Autor: Juta Tikk, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lektor • 23. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Laenukasutuse kulutused kui osa materiaalse põhivara soetusmaksumusest
Juta Tikk käsitleb laenukasutuse kulutuste teemat
Foto: erakogu
Majandusüksused ostavad või valmistavad kapitalimahukat põhivara tavaliselt laenu abil. Laenuga finantseeritud materiaalse põhivara soetusmaksumuse arvestamisel tekib aga küsimus, mille üle jätkuvalt vaieldakse: kas intressikulu on õige lülitada põhivara soetusmaksumusse või mitte.
Materiaalse põhivara all mõistetakse füüsilist keha omavaid objekte, mida majandusüksus kasutab toodete tootmiseks, teenuste osutamiseks, rendile andmiseks või halduseesmärkidel pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Näiteks maa, seadmed, veokid, hooned (või osa hoone(te)st ja nendega seotud õigused, näiteks hoonestusõigus). Materiaalne põhivara on ka näiteks arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes varade säilitamise või eksponeerimise tõttu alalhoidmisele määratud vara. Materiaalse põhivara arvestust käsitleb RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara”.