Plaanitavad muudatused käibemaksuseaduses

Külli Reino
Külli Reino käsitleb muudatusi käibemaksuseaduses

Rahandusministeerium on ette valmistanud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle 2019. aasta 1. jaanuarist jõustuvad Euroopa Nõukogu direktiivid (EL) 2016/1065 ja (EL) 2017/2455.

Sisuliselt sätestatakse käibemaksuseaduses vautšeritega seotud tehingute maksukäsitlus ja lihtsustatakse impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise ning elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamise korda.

Vautšerite maksustamine

Käibemaksuseadust täiendatakse vautšeritega seotud käibe maksuregulatsiooniga, mis puudutab sellise käibe tekkimise aega ja maksustatavat väärtust. Sätestatakse vautšeri mõiste ja täpsemalt eristatakse mõisted üheotstarbeline vautšer ja mitmeotstarbeline vautšer.

Vautšer on instrument, mille puhul:

– on kauba võõrandajal või teenuse osutajal kohustus see vastu võtta tasuna või osana tasust kaupade või teenuste eest; ja

– võõrandatav kaup või osutatav teenus või kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märgitud vautšeril või sellega seotud dokumentides, sealhulgas sellise vautšeri kasutamise tingimustes.

Üheotstarbeline vautšer on instrument, mille puhul on vautšeriga seotud kauba või teenuse käibe tekkimise koht ja nendelt kaupadelt või teenustelt sisse nõutav käibemaks vautšeri väljastamise ajal teada. Näiteks toitlustusasutuse vautšer, mis võimaldab vautšeriga tasuda toidu eest konkreetses restoranis. Sellise vautšeri puhul on juba vautšeri väljastamise ajal teada, et vautšerit kasutatakse konkreetses restoranis toidu eest tasumisel, mistõttu saab vautšeriga seotud kauba või teenuse käibe ka juba vautšeri väljastamise ajal maksustada.

Üheotstarbelise vautšeri väljastamisel toimub vautšeri väärtuse ulatuses kauba või teenuse käive vautšeri väljastamise päeval või vautšeri eest osalise või täieliku makse laekumise päeval. Kui üheotstarbeline vautšer antakse üle teise isiku nimel, siis loetakse vautšeriga seotud kauba või teenuse käive toimunuks teise isiku poolt päeval, mil toimus vautšeri eest makse laekumine või vautšeri lunastamine, olenevalt sellest, milline toiming oli varaseim.

Mitmeotstarbeline vautšer on iga muu vautšer, mis ei ole üheotstarbeline vautšer. See tähendab, et mitmeotstarbelised vautšerid on kõik need vautšerid, mille puhul ei ole selle väljastamise ajal täpne kaup või teenus ega sissenõutav käibemaksusumma teada. See ei võimalda vautšeriga seotud kauba või teenuse käivet vautšeri väljastamise ajal maksustada. Näiteks hotelliketi vautšer, mis võimaldab vautšeriga tasuda majutuse või toitlustuse eest hotelliketi erinevates liikmesriikides asuvates hotellides või restoranides. Või näiteks raamatupoe vautšer, kuna selle vautšeri puhul ei ole teada sissenõutav käibemaksusumma, sest raamatupoes müüakse nii vähendatud määraga kui standardmääraga maksustatavat kaupa.

Mitmeotstarbelise vautšeri üleandmisest käivet ei teki ja käibemaksu ei arvestata. Mitmeotstarbelise vautšeri alusel arvestatakse käibemaks selle vautšeriga seotud kauba üleandmisel või teenuse osutamisel.

Vautšerite suhtes kohaldatavad käibemaksureeglid ei puuduta selliseid vautšereid, mis annavad omanikule õiguse saada kaupade või teenuste soetamisel ainult allahindlust.

Impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise tingimuste muutmine

Eelnõuga kavandatakse muuta tingimusi kauba impordil arvestatud käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õiguse saamiseks. Üldjuhul kauba impordil deklareeritakse ja tasutakse käibemaks tollideklaratsiooni alusel kauba vabasse ringlusesse vormistamise hetkel. Maksukohustuslasel on õigus KMS § 38 lõikes 21 sätestatud tingimuste täitmisel maksuhaldurit eelnevalt teavitades kauba impordil arvestatud käibemaksu tasuda kauba vabasse ringlusse vormistamisest hiljem, deklareerides importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu käibedeklaratsioonil.

Kehtiv kord näeb muuhulgas ette tingimused, et maksukohustuslase 12 kuu käibest moodustab nullprotsendise maksumääraga maksustatav käive vähemalt 50% kogukäibest ning ta on esitanud eelneva 12 kuu jooksul maksudeklaratsioone üksnes elektrooniliselt.

Eelnõu kohaselt nimetatud kaks tingimust tunnistatakse kehtetuks ja sellega saavad võimaluse kasutada käibedeklaratsioonil impordi käibemaksu deklareerimist ka need maksukohustuslased, kellel nullprotsendiline käive kas puudub või moodustab kogukäibest väikese osa.

Maksupettuste vältimise eesmärgil täiendatakse tingimuste loetelu tingimusega, et maksukohustuslasel peab olema laitmatu ärialane reputatsioon. See aitab tagada, et impordikäibemaksu tasumise ja deklareerimise edasilükkamise õiguse saavad õiguskuulekad isikud.

Ärialase reputatsiooni all on maksuhalduril võimalik hinnata impordikäibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õigust taotleva äriühingu ning tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmetega seotult näiteks alljärgnevaid asjaolusid:

1) kas juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tegevus on kaasa toonud nendega seotud äriühingu pankroti, sundlikvideerimise, tegevusloa peatamise/kehtetuks tunnistamise;

2) kas juhtimis- ja kontrollorgani liikmetega seotud äriühingu(te)l on või on olnud maksuvõlga;

3) kas äriühingul on või on olnud maksuvõlga;

4) kas äriühingu ja tema juhtimis- või kontrollorgani liikme suhtes on alustatud maksumenetlust, mille käigus on tuvastatud olulised maksurikkumised või maksuseaduste, tollieeskirjade või vedelkütuse seaduse rikkumise süüteomenetlust või karistatud viidatud süütegude eest.

Maksuhaldur võib kauba impordilt arvestatava käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õiguse kehtetuks tunnistada, kui selgub, et maksukohustuslase või tema juhtumis- ja kontrollorgani liikmete ärialane reputatsioon ei ole laitmatu.

Elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamise korra lihtsustamine

EL käibemaksusüsteemis rakendatakse praegu põhimõtet, mille kohaselt on elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatavate teenuse käibe toimumise koht teenuse saaja asukohariik ning seda ka juhul, kui teenus osutatakse lõpptarbijale (isik, kes ei ole üheski liikmeriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena). Seega, nimetatud teenuseid osutaval ettevõttel tekib maksukohustus igas liikmesriigis, kus ta neid teenuseid lõpptarbijale osutab. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel teises liikmesriigis ettevõtlusega mittetegelevale isikule elektroonilise side teenuse või elektrooniliselt osutatava teenuse osutamiseks registreerida ennast käibemaksukohustuslasena kliendi asukoha liikmesriigis ja täita selles liikmesriigis maksukohustus nagu teised vastava liikmesriigi maksukohustuslased.

Sellise maksukohustuse täitmise lihtsustamiseks on ettevõtjal võimalus rakendada erikorda. Kui teenuste osutaja soovib rakendada erikorda, siis ta deklareerib ja tasub teises liikmesriigis osutatud teenustelt arvestatud käibemaksu oma asukohariigi maksuhaldurile, kes kannab vastavalt summad üle teiste liikmesriikide maksuhalduritele.

Muudatuse kohaselt on elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht ettevõtte asukoht, kui nimetatud teenuste piiriülene käive kalendriaastas kokku teiste liikmesriikide lõpptarbijatele ei ületa 10 000 eurot. See tähendab, et ettevõtjal on õigus elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse piiriülesel lõpptarbijale osutamisel järgida koduriigi reegleid.

Kui nimetatud teenuste piiriülene käive kokku kalendriaastas ületab 10 000 euro piiri, on edasiste teenuste puhul käibe toimumise kohaks tarbimise liikmesriik ning ettevõtja on kohustatud registreerima end igas tarbimise liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks või rakendama teises liikmesriigis tekkiva maksukohustuse täitmiseks erikorda. Samas on ettevõtjal valik rakendada nimetatud teenuste osutamisel ka sihtriigi põhimõtet, ehk täita maksukohustus sihtriigis ka juhul, kui elektroonilise side teenuse või elektrooniliselt osutatava teenuse käive ei ületa 10 000 euro piirmäära.

Lisaks muutub ka erikorra kasutamisel arve väljastamise reegel. Erikorda rakendav maksukohustuslane järgib arve väljastamisel üksnes oma registreerimisriigi arve esitamise reegleid, seni kehtiva sihtriigi reegli põhimõtte asemel.

Lisaks laiendatakse isikute ringi, kellele on võimalus erikorda rakendada. Muudatus puudutab EL-i välise riigi ettevõtjat, kellel puudub EL-is püsiv tegevuskoht, kuid kes on EL-is registreeritud käibemaksukohustuslasena.

Seaduse muudatus on planeeritud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad