Mõningad olulised aspektid materiaalse põhivara esmasel ja edasisel kajastamisel

Aet Toots
EBS-i lektor Aet Toots käsitleb materiaalse põhivara kajastamist

Enamik majandusüksusi kasutab oma põhitegevuses mitmesugust materiaalset põhivara, mille hulk ja väärtus võivad tegevusharust ja ettevõtte suurusest tulenevalt vägagi varieeruda. Ettevõtetel on sageli mitut eri tüüpi, erineva väärtuse ja kasutusajaga erinevaks otstarbeks kasutatavat materiaalset põhivara, millest tulenevalt hõlmab materiaalse põhivara arvestus mitmeid aspekte ja on küllaltki mahukas teemavaldkond. Selle artikli eesmärk on käsitleda mõningaid nüansse, mis on seotud materiaalse põhivara esmase arvele võtmise, edasise kajastamise ja allahindlusega.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestust käsitleb RTJ 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad”.

Vastavalt RTJ 5-le on materiaalne põhivara materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta (RTJ 5.6).

RTJ 5 ei rakendata kinnisvarainvesteeringute ega bioloogilise vara puhul. Neid käsitlevad vastavalt RTJ 6 ja RTJ 7.

Materiaalne põhivara kajastatakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb lisaks ostuhinnale ka soetamisega seotud otsestest kulutustest. Viimased võivad olla seotud näiteks vara asukoha ettevalmistusega, vara tööasukohta transportimisega, vara installeerimise või testimisega, vara projekteerimisega, samuti vara soetamisega otseselt seotud teenustasud, näiteks notaritasud või riigilõivud. Üldistades võime öelda, et soetamisega otseselt seotud kulutused on need, mis on otseselt vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Tuleb silmas pidada, et soetusmaksumuse osaks ei loeta näiteks haldus- ja muid üldkulusid, uue ehitise avamiskulutusi, töötajate koolituskulusid, reklaamikulusid.

Omaette käsitlemist väärib laenukasutuse kulutuste kajastamine juhul, kui materiaalse põhivara objekti valmistamine toimub pikema perioodi jooksul ja seda finantseeritakse laenu või mõne muu võlainstrumendiga. RTJ 5 võimaldab valikut kahe arvestusmeetodi vahel: (a) nende kajastamine kuluna (kooskõlas SME IFRS paragrahviga 25.2) või (b) kapitaliseerimine materiaalse põhivara soetusmaksumuses (kooskõlas IFRS-ga, mis nõuab laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist). (RTJ 5.79)

Kui laenukulutusi kapitaliseeritakse, algab laenukulutuste kapitaliseerimine hetkest, mil on tekkinud kulutused vara valmistamiseks ja ka vastavad laenukasutuse kulutused. Kapitaliseerimine tuleb lõpetada hetkel, mil vara on valmis või selle valmistamine on peatatud.

Pärast arvele võtmist toimub materiaalse põhivara objekti edasine kajastamine bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused (RTJ 5.21).

Põhivara objekti hilisemate parendustega ning mõne komponendi väljavahetamisega seotud kulutused kapitaliseeritakse ainult siis, kui nad vastavad vara bilansis kajastamise kriteeriumidele ja osalevad tulevikus majandusliku kasu tekitamisel.

Juhul kui põhivara objekti kaetav väärtus on muutunud väiksemaks tema bilansilisest jääkmaksumusest, hinnatakse põhivara alla. Vastavalt RTJ 5 defineeritule mõistetakse kaetava väärtuse all väärtust, mis on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest, millest on lahutatud müügikulutused, või kasutusväärtusest. Kasutusväärtuse all mõistetakse vara kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist eeldatavalt genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtust. Sellise vara suhtes viiakse aruandekuupäeval läbi vara väärtuse test.

Vara väärtuse langus võib olla seotud majandusüksuse enda tegevusega või olla tingitud väliskeskkonna mõjudest. Vara väärtuse langusele võib viidata näiteks vara turuväärtuse langus, mis on olnud oluliselt kiirem kui eeldati; halvenenud majanduskeskkond ja turusituatsioon; ettevõtte netovara suurem väärtus ettevõtte hinnangulisest õiglasest väärtusest; varade halvenenud füüsiline seisund; planeeritust väiksem varast saadav tulu jms.

Mingil hetkel on põhivara objekt oma aja ära elanud, ta kas muutub kasutuskõlbmatuks või ei vasta enam ettevõtte vajadustele – näiteks tootmismaht võib olla suurenenud, tooteid on arendatud ja on tekkinud vajadus vahetada olemasolev tootmismasin välja võimsama või tehnoloogiliselt keerukama vastu. Kui põhivara objekt ei ole enam kasutuskõlblik või ta müüakse, kantakse ta bilansist maha.

Kui põhivara kantakse maha enne eeldatud kasuliku eluea lõppu, on mahakandmisest tulenev kahjum võrdne tema bilansilise jääkmaksumusega.

Põhivara müügist tekkiv kahjum või kasum on vahe bilansilise jääkmaksumuse ja müügist saadava tulu vahel. Vahetustehingu puhul on kajastatav kasum või kahjum võrdne varaobjekti õiglase väärtuse ja bilansiline väärtuse vahega.

Eeltoodu kajastab vaid väikest osa materiaalse põhivara arvestusega seotud aspektidest. Käsitletud aspekte illustreerivad näited on alljärgnevalt toodud enesekontrolli testi vormis. Testi vastustele on lisatud mõningaid põhjendusi ja lisaselgitusi. Enesekontrolli testi mõnes küsimuses on viidatud ka põhivara kulumi arvestamise meetoditele, mida ei ole selles artiklis küll otseselt käsitletud, kuid on lähtutud eeldusest, et lugeja on põhivara kulumi ehk amortisatsiooni arvestamise meetoditega kursis.

Kasutatud kirjandus

• Raamatupidamise Toimkonna Juhendid (RTJ) alates 01.01.2018

• ACCA Approved Study Text Paper F7: Financial Reporting: for Exams in September 2016, December 2016, March 2017 and June 2017. 9th ed. London: BPP Learning Media. 2016

• ACCA Approved Practice and Revision Kit Paper F7: Financial Reporting: for Exams in September 2016, December 2016, March 2017 and June 2017. 9th ed. London: BPP Learning Media. 2016

ENESEKONTROLLI TEST MATERIAALSE PÕHIVARA KAJASTAMISE KOHTA

1. Vara väärtuse testis leitav kaetav väärtus on

a) vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused);

b) vara kasutusväärtus;

c) punktides a) ja b) toodud väärtustest see, kumb on suurem;

d) punktides a) ja b) toodud väärtustest see, kumb on väiksem.

2. Milline tingimus ei pea olema täidetud selleks, et majandusüksus võiks kapitaliseerida pikema perioodi jooksul valmistatava varaobjektiga otseselt seotud laenukulutusi?

a) on tekkinud varaobjekti valmistamisega seotud otsesed kulutused;

b) on tekkinud varaobjekti valmistamisega kaasnevad vältimatud laenukasutuse kulutused;

c) varaobjekti valmistamine on üsna varsti lõpule jõudmas;

d) laenukapitali kulutuste mõju varaobjekti soetusmaksumusele on oluline.

3. Milline alljärgnevatest ei ole väliskeskkonna mõjudest tulenev asjaolu, mis võib viidata vara väärtuse langusele?

a) vastavat tüüpi varade turuhinna ootamatu langus;

b) ettevõte ei kasuta varaobjekti esialgselt plaanitud määral, kuna töötajate oskused ei ole selleks piisavad;

c) oluliselt halvenenud turusituatsioon majanduskeskkonnas, kus ettevõte tegutseb;

d) tingituna tehnoloogia kiirest arengust on sellest varaobjektist saadav tulu plaanitust oluliselt väiksem.

4. Millise vara kajastamisel ei rakendata RTJ 5?

a) tootmishooned;

b) viljapuuistandused;

c) sõidukid;

d) kontorihooned.

5. Ettevõte ehitas uue tehase, millega kaasnesid järgmised kulutused (eurodes):

Milline summa kajastatakse tehase soetusmaksumusena?

a) 6 122 000 eurot;

b) 6 950 000 eurot;

c) 7 112 000 eurot;

d) 7 100 000 eurot.

6. Ettevõte vahetab tootmises kasutatava masina, mille soetusmaksumus on 10 000 eurot ja akumuleeritud kulum 7 500 eurot, uue masina vastu, mille hinnanguline turuväärtus on 20 500 eurot. Vana masina hinnanguline turuväärtus on 3 500 eurot ja ettevõte maksab uue masina eest juurde 17 000 eurot. Millisena tuleb kajastada selle tehingu tulemust?

a) kasum materiaalse põhivara võõrandamisest 1000 eurot;

b) kahjum materiaalse põhivara võõrandamisest 1000 eurot;

c) kahjum materiaalse põhivara võõrandamisest 3500 eurot;

d) kasum materiaalse põhivara võõrandamisest 3500 eurot.

7. Ettevõte ostis 1. juulil 2011 masina, mille soetusmaksumus oli 35 000 eurot. Masina lõppväärtuseks eeldati 3 000 eurot ja kasulikuks elueaks 8 aastat. Masin müüdi 18 600 euro eest 31. detsembril 2014, mis oli ühtlasi ka majandusaasta viimane päev. Ettevõttel tuli kanda 1200 euro ulatuses masina müügiga seonduvaid kulusid, mis olid seotud masina demonteerimise ja ostjale transportimisega. Ettevõte kasutab oma masinate amortiseerimisel lineaarset meetodit. Kui suur oli selle masina müügist saadud kasum või kahjum?

8. Ettevõte ehitab uut tootmishoonet ja finantseerib ehitustegevust laenude abil. Ettevõte on otsustanud varaobjekti valmistamisega otseselt seotud laenukulutusi kapitaliseerida. Vastavate laenude kogusummaks on 5 miljonit eurot ja 2017. aasta intress antud laenude pealt on kokku 280 000 eurot. Sisemiseks intressimääraks on arvutatud 5,6%.

Vara valmistamisega seoses tehti 2017. aastal otseseid kulutusi alljärgnevalt:

1. märtsil 360 000 eurot

1. juunil600 000 eurot

1. juunil1 500 000 eurot

1. detsembril1 500 000 eurot

Arvutage selle ettevõtte poolt 31. detsembril 2017 lõppeval majandusaastal kapitaliseeritavad laenukasutuse kulutused.

9. Ettevõttel on põhivaraobjekt, mille bilansiline maksumus 31. detsembril 2017 lõppeva majandusaasta seisuga on 6,5 miljonit eurot. Selle varaobjekti kasutamisest saadavate rahavoogude nüüdisväärtuseks allesjäänud kasuliku eluea jooksul on hinnanguliselt 5,8 miljonit eurot. Ettevõte on saanud pakkumise, mis võimaldab selle varaobjekti müüa hinnaga 6,2 miljonit eurot, mis on ühtlasi sarnase vara turuväärtus aktiivsel turul. Vara demonteerimiseks ja pakkumise teinud ostjani transportimiseks tehtavad kulutused oleksid 200 000 eurot.

Millises väärtuses kajastatakse seda põhivara ettevõtte bilansis seisuga 31. detsember 2017?

VASTUSED

1. c.

2. c.

3. b (võib viidata vara väärtuse langusele, kuid ei tulene väliskeskkonna mõjudest).

4. b (tegemist on bioloogilise varaga, mille suhtes rakendatakse RTJ 7).

5. b.

6. a.

Vana masina bilansiline jääkmaksumus 2 500 (10 000 – 7 500).

Vana masina õiglane väärtus (turuväärtus)3 500.

Õiglane väärtus on 1000 euro võrra kõrgem bilansilisest, seega tekib kajastatakse kasumina 1 000 eurot.

7. Kahjum 3600 eurot.

Lahendus:

Aastane amortisatsioonikulu (35,000 – 3,000) / 8 = 4 000

8. 85 400 eurot.

Lahendus:

2017. aastal vara valmistamisega seoses tehtud otsesed kulutused:

Kapitaliseeritav laenukasutuse kulu: 85 400 eurot

9. 6 000 0000 eurot.

Lahendus:

Õiglane väärtus miinus müügikulutused 6 200 000 – 200 000 = 6 000 000.

Kasutusväärtus 5 800 000.

Kaetav väärtus – suurem, st 6 miljonit.

Osale arutelus

  • Aet Toots, Estonian Business Schooli lektor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

31. august 2018

Uudised

Tööriistad