Vähenenud töövõimega inimeste töötajana kaasamine

Olga Rogova
Konkursi „Parim potentsiaal personalijuhtimises 2018“ osaleja Olga Rogova

2016. aasta 1. jaanuarist Eestis algatatud töövõimereform on viimaste aastakümnete üks suuremaid sotsiaalkindlustuse ajakohastamise projekte riigi sotsiaalvaldkonnas. Töövõimereformi lõplik õnnestumine oleneb aga sellest, kas tööandjad on valmis vähenenud töövõimega inimesi töötajatena kaasama või mitte.

2017. aastal minu magistritöös „Ülemiste City ettevõtete valmisolek vähenenud töövõimega inimeste töötajana kaasamiseks“ korraldatud uuring kinnitas, et üle 90% uuringus osalenud ettevõtetest arvas, et vähenenud töövõimega inimesi tuleb ühiskonnaellu kaasata ja nad peaksid saama lihtsamini tööle, aga tegelikult ei ole ettevõtted ise nende palkamiseks valmis või on valmisolek väike.

Töövõimereform innustas osalise töövõimega inimesi ennast töötuna registreerima ja tööd otsima, samas ei pruugi ettevõtete juhid olla sellisest potentsiaalsest tööjõust huvitatud. Pole saladus, et vähenenud töövõimega inimesed kogevad töö leidmisel raskusi eri põhjustel. Kõik see tekitab ühiskonnas lisapingeid ja muudab suure hulga inimesi justkui ebavajalikuks. Võimalus käia tööl ei ole inimesele vajalik mitte ainult selleks, et olla majanduslikult kindlustatud, vaid ka selleks, et oma oskusi ja võimeid ühiskondlike väärtuste mastaabis ellu viia.

Märgake inimest, mitte puuet
Vähenenud töövõime ei tähenda, et inimene ei ole võimeline üldse tööd tegema. Vähenenud töövõime puhul võivad inimesel esineda raskused ainult kindlat tööd tehes, samas võivad tal teiste tööülesannete täitmiseks olla suurepärased oskused. Uue töötaja otsimisel peab tööandja lähtuma töö tegemiseks vajalikest teadmistest ja oskustest, mida ta reaalselt vajab ja otsib, mitte aga inimese töövõimest. Töövestlusel on oluline anda kandidaadile võimalus näidata ennast kui inimest ja spetsialisti, rääkida enda tugevustest ja väärtusest, mida ta ettevõttele looks.

On levinud arvamus, et puudega inimene ei ole võimeline tegema teistega võrdselt tööd. Kui töö on füüsiliselt raske või töötingimused on stressirohked ja pingelised, ei taheta puudega inimest palgata. Lähtudes targa töö põhimõtetest ja tööturul populaarsust koguva paindliku tööaja rakendamisest, peaksid tööandjad üha rohkem kaaluma ja võimaldama ka vähenenud töövõimega inimestele kodukontoris töötamist. Hea meel on tõdeda, et viimast soodustab ka riiklik toetussüsteem, mille kohaselt tööruumide ja  vahendite kohandamise kulu hüvitamine võimaldaks ettevõtetel kodukontori lahendust pakkuda ilma lisakuludeta. Sotsiaalmaksu hüvitamise riiklik meede toetab osalise koormusega töö võimaldamist, sest riik maksab töötukassa kaudu vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu.

Töökeskkond ja töötingimused
Takistus. Tööandjate ebapiisav teadlikkus vähenenud töövõimega inimese töötingimustest, mida eri tervisega seotud probleemide puhul oleks oluline rakendada, takistab tunduvalt tema kasutamist tööjõuressursina. Näiteks seisneb liikumispuudega inimese töölevõtmise eripära selles, et kindlat tüüpi ettevõtete tööspetsiifika järgi on vähenenud töövõimega inimese töölevõtmine täielikult välistatud või ei ole lihtsalt füüsiliselt võimalik töökohale ligi pääseda.

Võimalus. Kui töökohale ligipääsetavus ei ole päevakohane või on lahendatud, peaks pöörama tähelepanu töökeskkonna ja töötingimuste küsimustele. Uuringutulemuste kohaselt on leitud märkimisväärne seos tööandja vähenenud töövõimega inimese palkamise valmisoleku ning töö ja pereelu ühitamise soosimise vahel. Töökorralduste ja  tingimuste sobitamine sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtte printsiipidega on igati oluline ettevõtetele tervikuna, mitte ainult puudega inimeste tööle rakendamise kontekstis.

Eeldage vähem, teadvustage rohkem
Takistus. Vähene informeeritus ning teadmatusest tingitud hirm (kohati asjatu) mõjutab suurel määral suhtumist ja eelarvamuste levikut puudega inimeste kohta. Ühiskonnas puudub ühine arusaam, sellega kaasnev oskus ja kogemus, kuidas toetada vähenenud töövõimega inimest nii tööküsimustes kui ka terviseprobleemides. See omakorda mõjutab negatiivselt väga töökate ja töö väärtust loovate inimeste kaasamist tööellu.

Võimalus. Määravaks osutub see, kui tõsta eri meetmete abil teadlikkust vähenenud töövõimega inimese värbamise kohta. Osalemine teavitus- ja sotsiaalsetes kampaaniates, teabepäevadel ja avalikel aruteludel ning neile tähelepanu pööramine aitab aru saada eri puuetest ja töövõime olemusest. Peale selle muutub üldine suhtumine puudega inimestesse ja nende töötajatena kaasamisse. Töötukassa pakub rühma- ja individuaalseid nõustamisi, mida saavad kasutada need tööandjad, kes on valmis puudega inimest tööle võtma, või need, kes on juba sellise inimese tööle võtnud ja oma eesmärkide täitmisse kaasanud.

Töötajale võimalus, tööandjale kinnitus
Takistus. Tööandjal pole lihtne ka täieliku töövõimega inimese puhul hinnata, kas ja kuivõrd hästi saaks kandidaat hakkama pakutava tööga, millised on tema tegelikud võimed, teadmised ja oskused. Seda asjakohasem on see küsimus, mida hakkavad mõjutama teadmatusest tingitud eelarvamused vähenenud töövõimega inimeste puhul. Kindlate eripärade tõttu võib vähenenud töövõimega inimene vajada rohkem aega ja lisavõimalusi oma pädevuse ja oskuste esiletõstmiseks.

Võimalus. Proovipäev ehk proovitöö annab inimesele ennekõike võimaluse potentsiaalsel töökohal töötamist enne proovida ja ennast pakutavates töötingimustes katsetada. Tööandja saab aga enne töölepingu sõlmimist ülevaate, kas kandidaat sobib tööülesandeid täitma.

Mentorlusprogramm ja tugiisiku kaasamine sisseelamisprotsessi
Takistus. Uue töötaja esimesed päevad uue ametikoha tööülesannete täitmisel võivad mõjutada tema ettevõttes püsimise kestust. Eriti kehtib see vähenenud töövõimega inimese puhul, kelle sisseelamine vajab nii rohkem tuge ja kaasaaitamist juhilt ning meeskonnalt kui ka suuremaid pingutusi ja motivatsiooni puudega inimeselt endalt.

Võimalus. Mentorlusprogramm aitab kaasa arusaamale, kuidas konkreetses ettevõttes iga päev töötatakse, samuti aitab see mõista ettevõtte kultuuri ja struktuuri. Ettevõtte mentorlusprogrammi väljatöötamine on atraktiivne ka kõigile teistele töötajatele. Mentorluse alternatiivina võib kasutada abi tugiisikult, kes pakub uuele töötajale samamoodi abi ja juhendamist juhul, kui vähenenud töövõimega inimesel on raskusi tööle asumisel, sisseelamisel, tööülesannete mõistmisel ja täitmisel. Tugiisiku teenust on võimalik taotleda töötukassa kaudu, tugiisik võib olla inimene ettevõtte seest või väljastpoolt.

Meeskonna valmisolek ja teadlikkus
Takistus. Infopuuduse tõttu lähtuvad inimesed ühiskonnas levinud eelarvamustest, mis ei pruugi tegelikkuses üldse tõele vastata. Näiteks kui osal meeskonnaliikmetel pole piisavalt teadmisi, võivad nad arvata, et kui võetakse tööle puudega inimene, toob see tervele ettevõttele negatiivset mõju ja nad pole valmis puudega inimest oma kollektiivi vastu võtma.

Võimalus. Sellisel juhul tuleb just personalijuhil ja juhtkonnal oma meeskond puudega inimestega seotud teemadel välja koolitada.

Töötukassa partneriks
Takistus. Tööandjad ei tea tihti vähenenud töövõimega inimeste värbamist toetavatest riiklikest meetmetest. Peale selle on levinud eelarvamus, et puudega inimeste palkamisega kaasneb ajaline kulu asjaajamisel ja riigiinstitutsioonidega suheldes.

Võimalus. Sellisel juhul tuleks värbamisprotsessi kaasata töötukassa tööandjate konsultant, kes on teadlik nii potentsiaalsete töötajate kandidaatide kui ka töökorralduse ja töökoha kohandamise vajadustest ning võimalustest. Konsultant on põhiisik, kes viib kogemusnõustamise kaudu vajaliku informatsiooni tööandjani ja toetab seda kõike positiivsete kogemuste jagamise ja riskide maandamise soovitustega. Tihe koostöö töötukassaga on puudega inimese värbamise ja tööle rakendamise protsessi edutegur.

Ainult tööandjatelt ei saa oodata, et nad hakkaksid senisest rohkem vähenenud töövõimega inimesi tööle võtma. Küll aga saab teema pideva arendamise ja nii tööandjate kui ka kogu ühiskonna teadlikkuse tõstmisega parandada koostööd kõigi poolte vahel, et saavutada parim tulemus. Vähenenud töövõimega inimesed on tööjõuressurss, keda saab ja peab kasutama.

Artikkel on ilmunud ajakirja Personali Praktik aprillinumbris.

Osale arutelus

  • Olga Rogova, konkursi „Parim potentsiaal personalijuhtimises 2018“ osaleja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad