Raamatupidamise korraldamine ja spetsiifilised arvestuspõhimõtted mittetulundusühingus

Malle Kasearu
Lääne-Viru rakenduskõrgkooli majandusarvestuse lektor Malle Kasearu

Raamatupidamise Toimkonna juhendi (RTJ) 14 „Mittetulundusühingud ja sihtasutused” kohaselt on mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk ega põhitegevus ei ole majandustegevuse kaudu kasumi teenimine, mille tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mis ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

Mittetulundusühingu asutamist, juhtimist ja lõpetamist reguleerib mittetulundusühingute seadus, raamatupidamisarvestust raamatupidamise seadus (RPS). Mittetulundusühing kui Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik on raamatupidamiskohustuslane RPS § 2 järgi. Seega korraldab mittetulundusühing raamatupidamist 2003. aasta 1. jaanuaril jõustunud Eesti raamatupidamise seaduse ja seaduses toimunud muudatuste alusel. Kusjuures olulised muudatused hakkasid kehtima alates 01.01.2017.

Mittetulundusühingu finantsarvestuse korraldamine ning finantsaruandluses kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas RPS-is sätestatud nõuetega ja Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega).

Raamatupidamise korraldamisel peab mittetulundusühing lähtuma RPS 2. peatüki §-dest 4–12 ja ses osas ei ole vahet äriühingu raamatupidamise korraldamisega. Erandiks on korteriomandi ja korteriühistu seaduse § 50 alusel kuni kümne korteriomandiga korteriühistu, mida korteriomanikud juhivad ja esindavad ühiselt ja mis võib pidada kassapõhist raamatupidamist. Korteriühistu, mis peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub raamatupidamise korraldamisel RPS §-dest 1–3, 4 (v.a punkt 4 – majandusaasta aruande ja muude finantsaruannete koostamise ja esitamise nõue), 5, 6 (v.a lõige 3 – kahekordne kirjendamine), 7, 9, 10 ja 12.

Enamikus arvestusvaldkondades lähtub mittetulundusühing samadest arvestuspõhimõtetest nagu äriühing, kuid erisused tulenevad spetsiifilistest mittetulundusühingutele omastest arvestusvaldkondadest nagu liikmetelt saadud tasud, saadud annetused ja toetused või teenuste ja maksete vahendamine, ning informatsiooni esitusviisist raamatupidamise aastaaruannetes. Selles artiklis kajastatakse mittetulundusühingu raamatupidamise üldist korraldust ja mittetulundusühingu spetsiifilisi arvestuspõhimõtteid lähtudes tekkepõhisest arvestusest. Artiklis ei käsitleta majandusaasta aruande koostamist.

Raamatupidamise korraldamine

Raamatupidamise korraldamise põhinõuded tulenevad RPS §-st 4, mille kohaselt raamatupidamiskohustuslane on kohustatud:

• korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest;

• dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;

• kirjendama algdokumentide või koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;

• koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded;

• säilitama raamatupidamise dokumente.

Selleks võib võtta tööle raamatupidaja, sõlmida lepingu raamatupidamisteenust osutava ettevõtjaga või teha raamatupidamist ise.

Mittetulundusühing peab raamatupidamist pidama üldjuhul tekkepõhiselt (v.a kuni kümne korteriomandiga korteriühistud, mida korteriomanikud juhivad ja esindavad ühiselt) ning kirjendama majandustehingud debiteeritavatele ja krediteeritavatele kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel.

Majandustehing RPS tähenduses on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub ühingu vara, kohustiste või omakapitali (netovara) koosseis. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. (RPS § 5) Seega peab mittetulundusühingute raamatupidamine olema üldjuhul tekkepõhine ehk majandustehingud tuleb kajastada nende toimumise momendil ja kajastada tuleb kõik majandustehingud, mitte ainult raha liikumine. Näiteks kui mittetulundusühing saab maikuu kulutuste kohta tehtud arved kätte juunis ja tasumine toimub juulis, tuleb kulukanne kajastada maikuus ja arve tasumine juulis.

Majandustehingute dokumenteerimine

Majandustehingute dokumenteerimisel tuleb järgida RPS-s algdokumendile kehtestatud nõudeid, mille kohaselt raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust ning millel peavad olema vähemalt järgmised andmed (RPS § 7):

• toimumise aeg;

• majandusliku sisu kirjeldus;

• tehingu arvnäitajad (nt kogus, hind, summa).

Kui mittetulundusühingu tehingupooleks on raamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, siis peavad algdokumendil kajastuma ka arve number ja tehingupoolte andmed. Muudetud RPS kohaselt peab algdokument olema masintöödeldav. Samas tuuakse välja ka variant, et kui puudub masintöödeldava algdokumendi käitlemise võimalus ja selle võimaluse loomine nõuab ebamõistlikult suuri pingutusi või kulutusi, võib algdokument olla ka muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (RPS § 7). Algdokumendil ei nõuta enam majandustehingut kinnitava isiku allkirja olemasolu, kuid paberkandjal esitatud algdokumentidel näitab allkiri, et tehing on tegelikult toimunud. Raamatupidamise sise-eeskirjaga on võimalik kehtestada ka kulukoha kandmine algdokumendile.

Mittetulundusühingu dokumentideks võivad olla näiteks:

• kassa sissetuleku- ja väljamineku order;

• liikme arve;

• tööajatabel, töökäsk, leping;

• panga arvelduskonto väljavõte;

• tarnija arve;

• raamatupidamise õiend.

Viimane võib olla reguleerimiskande algdokumendiks, kui raamatupidamisregistrit ei peeta masintöödeldavalt.

Majandustehingute dokumenteerimise kord ja algdokumentide käive peab RPS-i § 11 kohaselt olema kehtestatud raamatupidamise sise-eeskirjaga. Sise-eeskiri peab reguleerima ka raamatupidamisregistrite pidamist.

Raamatupidamisregistrite pidamine

Alg- või koonddokumendi alusel vormistatakse raamatupidamiskirjend, mille alusel kantakse majandustehing raamatupidamisregistritesse.

Iga majandustehingut tõendava alg- või koonddokumendi kohta koostatakse raamatupidamiskirjend, mis peab sisaldama järgmisi andmeid (RPS § 6):

• majandustehingu kuupäev;

• kirjendi identifitseerimistunnus, nt number või numbri ja tähe kombinatsioon;

• debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;

• viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile.

Majandustehingu kirjendamisel raamatupidamisregistris tuleb alg- või koonddokumendile lisada viide kirjendile (RPS § 7).

Raamatupidamisregister on andmekogum, mis sisaldab informatsiooni kontodel kajastatud kirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogum, mis sisaldab kirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode viisi kronoloogilises järjekorras.

Raamatupidamisregistrit peetakse masintöödeldavalt, aga see võib olla ka muus püsivat kirjalikku taasesitust võimaldavas vormis, kui raamatupidamiskohustuslasel ei ole raamatupidamisregistri masintöödeldava pidamise võimalust ja selle võimaluse loomine nõuab temalt ebamõistlikult suuri kulutusi või pingutusi. (RPS § 9) Mittetulundusühingutes võivad kasutusel olla erinevad arvestusregistrid, see sõltub sageli valitud raamatupidamisprogrammi võimalustest ning ühingu tegevuseks ja juhtimiseks vajalikust infost. Sise-eeskirjas peab juhatus kirjeldama arvutitarkvara kasutamist ja raamatupidamisregistrite pidamist: milliseid tarkvaralahendusi kasutatakse ja milliseid registreid kasutatakse.

Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega

Majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks peab raamatupidamiskohustuslane koostama kontoplaani (kontode loetelu) (RPS § 8). Sise-eeskirjaga peab olema kehtestatud mittetulundusühingus kasutatav kontoplaan, mis sisaldab ka kontode sisu kirjeldust (RPS § 11).

Kontod on üldjuhul liigendatud neljaks või viieks rühmaks:

1) bilansi aktivakirjete kontod,

2) bilansi passivakirjete kontod,

3) tulude kontod,

4) kulude kontod,

5) tulude ja kulude koondkontod.

Kontoplaani koostab raamatupidaja konkreetselt oma ühingu vajadusi silmas pidades. Plaan sisaldab kontode loetelu, kontode nimetusi, sisu kirjeldust ja see on aluseks kirjendite koostamisel. Kontode liigenduse, kontos sisalduvate numbrite hulga ja kirjaviisi võib raamatupidamiskohustuslane vabalt valida. Näiteks: konto KASSA – konto number 1101 või 1011. Kontoplaani kirjutatakse kõik ühingus kasutusel olevad kontod, uute kontode kasutuselevõtmise korral peab kontoplaani pidevalt täiendama. Kui kasutatakse raamatupidamisprogrammis olevat kontoplaani, siis üldjuhul kõiki kontosid ei kasutata ja sise-eeskirjaga tuleb kehtestada vaid kasutatavate kontode loetelu. Kontoplaan koostatakse lähtudes ühingus toimuvatest majandustehingutest, arvestades, et seda saaks kasutada bilansi, tulude ja kulude aruande ning statistiliste aruannete koostamiseks ja ühingu juhtimiseks vajaliku info saamiseks. Järgnevalt on toodud näide kontoplaani ülesehitusest (tabel 1).

Mittetulundusühing kirjeldab raamatupidamise sise-eeskirjas oma kontoplaani ülesehitust ja lisab kontoplaani raamatupidamise sise-eeskirjale.

Raamatupidamise sise-eeskiri

RPS § 11 kohaselt on mittetulundusühing kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja. Raamatupidamise sise-eeskiri kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist tulude ja kulude aruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.

Erialaautorid (Elle Märitz, Anu Allikvee) soovitavad sise-eeskirja alustada üldsätete või sissejuhatava osaga, mis tutvustaks mittetulundusühingut, tema tegevusvaldkondi, sise-eeskirja kinnitamist ja muutmist jne. Raamatupidamise sise-eeskirjas kirjeldab mittetulundusühing, RPS-st ja teistest raamatupidamist reguleerivatest õigusaktidest ning ühingu vajadustest lähtudes oma raamatupidamise korraldamise põhimõtteid.

Sise-eeskiri peab olema individuaalne

Praktikas tuleb ette, et kasutatakse näidis-sise-eeskirju, mis sisaldavad infot arvestuspõhimõtete kohta, mida selles mittetulundusühingus ei kasutata, või milles toodud info on vananenud või ei vasta seaduse nõuetele. Oluline on sise-eeskiri üle vaadata 1. jaanuaril 2017 kehtima hakanud muudatuste valguses. Pärast muudatuste tegemist või asendamist peab sise-eeskirja säilitama seitse aastat.

Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus

Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus tuleneb RPS § st 12, mille kohaselt:

• raamatupidamise algdokumente peab säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati;

• raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab säilitama seitse aastat alates vastava majandusaasta lõpust;

• pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist;

• raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.

Dokumente säilitatakse üldjuhul masintöödeldavalt, v.a juhul kui mittetulundusühingul ei ole dokumentide ja andmete masintöödeldava säilitamise võimalust ning selle võimaluse loomine nõuab temalt ebamõistlikult suuri kulutusi või pingutust. Sel juhul on lubatud säilitamine muus püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Säilitatavate dokumentide ja andmete taasesitatavus kirjalikus vormis, lihttekstis loetavus ja tõendusväärtus peavad aga seaduse kohaselt olema tagatud kogu säilitustähtaja jooksul. Kuna ka dokumentide säilitamise kohustus lasub ühingu juhatusel, tuleb hoolikalt läbi mõelda milliseid dokumente ja andmeid kus ja kuidas säilitatakse, ning kehtestada ühingu dokumentide säilitamise kord raamatupidamise sise-eeskirjaga.

Arvestuspõhimõtted spetsiifilistes valdkondades

Enamikus arvestusvaldkondades lähtub mittetulundusühing samadest arvestuspõhimõtetest nagu äriühing ja neid arvestuspõhimõtteid on kirjeldatud mitmes toimkonna juhendis. Mittetulundusühingu jaoks võivad toimkonna juhenditest olulised olla:

RTJ 1 „Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted”;

RTJ 2 „Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes”;

RTJ 3 „Finantsinstrumendid”;

RTJ 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad”;

RTJ 10 „Tulu kajastamine”;

RTJ 12 „Sihtfinantseerimine”;

RTJ 15 „Lisades avalikustatav informatsioon”.

Järgnevalt käsitletakse mittetulundusühingute spetsiifilisi arvestuspõhimõtteid (tasud ühingu liikmetelt, saadud annetused ja toetused, jagatavad annetused ja toetused, teenuste ja maksete vahendamine), mida kirjeldatakse RTJ-s 14 „Mittetulundusühingud ja sihtasutused”.

RTJ 14 kohaselt jaotatakse nii liikmetelt saadud tasud kui ka annetused ja toetused sihtotstarbelisteks ja mitte-sihtotstarbelisteks. Mitte-sihtotstarbeliste tasude, annetuste ja toetuste kasutamine ei ole piiratud ühegi kindla vara soetamise või konkreetse projekti finantseerimisega. Sihtotstarbelisi tasusid, annetusi ja toetusi peab aga kasutama just teatud kindla vara soetamiseks või konkreetse projekti finantseerimiseks.

Ühingu liikmetelt saadud tasud

Liikme- ja sisseastumismakse ning muid mittesihtotstarbelisi tasusid ühingu liikmetelt (nt korteriühistu liikmetelt kogutavat hooldustasu) kajastatakse tuluna perioodis, mille eest need on tasutud. Ühingu liikmetelt saadavaid tasusid ei kajastata tuluna enne, kui tasu on laekunud või selle laekumine on praktiliselt kindel ja kui tasuga kaasnevad tingimused on täidetud. Juhul kui tasu laekumine on ebakindel, kajastatakse tasu tuluna kas laekumise hetkel või hiljem (juhul kui on tegemist ettemaksega järgmiste perioodide eest).

Näide 1. Liikmemaksud ja hooldustasu

Tasu laekumine on kindel ja tasuga kaasnevad tingimused on täidetud:

Arvestus:

D Nõuded liikmete vastu

K Tulud liikmemaksudest s.o mittesihtotstarbeline tulu

Laekumine:

D Raha

K Nõuded liikmete vastu

Raha kasutamine:

D Mitmesugused tegevuskulud

K Raha, Tarnijatele tasumata arved

Kui laekumine on ebakindel, ei kajastata tulu enne tegelikku raha laekumist (seega ei saa bilansis nõuet üles jääda):

D Raha

K Tulu liikmemaksudest

Tulevaste perioodide liikmemaksu laekumine:

D Raha

K Liikmete tulevaste perioodide ettemaksed

Järgmisel aastal:

D Liikmete tulevaste perioodide ettemaksed

K Tulu liikmemaksudest

Sihtotstarbelisi tasusid ühingu liikmetelt (nt tasud remontideks korteriühistus) kajastatakse tuluna siis, kui tasu on laekunud (või selle laekumine on praktiliselt kindel) ja kui tasuga kaasnevad tingimused on täidetud (nt remonditasud kajastatakse tuluna siis, kui remont on tehtud). Tuluna kajastamiseni hoitakse laekunud tasusid bilansi passivas kohustisena.

Saadud annetused ja toetused

Mitte-sihtotstarbelisi annetusi ja toetusi kajastatakse tuluna hetkel, mil annetus või toetus on laekunud või selle laekumine on praktiliselt kindel (võttes vajadusel arvesse perioodi, mille eest need on tasutud). Mittetulundusühingule (nt kirikule) laekunud annetus, mille kasutamine on juhtkonna otsustada, ja kogudusele korjandusest laekunud vara kajastatakse tuluna selle laekumise hetkel.

Näide 2. Kirikule laekunud annetus

D Raha

K Tulu annetustest ja toetustest

Sihtotstarbeliste annetuste ja toetuste kajastamisel lähtutakse juhendis RTJ 12 „Sihtfinantseerimine” kirjeldatud sihtfinantseerimise põhimõtetest (see kajastatakse tuluna siis, kui annetus või toetus on laekunud või selle laekumine on praktiliselt kindel ja laekumisega seotud tingimused on täidetud).

Annetused ja toetused saadaksegi suuresti valitsusepoolse abina ehk sihtfinantseerimisena. Sihtfinantseerimine on valitsusepoolne abi, mida teostatakse mittetulundusühingule teatud ressursside üleandmise kaudu ja mille saamiseks peab mittetulundusühingu tegevus vastama teatud kindlaks määratud kriteeriumitele.

Valitsuseks loetakse siinjuures nii Eesti Vabariigi kui ka välisriikide valitsusi, kohalikke omavalitsusi, valitsusasutusi ning kohalikke ja rahvusvahelisi toetuseid jagavaid organisatsioone (sh Euroopa investeerimis- ja struktuurifondid).

Sihtfinantseerimine jaguneb tegevuse sihtfinantseerimiseks ja varade sihtfinantseerimiseks. Varade sihtfinantseerimise tingimuseks on, et seda saav mittetulundusühing peab kas ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. Tegevuse sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mis ei ole varade sihtfinantseerimine.

Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse RTJ 12 kohaselt tuluna siis, kui:

• sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel ja

• sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud.

Saadud sihtfinantseering, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustisena. Seda kohustist kajastatakse bilansis lühi- või pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine.

Varade sihtfinantseerimise kajastamisel on mittetulundusühingul võimalik valida bruto- või netomeetod, kusjuures valitud arvestuspõhimõtet rakendatakse järjepidevalt kõikide varade sihtfinantseerimisele ning valitud arvestuspõhimõte kehtestatakse raamatupidamise sise-eeskirjaga ja avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.

Brutomeetodi rakendamisel võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud vara bilansis arvele soetusmaksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema õiglane väärtus) ja kajastatakse vastavalt juhendile RTJ 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“. Vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui on täidetud tuluna kajastamise kriteeriumid (sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel ja sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud). Kui tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse sihtfinantseerimist bilansis kohustisena kuni tingimuste täitmiseni.

Netomeetodi rakendamisel võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud vara bilansis arvele netosoetusmaksumuses – vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise summa (tasuta saadud vara soetusmaksumus on null). Soetatud vara kajastatakse edaspidi vastavalt juhendile RTJ 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad”. Sihtfinantseerimisest saadav kasu kajastub aruannetes vähenenud amortisatsioonikuluna ehk netomeetodi korral ei saa aruannetes kajastada sihtfinantseerimise tulu ega sihtfinantseerimise kohustist.

Varade sihtfinantseerimine võib toimuda kas otsese rahalise toetusena või näiteks teatud varade ostuga seotud arvete kinni maksmise teel toetava organisatsiooni poolt. Sõltumata sellest, kumma meetodi mittetulundusühing valib, tuleb rahavoogude aruandes kajastada eraldi nii põhivara soetamisega seotud väljamakseid kui ka sihtfinantseerimisega seotud laekumisi.

RTJ-s 12 on esitatud tegevuskulude sihtfinantseerimise näide ning varade mitterahalise ja rahalise sihtfinantseerimise näited bruto- ja netomeetodil.

Annetusi ja toetusi, mis on oma olemuselt sissemaksed põhikapitali, ei kajastata tuluna tulude ja kulude aruandes, vaid kajastatakse netovara muutusena bilansis ja netovara muutuste aruandes.

Jagatavad toetused ja annetused

RTJ 14 kohaselt tuleb jagatavaid toetusi ja annetusi (sh jagatavaid stipendiumeid) kajastada tekkepõhiselt kohustise ja kuluna hetkel, kui on tehtud otsus nende väljamaksmise kohta. Väljamaksmisel vastav kohustis kustutakse.

Näide 3. Toetuse ja annetuse saamine ja jagamine

Raha saamisel:

D Raha

K Tulu annetustest ja toetustest (kui raha jaotamise otsus võetakse vastu samal perioodil)

K Sihtfinantseerimise kohustis (kui raha jaotamise otsus võetakse vastu järgmisel perioodil)

Raha jaotamise otsuse vastuvõtmisel:

D Jagatud annetuste ja toetuste kulu

K Välja maksmata annetused ja toetused

Raha maksmisel:

D Välja maksmata annetused ja toetused

K Raha

Teenuste ja maksete vahendamine

Mõni mittetulundusühing võib tegeleda teenuste või maksete (sh laenude) vahendamisega oma liikmetele või kolmandatele osapooltele. Näiteks võib korteriühistu vahendada kommunaalteenuseid teenuse osutaja ja korteriomanike vahel. Samuti võib mõni mittetulundusühing korjata liikmetelt raha oma liikmete (mitte ühingu) tegevuse tarbeks.

Teenuste ja maksete vahendamisel ei kajastata makstud summasid oma kuluna ega saadud summasid oma tuluna, vaid neid kajastatakse vastavalt nõude ja kohustisena. Tulude ja kulude aruandes kajastatakse vajadusel ainult vahendamisest teenitud netotulu või tekkinud netokulu kokku võetuna.

Osale arutelus

  • Malle Kasearu, Lääne-Viru rakenduskõrgkool, majandusarvestuse lektor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

VOLVO ESTONIA OÜ otsib RAAMATUPIDAJAT

M-Partner HR OÜ

29. juuni 2018

Uudised

Tööriistad