Võlgade tõendamine dokumentide olemasolul ja nende puudumisel

Võlgade tõendamine dokumentide olemasolul ja nende
Themis Õigusbüroo juristid käsitlevad võlgade tõendamist

Sa kaotad oma raha, kuna dokumentatsioon ja muud tõendid võla kohta on nõrgad või olematud. Intrigeeriv? Aga täpselt nii on. Võlgnevuse sissenõudmise efektiivsus ja perspektiiv sõltub sellest, milline on võlga toetav dokumentatsioon või muud tõendid. Mida tugevam see on, seda hõlpsamini ja kiiremini on tulemus saavutatav. Artiklis keskendutakse võlgnevuse tõendamisele nii dokumentide ja muude tõendite olemasolul kui ka nende puudumisel.

Kui võlasuhe on jõudnud faasi, kus kokkulepitud tingimusi mäletatakse erinevalt, kokkulepitut ei täideta, kontakti välditakse vms, tuleb oma õigusi kaitsma hakata. Kui võlgnik koostööd ei tee, tuleb suure tõenäosusega pöörduda kohtusse. Kohtunik on isik kolmandal toolil, kes ülejäänud kahel toolil istunud ei ole, st ta ei tea, mida võlausaldaja ja võlgnik on omavahel rääkinud, lubanud, kokku leppinud. Seda kõike tuleb võlausaldajal igakülgselt ja veenvalt tõendada. Kohtus sobivad igasugused asitõendid: dokumendid, salvestised, sotsiaalmeedia dialoogid, tunnistaja ütlused, menetlusosalise vande all antud seletused, fotod, vaatlused, ekspertarvamus jne.

Täiuslik ja peaaegu täiuslik dokumentatsioon

Juristi süda hüppab salaja rõõmust, kui tema lauale tuuakse dokumendid, mis on kirjalikud ja kus on vähemalt võlgniku allkiri. Need on lihtkirjalikud dokumentaalsed tõendid (leping, võlatunnistus, üleandmise-vastuvõtmise akt, muu osapoolte poolt allkirjastatud võlga kinnitav tõend), mille alusel saab alustada võlgnevuse sissenõudmisega ja teha head tööd. Näiteks sularaha üleandmisel on kohtuasjades keskne tähtsus sellel, kas raha on üle antud, kelle poolt, kellele, millal jne. Selle tõendamiseks sobib nii akt kui ka kassa sularaha order, kus on poolte allkirjad.

Kõige ideaalsem on notariaalselt kinnitatud võlatunnistus kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele (st täitemenetlusele).

Sellega ei ole vaja teha muud, kui pöörduda otse kohtutäituri poole. Selliseid võlatunnistusi näeb aga harva ja pigem on selle saamine juba juristi tööülesanne.

Kui aga dokumentatsioon ei ole täiuslik või puudub sootuks, läheb asi keerukamaks. Peaaegu täiuslik on e-kirjavahetus, sotsiaalmeedia dialoogid või SMS-suhtlus. Sõltuvalt vestlusest, peab sealt välja tulema asja iva. Näiteks stiilis: „Tunnistan võlga summas X, maksan ära siis, kui saan, või tähtajaks Y“. See on hea alusmaterjal, millega edasi liikuda.

Sobib ka see, kui tingimused või kokkulepe on vormistatud nt vihikupaberile, salvrätile, vms. Need on täiesti kehtivad ja piisavad tõendid, et saada aru poolte tahtest ning luua elulist usutavust, et poolte vahel on kokkuleppeid.

Puudulik dokumentatsioon

Kui kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole ega ole ka muid kirjalikke tõendid, ei tähenda see veel, et raha pole võimalik sisse nõuda. On küll.

Võlaõigusseadus lubab sõlmida ka suulisi lepinguid, kui tehingule ei ole ette nähtud ranget kirjaliku vormi või notariaalset tõestamise nõuet. Näiteks kui kinnisvara ost-müük sõlmida vihikust rebitud ruudulisele paberile, siis see leping on õigustühine ega ei too kaasa mingit tagajärge.

Klassikaline juhtum on selline, et mulle on võlgu isik X, ühtegi paberit tehtud ei ole, on ainult võla tasumise suulised lubadused. Hästi on, kui võlgnik lubab võla tasuda, siis on tegemist põhimõtteliselt võla tunnistamisega. Siin ei ole enam vaidlust selle üle, kas kohustus eksisteerib või mitte. Edasi tekib probleem, kuidas seda kokkulepet tõestada ja tõendada? Võlgnik võib hõlpsalt öelda, et tema pole maksmislubadusi andnud.

Kui leping on üksnes suusõnaline, on võlasuhet võimalik tõendada, kasutades asjaolu, et võlgnik on võlga tasunud osaliselt.

Kehtib üldreegel, et kui isik on võlga tasunud, siis järelikult ta tunnistab võlasuhet ja oma seotust sellega.

Või kui kõrval oli keegi kolmas isik, kes saaks öelda: „Jah, nad leppisid kokku, et A tasub B-le võla. Mina nägin ja kuulsin.“

Kui aga olukord on päris äärmuslik, kus pole mitte midagi, jääb üle vaid kavalus. Näiteks esitada nõue pisut suuremas summas, lootusega, et võlgnik vastab sellele: „Ei, ma ei võlgne 1000 eurot, vaid 500 eurot”. Kõlab nagu anekdoot, kuid elust enesest. Sellise vastuskirja saamisega on olemas võla tunnistamine, millega on loodud piisav tõend oma nõude tõestamiseks kohtus.

Tänapäeva tehniliste võimaluste juures on igaühel võimalik muuta oma telefon diktofoniks ja isegi kõnesid salvestada. Kui on salvestatud vestlus, kus võlgnikuga räägitakse võla tasumisest ja võlgnik kinnitab, et on võlgu ja tasub, siis on jällegi võlg tõestatud. Mida rohkem ja täpsemaid on detailid (summa, võla tasumise tähtaeg, tunnistaja olemasolu), seda paremini on nõue kohtumenetluses tõendatud ja kaitstud.

PANE TÄHELE! Siinkohal on oluline märkida, et kuni on tegemist omavahelise vestlusega, mida ei minda sotsiaalmeedias või ajakirjanduses avaldama, ei pea salvestamisest hoiatama. Tegemist pole lubamatu jälitustegevusega vms. Kõnesalvestuste tegemise eesmärk on endale tõendite loomine olukorras, kus valmistute võla sissenõudmiseks. See on eriti põhjendatud juhul, kui puudub kirjalik leping, dialoogid võlgnikuga vms eelpool kirjeldatu. Senimaani on ka meie kohtusüsteem pidanud salvestist lubatud tõendiks, kuna tegelikult kajastab see poolte tahet kõige paremini.

Arve alusel võla sissenõudmine

Arvest võlasuhet ei teki ja ainuüksi selle pinnalt võla sissenõudmine ei ole perspektiivikas. Arve kuulub lepingu juurde, kus leping on kõige olulisem võlasuhte tekkimise allikas. Leping tekib vastastikuste tahteavalduste vahetamise kaudu (ofert ja aktsept). Kui on tekkinud võlgnevus, tuleb alustada võla meeldetuletuste saatmisest võlgnikule.

Kui tasumisi ei tule, on vajalik dokumenteerida kogu arve väljastamisele eelnenud tehingu käik, st kas oli hinnapakkumine, kas seda aktsepteeriti, kas teenus on osutatud või kaup saadetud ja kätte toimetatud, kas on olemas teenuse või kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid või saatekirjad, kas on toimunud tasumisi, kas on antud võla tasumise lubadusi, kas on võlga kinnitatud (nt saldoteatis), kas on saadetud meeldetuletusi jne. Need kõik on tõendid ning mida rohkem neid on, seda efektiivsem ja kiirem on tulemus.

Kokkuvõetult, mida rohkem on tõendeid, seda paremini saab esindaja võlausaldaja huvide eest seista. Rusikareegel on see, et oma nõudeõigust peab suutma tõendada, eriti kohtus. Olgu see siis paberil, salvestise, poolte vande all antud ütluste vms tõendite abil.

Küsimuste korral kirjuta info@themis.ee, Themis Õigusbüroo.

Osale arutelus

  • Liina Karlson, Themis Õigusbüroo jurist
    Tanel Riivits, Themis Õigusbüroo jurist

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad