Ekspert annab nõu

Ekspert annab nõu
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal Meeli Miidla-...

Lugejate küsimustele vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.

Küsimus: Töötaja ütles töölepingu üles, sest tööandja viivitas kahel kuul talle töötasu maksmisega kaks nädalat. Nüüd on töötaja pöördunud lõpparve nõudega töövaidluskomisjoni. Samas on ta ise ettevõttele võlgu, sest ei ole tagastanud välislähetusse minekuks ettemaksuna saadud lähetuskulusid. Kas sellises olukorras oleks lepitusmenetlus võimalik ja mis tööandja selleks tegema peab?

1. jaanuarist jõustunud töövaidluste lahendamise seadus (TvLS) on mõeldud poolte lepitamiseks ja õigusrahu saavutamiseks. Seaduses on sätestatud, et töövaidluskomisjon peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast oleneva, et töövaidlus või osa sellest lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Töövaidluskomisjoni juhataja võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromisslepingu projekti, teha ettepaneku lahendada vaidlus lepitusmenetluses või väljaspool töövaidluskomisjoni.

See, et töötaja on juba pöördunud töövaidluskomisjoni töövaidluse lahendamiseks, ei ole takistus, et vaidlusse sattunud pooled püüaksid leida mõlemaid pooli rahuldatavat tulemust ka väljaspool töövaidluskomisjoni.

Lepitusmenetlus on võimalik ka töövaidluse lahendamise ajal ehk kuni töövaidluskomisjoni otsuse tegemiseni. Selleks peavad vaidluse mõlemad pooled lepitusmenetlusega nõus olema. Lepitus ei saa toimuda, kui üks pooltest lepitusest keeldub.

Lepitusmenetluse alustamiseks tuleb esitada töövaidluskomisjonile vastav tahteavaldus. Avaldusele lisatakse poolte kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe töövaidlusasja lahendamiseks lepitusmenetluses. Komisjonil peab olema võimalik veenduda, et see on poolte selge ja vaba tahe.

Kui tööandja on valmis lepitusmenetluseks, võiks proovida endise töötajaga veel kord rääkida, kas ta oleks nõus lepitusmenetlusse asumisega. Lepitusmenetluse suur eelis mõlemale poolele on menetluse kiirus ja mõlemaid pooli rahuldava tulemuse saavutamine. Kirjalik lepituskokkulepe sõlmitakse poolte vahel kümne tööpäeva jooksul avalduse menetlusse võtmise otsustamisest arvates.

Tasub meeles pidada, et seadus võimaldab liikuda ka eri menetlusliikide vahel, st kui pooled leppimiseni ei jõua ehk lepituskokkulepet ei tehta, on neil võimalik pöörduda tagasi vaidlusmenetlusse, mille tulemusel lahendab töövaidluskomisjon või kohus vaidluse otsusega (TvLS-i § 36).

Küsimus: Kas töövaidluskomisjon saab lahendada töövaidlust kirjalikus menetluses, kui töötaja ja tööandja esitavad töötasu arvutamise ja maksmise kohta erisugused tõendid?

Alustuseks tuleb märkida, et töövaidluskomisjonil on õigus lahendada rahalisi nõudeid kirjalikus menetluses üksnes juhul, kui nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot; kirjalik menetlus on võimalik, kui kõik asjaolud on selged ja tõendatud.

Kui tõendid erinevad ehk asjaolud ei ole päris selged, on töövaidluskomisjoni juhatajal õigus määrata asja läbivaatamine tavalisse menetlusse, et pooled istungil ära kuulata ja tõendeid komisjoniga hinnata.

Kui avaldaja on soovinud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ja töövaidluskomisjoni juhataja ongi esialgu määranud asja sellisel moel läbivaatamisse, võib vastaspool nõuda asja arutamist istungil. Seaduse kohaselt tuleb poole taotlusel ta istungil ära kuulata olenemata kirjaliku menetluse määramisest (TvLS-i § 40).

Küsimus: Kas töövaidluskomisjoni kinnitatud kompromisskokkuleppe täidab kohtutäitur või saab seda hiljem kohtus vaidlustada?

Töövaidluse lahendamise seaduse § 51 kohaselt võivad pooled lõpetada menetluse kuni otsuse jõustumiseni kompromissiga. Töövaidluskomisjoni juhataja kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab töövaidlusasja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused ehk see, milles pooled omavahel kokkuleppele jõudsid ja kuidas neid kokkuleppeid täidetakse.

Kompromissi kinnitamise määrus jõustub selle allkirjastamisel. Kompromissi kinnitamise määrusele kohaldatakse töövaidluskomisjoni otsuse täitmise kohta sätestatut ehk sellega saab vajaduse korral pöörduda ka kohtutäituri poole, kes alustab juba täitemenetlust.

Kompromissi vaidlustamine kohtus on võimalik üksnes sel juhul, kui kompromiss sõlmiti eksimuse või pettuse tõttu või see on vastuolus heade kommete või kehtiva seadusega. Töövaidluskomisjoni kinnitatud kompromissi puhul seda ohtu aga olla ei tohiks, sest töövaidluskomisjoni juhataja ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või kui kompromissi pole võimalik täita.

Artikkel on ilmunud ajakirja Personali Praktik mainumbris.

Osale arutelus

  • Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad