Omatarbe käibemaksuga maksustamine

Tõnis Elling
Leinonen OÜ juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling selgitab omatarbe maksustamist

Omatarvet maksustatakse sarnaselt muu kauba või teenuse käibega. Käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lõikest 6 lähtudes on omatarve maksukohustuslase poolt tema ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta võõrandamine ja teenuse tasuta osutamine, samuti ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta kasutamine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt isiklikuks tarbeks või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Kauba võõrandamist või kasutamist eelnimetatud juhtudel käsitatakse omatarbena, kui maksukohustuslane on selle kauba või selle kauba osa sisendkäibemaksu oma arvestatud käibemaksust täielikult või osaliselt maha arvanud.

Käibemaksudirektiivis 112/2006 on sama põhimõte kirjas artiklis 16. Kuna nimetatud juhul läheb kauba omandiõigus sisuliselt üle firmalt üksikisikule, on mõistetav, miks ka omatarvet käibena vaadeldakse (sisuliselt toimub samuti võõrandamine). Kui aga on ette teada, et kaupa hakatakse kasutama ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, ja selle ostmisel sisendkäibemaksu maha ei arvata, pole ka põhjust seda käibeks lugeda ja maksustada.

Omatarbe maksustatav väärtus on sätestatud KMS § 12 lõikes 6 ning direktiivi artiklis 74. Omatarbe maksustatav väärtus on kauba soetusmaksumus, selle puudumisel kauba või teenuse omahind ilma käibemaksuta. Maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka muud summad, sealhulgas kõrvalkulud ning lõivud ja maksud, mida kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba soetajalt või teenuse saajalt tehinguga seoses nõuab. Maksustatava väärtuse hulgast arvatakse alati välja Eestis või mõnes välisriigis makstav käibemaks. Sisuliselt võib öelda, et kui kaupa antakse või teenust osutatakse tasuta, siis tuleb seda maksustada kui ettevõtlust ning käibemaksu tuleb sellelt tasuda sellises ulatuses, nagu oleks tulnud tasuda kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel tavalise ettevõtluse käigus.

Üldiselt tuleb arvestada, et omatarbega on tegemist, kui maksukohustuslane on maha arvanud kauba või teenuse sisendkäibemaksu.

Olgugi, et seadus näeb ette nii kauba kui ka teenuse omatarbe maksustamist, on tavaelus siiski valdavalt tegemist teenuse omatarbega. Kauba omatarvet esineb vähem. Teenuse omatarve on KMS § 2 lõike 6 kohaselt maksukohustuslase poolt teenuse tasuta osutamine, samuti ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta kasutamine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt isiklikuks tarbeks või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Kõige levinumal juhul on niisuguseks ettevõtluses kasutatavaks varaks äriühingule kuuluva sõiduauto kasutamine, mille omatarbe maksustamine toimub eriskeemi järgi.

Probleemseim omatarbe liik on seotud sõiduautoga

Sõiduauto eratarbeks kasutamine on kõige levinum ja ka enim probleeme tekitav omatarbe liik. Sõiduauto omatarbe maksustamise reeglid muutusid põhjalikult 2014. aasta 1. detsembril ja nüüd uuesti 2018. aasta 1. jaanuaril. Lähtudes sellest, et alates 1. detsembrist 2014 kehtib sõiduauto ja sõiduautoga seotud kulutuste sisendkäibemaksu 50% mahaarvamise keeld, kadus seadusest ka seni kehtinud KMS § 12 lg 7. Üldine mahaarvamise määr on 50% ja erandkorras saab maha arvata 100% sisendkäibemaksu juhul, kui on tegemist ettevõtjaga, kelle tegevus on sõiduautode müük, rent, taksovedu või autosõidu õpetamine. Tavaline ettevõtja saab 100% maha arvata vaid juhul, kui ta suudab maksuhaldurile tõestada, et kasutab sõiduautot eranditult maksustatava ettevõtluse tarbeks.

Alates 2018. aasta 1. jaanuarist on KMS-s uuesti sõiduautode omatarbe maksustamise säte, kus on taaskord viide tulumaksuseadusele. Kui omatarbe moodustab tööandja liiklusseaduse tähenduses kuni 3500 kilogrammise täismassiga veoauto või KMS § 30 lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel tööandja sõiduauto kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, on nimetatud käibe maksustatav väärtus koos käibemaksuga tulumaksuseaduse alusel arvutatud erisoodustuse hind. KMS § 30 lg 4 punktid 3 ja 4 viitavad taksodele ja õppesõiduautodele, mille puhul on lubatud 100% sisendkäibemaksu maha arvata, seega saab tekkida ka omatarve.

Siinkohal tuleb meelde tuletada, et 1. jaanuaril 2018 muutus põhjalikult sõiduautode erisoodustuse maksustamise kord. Senise kilomeetripõhise arvestuse asemel tuleb sõiduauto erisoodustust maksustada kilovatipõhiselt. Kadus sõidupäeviku pidamise kohustus kadus ja ka võimalus tööandjale erasõidud hüvitada. Enam ei ole oluline, mitu kilomeetrit äriühingu sõiduautoga erasõite tehakse, vaid kui võimsa autoga seda sõitu tehakse.

Olulised kohtuasjad

Sõiduauto omatarbe maksustamisel on oluline arvestada Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-193/91: sõiduauto kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil ei saa omatarbena maksustada, kui selle sõiduauto hooldamise ja kasutamisega seotud teenuste (remonditeenused, parkimiskoha rentimine jms) sisendkäibemaksu ei ole maha arvatud, isegi kui auto enda soetamisel arvati sisendkäibemaks täielikult maha, sest vastasel korral tekib käibemaksu kumuleerumine.

Tähelepanu väärib ka Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-258/95: kui tööandja veab töötajaid tasuta nende kodust töökohale või kohustab üht töötajatest oma isikliku autoga teisi töötajaid töökohale vedama, sest puuduvad muud mõistlikud transpordivõimalused, ei saa seda lugeda käibeks ja ettevõtluseks direktiivi tähenduses. Kuna tehingu sisu poolest saab kauba töötajale, teenistujale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele kasutada andmise võrdsustada vastava kauba rendileandmisega, on mõistetav sellise tehingu käsitamine käibena, kui kauba sisendkäibemaks on maha arvatud. Kui on ette teada, et kaup antakse kasutada füüsilisele isikule, ja sisendkäibemaksu maha ei arvata, pole põhjust ka seda tehingut teenuse omatarbena käsitada. Ka direktiivis on teenuse omatarbe käsitlus samasugune (artikli 26 lõikes 1).

Sõiduauto ei ole kindlasti ainuke asi, mida töötajad aegajalt eratarbeks kasutavad. Usun, et küllalt levinud praktika on see, et töötajal on tööandja telefon või arvuti. Ja need mõlemad tööks hädavajalikud tarvikud liiguvad töötajaga kaasa koju. Julgen arvata, et enamikul juhtudel kasutatakse tööarvutit ja -telefoni ka eratarbeks. Kas ja kui palju neid tegevusi tulu-, sotsiaal- ja käibemaksuga maksustatakse, on iseasi. Kuna KMS §?s 12 arvuti ja telefoni omatarbe maksustatava väärtuse leidmise kohta erireeglit ei ole, siis peaks nende kasutust maksustama omatarbe maksustamise üldiste reeglite alusel. See tähendab, et maksustatav väärtus on teenuse omahind. Räägin just teenusest, sest arvuti ja telefoni kasutuse puhul ei ole tegemist kauba omatarbega, kuna arvuti ja telefon ei vaheta omanikku. Nad jäävad ikka tööandja omandisse ja neid kasutatakse ikka edasi ka töö tegemiseks. Kuidas leida telefonikõne omahind, on ilmselt suhteliselt lihtne. Kõneminutil on hind ja selle saab kenasti mobiilsideoperaatori poolt esitatud arve põhjal välja võtta.

Kuidas aga võiks toimuda arvuti erakasutuse maksustamine ehk siis teenuse omahinna leidmine, on juba keerulisem küsimus. Kuidas erakasutust mõõta? Maksuhalduri poole pole seni keegi sellise murega pöördunud, seega selles osas praktika puudub. Ilmselt läheb kogu tähelepanu sõiduautode maksustamise kontrollimisele. Kui aga leidub lõpuks keegi väga aus maksumaksja, kes seda soovib teha, siis seisab ta silmitsi probleemiga, kuidas seadusekuulekalt käituda. Kas võtta maksustatava väärtuse aluseks arvuti kasutuse minuti hind? Kuidas ja mille alusel leida minuti hind? Võibolla jagada soetusmaksumus võimaliku arvuti kasuliku elueaga ja siis korrutada see erakasutuse tundide või minutite arvuga?

Tegelikult on selliseid tööandja tööriistu ja masinaid veel, mida kasutatakse ulatuslikult eratarbeks, kuid erakasutust maksustada ei osata. Kui seda ei kontrollita, siis ilmselt selle peale väga ei mõelda ka. Teisest küljest, kui maksuhaldur otsustab ühel päeval omatarbele rohkem tähelepanu pöörama hakata, siis tuleb neil ka välja töötada vastav juhend, mille alusel oleks võimalik omatarve maksustatavat väärtust leida. Tegelikult kehtib sama ka erakasutuse erisoodustusena maksustamise kohta. Olgu need masinad siis traktorid, kombainid, veoautod või bussid. Olen nõus, et kõigi nende kasutuses hoidmiseks teeb tööandja kulutusi, aga millised kulutused tuleb omatarbe maksustatava väärtuse arvutamisel arvesse võtta, jääb selgusetuks. Kuni selle kohta rohkem infot ei ole, tuleb piirduda sõiduautode omatarbe maksustamisega.

Osale arutelus

  • Tõnis Elling, Leinonen OÜ juhtiv maksunõustaja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad