, välja arvatud juhul, kui tulemuseks on oluline aja või muu ressursi sääst,“ lausub ta. Üldiselt on e-arvete saatmine e-posti vms kasutamine Lepvaltsi arvates ikkagi kuidagi vaeslapse osas. „Rõhutatult on suund operaatori(te) kasutamisele,” ütleb ta.

Rõhuv mass arveid töödeldakse Lepvaltsi sõnul siiski juba praegu masinloetavana. „Mingid standardid on ka kehtestatud, aga ühtsele standardile üleminekule eelneb võitlus olemasolevate vahel. Tegemist on ju päris suure äriga ja eks neid, kel palju mängus, ole omajagu.”

Osale arutelus

  • Kairi Oja, vabakutseline ajakirjanik

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad